16.8 C
Haapsalu
Reede, 14. juuni 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Martin Schwindt

Silt: Martin Schwindt

Haapsalut rõhub suur laenukoormus

[caption id="attachment_381554" align="alignnone" width="2000"] Tuleval aastal on kavas lõpetada ka Haapsalu algkooli mängu- ja spordiväljak, mis tänavu jäi ajanappuse tõttu tegemata. Haapsalu algkooli direktori Malle Õiglase sõnul ootab ta väga väljaku valmimist. Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu tuleva aasta eelarve järgi on linnavalitsusel võimalus võtta küll veel kolm miljonit eurot laenu, kuid linna finantsjuht Martin Schwindti sõnul pole seda otstarbekas teha. „Oleme seisus, kus ei ole mõistlik täiendavaid kohustusi võtta,” ütles Schwindt. Juurdelaenamine pole otstarbekas, sest nagu Schwindt ütles, tuleb raha ka tagasi maksta. See summa tuleb saada põhitegevuse tuludest ja põhivara müügist, mida on tuleval aastal Haapsalu linnavalitsusel kokku veidi enam kui 23,1 miljonit eurot.

Haapsalu loodab universaalteenuselt stabiilsust

[caption id="attachment_380998" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu spordibaaside suurim elektrikulutaja on veekeskus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Omavalitsused usuvad, et universaalteenus pakub stabiilsust, kuid sellega liitumise võimalikkus on veel selgitamisel. Neljapäeval alustas valitsus elektrituruseaduse muudatust, millega saavad linna või vallaasutused võimaluse osta elektrienergiat universaalteenusena. Haapsalul on praegu tuleva aasta aprilli lõpuni kehtiv hankeleping Eesti Energiaga, kes müüb börsihinnaga elektrit nii Haapsalu linnavalitsusele, kõigile linna allasutustele kui ka spordibaasidele, Läänemaa muuseumidele ja hoolekandekeskusele.

Haapsalu lisaeelarve vähendab investeeringuid

[caption id="attachment_376645" align="alignnone" width="2000"] Lisaeelarvega tõstab Haapsalu linnavalitsus enim Tamme tänava maksumust. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu volikogu võtab kuu lõpus vastu esimese lisaeelarve, sest suurenenud on nii linna tulud kui ka kulud. „Aasta alguses olin eelarvet koostades konservatiivsem,” tunnistas Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt. Aasta jooksul on selgunud, et Haapsalu linna tulud on olnud oodatust suuremad – aasta algusega võrreldes on laekunud rohkem tulumaksu ja ka riigi sihtotstarbelisi toetusi. Nendest toetustest saadud tulu kajastub Schwindti sõnul kohe ka kuludes. Peamiselt on toetused olnud seotud Ukrainast saabunud sõjapõgenikega ja projektide rahaga.

Kütusehind näpistab muudelt teenustelt raha

[caption id="attachment_356749" align="alignnone" width="2000"] Tanklate tabloodelt praegu vastu vaatavaid kütusehindu pole Eestis varem nähtud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Üha kerkivad kütusehinnad on muretsema pannud nii bussifirmad kui ka omavalitsused, kelle eelarvetesse kõrged hinnad auke söövad. „Kõik näevad, kuidas kütusehind tõuseb. See pole natukene, vaid palju,” ütles GoBusi juht Andrei Mändla. Kui veel jaanuari lõpus maksis bensiin E95 pisut üle 1,6 euro ja diislikütus alla 1,5 euro, olles pikka aega tasapisi kerkinud, siis sel nädalal kerkis hind üle kahe euro liitri kohta, mis on kõrgeim kütusehind läbi aegade. Suurem hinnatõus ongi olnud just märtsis. Üha kiiremini kerkivate hindade tõttu arutab bussifirma järgmise nädala alguses võimalikku piletihinna tõusu. „Karta võib, et tõuseb,” ütles Mändla.

Haapsalu tahab võtta 10 miljonit laenu

[caption id="attachment_352962" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu  nantsjuht Martin Schwindt ütles, et linna eelarve põhirõhk on tee-ehitustel. Lisaks uutele teeremontidele tuleb lõpetada ka Posti tänava ja Kiltsi tee remont. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu plaanib tänavu võtta ligi kümme miljonit eurot laenu, et sellega tagasi maksta kuus vana laenu. Uue laenuga plaanib linn tagasi maksta kaheksast olemasolevast laenust kuus, mis lõppenuks aastatel 2024–2029. Kaht laenu, mis linn võttis eelmisel ja üle-eelmisel aastal, pole Haapsalu linnavalitsuse finantsjuhi Martin Schwindti sõnul veel mõistlik lõpetada ja tagasi maksta. „Kuus laenu oli otstarbekas lõpetada, viimased kaks jäävad kehtima,” ütles Schwindt. Kuuel laenul, mida linn refinantseerida soovib, on jäänud tagasi maksta umbes kolmandik võetud summast. Schwindt selgitas, et uue laenuga pikeneb laenu tagasimakse aeg ja igal aastal tagasi makstav summa. Seeläbi on linnal rohkem raha, mida saab kasutada plaanitavate investeeringute omaosalusena.

Elektriarved löövad auke kõigi rahakotti

[caption id="attachment_352451" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu  nantsjuhi Martin Schwindti sõnul on seis Haapsalu tänavavalgustusega kriitiline. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Suured elektriarved ei tühjenda üksnes eraisikute rahakotti, vaid kriitilises seisus on ka külamajad, linnavalitsus ja haigla. Piirsalu rahvamaja eestvedaja Lea Lai ütles, et viimane elektriarve oli tavapärasest kolm korda suurem. Laia sõnul saavad nad praegu maksmisega hakkama, kuid suurte elektriarvete jätkudes peavad vastu vaid paar kuud. Piirsalu rahvamajal on kaks küttesüsteemi – õhk-vesisoojuspump ja kaks ahju. Lai tunnistas, et on mõelnud kogu maja õhk-vesisoojusele üle viia, kuid praegu on ta õnnelik, et pole seda teinud. „See kuu saame elektriarve makstud,” ütles Kiideva külaseltsi juht Sirli Olgo. „Mis edasi saab… võtame üks kuu korraga, varsti on kevad,” jäi Olgo siiski positiivseks.

Haapsalu ja Lääne-Nigula allasutused soovivad palka juurde

[caption id="attachment_349491" align="alignnone" width="696"] Haapsalu kultuurikeskuse juhataja Gülnar Murumägi tunneb rõõmu ka väikese palgatõusu üle. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu ja Lääne-Nigula allasutuste juhid on saatnud omavalitsusjuhtidele kirju, milles soovivad palgatõusu, sest palk on püsinud muutumatuna aastaid. Palivere lasteaia direktor Aivi Aasmäe kirjutas koos teiste Lääne-Nigula valla lasteaedade direktoritega vallavalitsusele kirja, milles palub õpetaja abi palka tõsta 200 euro võrra ja õpetaja assistendi palka saja euro võrra. „Palk on muutumatuna seisnud aastaid ja raske on leida töötajaid,” ütles Aasmäe. Aasmäe sõnul on lasteaiaõpetajate palk riigi poolt määratud, teiste töötajate palga määrab aga omavalitsus. „Nad on jäänud justkui vaeslapse ossa,” ütles Aasmäe. Praegu saab Lääne-Nigula vallas õpetaja abi 650 eurot ja assistent 850 eurot. Aasmäe sõnul on töötajatel aga vastutus suur ja nõuded aina kasvavad. „Panime kirja kirjutades omalt poolt õla alla, et neid rohkem motiveerida,” ütles Aasmäe.

Tõusnud elektrihind pani asutuse annetusi küsima

[caption id="attachment_347856" align="alignnone" width="2000"] Et sel aastal lumekahurid töötada saaksid, küsib Palivere tervisespordikeskus annetusi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Elektrihinnad on laes – seda näevad nii eraisikud oma igakuiseid arveid vaadates kui ka ettevõtted ja omavalitsused. Tõusnud elektri- ja kütusehind on pannud Palivere turismi- ja spordikeskuse annetusi küsima, et talvel saaks kunstlund toota. Keskuse juhi Mati Kallemetsa sõnul kulus möödunud aastal turbiinide töös hoidmiseks 260 euro eest elektrit. „Nüüd arvesta viiendik juurde,” rääkis Kallemets.

Haapsalu võttis vastu teise lisaeelarve

[caption id="attachment_262359" align="alignnone" width="900"] Foto: Pixabay[/caption] Haapsalu võttis vastu teise lisaeelarve, sest selle aasta jooksul on linnale eraldatud täiendavaid toetusi ning muudatusi on olnud põhitegevuskulude hulgas.