Silt: marju pajumets
50
Maaomanik pani Saunja matkaraja kinni
[caption id="attachment_327757" align="alignnone" width="1152"]
Silma looduskaitseala parklas olevalt infotahvlilt saab teada, et õpperada on suletud. Andra Kirna[/caption]
Saunja õpperada viib läbi Haapsalu Linnahoolduse endise juhi Alo Lõpsi maa, Lõps taotles ametlikult raja sulgemist.
30. aprillil tegi Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi liige Ada Peterson gruppi postituse, kus kirjeldas, kuidas ta tahtis minna Saunja linnuvaatlustorni juurde, kuid avastas rajalt eramaa sildi. Torni juurde jäigi tal minemata.
„Tegemist on minu koduga ja kui ei oleks probleeme tekkinud, siis poleks seda maad ka sulgenud. On olnud kõike: telkimist, pidusid, järelevalveta lõkkeid, rääkimata prügist,” kommenteeris Lõps postituse all.
Lääne Eluga Lõps loodusraja teemal rääkima ei soostunud, küll aga põhjendas ta Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi postituse all raja sulgemist sellega, et matkarada oli tehtud omanikuga kooskõlastamata ning matkajad ei pidanud kinni elementaarsetest heakorra- ja tuleohutusnõuetest. „Siis ei jäänud muud üle, kui rada sulgeda,” kirjutas Lõps.
Silma looduskaitseala parklas olevalt infotahvlilt saab teada, et õpperada on suletud. Andra Kirna[/caption]
Saunja õpperada viib läbi Haapsalu Linnahoolduse endise juhi Alo Lõpsi maa, Lõps taotles ametlikult raja sulgemist.
30. aprillil tegi Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi liige Ada Peterson gruppi postituse, kus kirjeldas, kuidas ta tahtis minna Saunja linnuvaatlustorni juurde, kuid avastas rajalt eramaa sildi. Torni juurde jäigi tal minemata.
„Tegemist on minu koduga ja kui ei oleks probleeme tekkinud, siis poleks seda maad ka sulgenud. On olnud kõike: telkimist, pidusid, järelevalveta lõkkeid, rääkimata prügist,” kommenteeris Lõps postituse all.
Lääne Eluga Lõps loodusraja teemal rääkima ei soostunud, küll aga põhjendas ta Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi postituse all raja sulgemist sellega, et matkarada oli tehtud omanikuga kooskõlastamata ning matkajad ei pidanud kinni elementaarsetest heakorra- ja tuleohutusnõuetest. „Siis ei jäänud muud üle, kui rada sulgeda,” kirjutas Lõps.
Peraküla on populaarseim puhkekoht
[caption id="attachment_319040" align="alignnone" width="2000"]
Nõva mere äärde on asja ka siis kui puhub jäme tuul ja päike väga hästi ei võta. Lestapüük Peraküla rannas. Urmas Lauri[/caption]
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) puhkekohtadest ja matkaradadest on Läänemaal populaarseim Peraküla, mida külastab igal aastal üle 30 000 inimese.
RMK avaldatud külastusandmete järgi oli Peraküla aastatel 2017–2019 Eesti kümne kõige populaarsema RMK puhkeala seas. Esimesel kohal oli Oru park Ida-Virumaal 156 000 külastajaga. Perakülas on neil aastatel maist novembrini puhanud 43 500 inimest.
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuhi Marju Pajumetsa sõnul külastas mullu Peraküla telkimisala umbes 39 000 inimest. „Tallinna lähedus ja hea ligipääsetavus – asfaltteed toovad inimesed kohale,” nimetas Pajumets Nõva populaarsuse ühte põhjust.
Nõva mere äärde on asja ka siis kui puhub jäme tuul ja päike väga hästi ei võta. Lestapüük Peraküla rannas. Urmas Lauri[/caption]
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) puhkekohtadest ja matkaradadest on Läänemaal populaarseim Peraküla, mida külastab igal aastal üle 30 000 inimese.
RMK avaldatud külastusandmete järgi oli Peraküla aastatel 2017–2019 Eesti kümne kõige populaarsema RMK puhkeala seas. Esimesel kohal oli Oru park Ida-Virumaal 156 000 külastajaga. Perakülas on neil aastatel maist novembrini puhanud 43 500 inimest.
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuhi Marju Pajumetsa sõnul külastas mullu Peraküla telkimisala umbes 39 000 inimest. „Tallinna lähedus ja hea ligipääsetavus – asfaltteed toovad inimesed kohale,” nimetas Pajumets Nõva populaarsuse ühte põhjust.
Tuhu soo sai uue laudraja
Lääneranna vallas Kiska külas asuva kilomeetripikkuse Tuhu soo matkaraja saab nüüd läbida mööda uut laudteed.
„Laudtee sai aasta lõpus valmis,” ütles RMK külastuskorraldusosakonna Lääne-Eesti piirkonna teabejuht Helle Veltman.
Tuhu sood läbiva maantee äärde on rajatud lühike laudtee, mis läbib soo arengu eri etappe. Rada algab ja lõpeb maanteel.