Silt: marju pajumets
5
Kirimäe vaatetorn kadus
[caption id="attachment_416455" align="alignnone" width="1920"]
Esmaspäeva keskpäevaks oli Kirimäe vaatetorn lammutatud ja ootas äravedu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Esmaspäeval viis RMK lõplikult minema Kirimäe vaatetorni, mis sel kevadel amortiseerunuks kuulutati.
RMK andis möödunud nädala kolmapäeval Lääne-Nigula vallavalitsusele ja Linnamäe arenguseltsile teada, et lammutab sel nädalal Kirimäe vaatetorni. Tööd pidid algama esmaspäeval ja eeldatav lõpptähtaeg pidi olema reedel. Tegelikult oli esmaspäeva keskpäevaks torn juba lammutatud ja selle detailid liikusid veoautokastis jäätmejaama poole. Teha jäid veel tornialuse maa silumistööd. Lammutamisele kulus töömeestel kaks tundi.
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Marju Pajumets ütles, et torni lammutamise põhjusteks olid nii torni kehv seisukord kui ka maaomanikuga kokkuleppele mittejõudmine.
Silma õpikoja loodusõppe juhendaja Marko Valkeri sõnul on lammutatud Kirimäe torni asukoht selline, kust avanes väga hea vaade Saunja lahele. „Torni vaatevälja jäi kõige linnurikkam piirkond, seda eriti varakevadel, kui jää hakkab lagunema,” ütles Valker. Et torni lähedal on Taebla jõe suue, kuhu tulevad esimesed varakevadised saabujad, oli Valkeri sõnul neid tornist hea vaadelda
Esmaspäeva keskpäevaks oli Kirimäe vaatetorn lammutatud ja ootas äravedu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Esmaspäeval viis RMK lõplikult minema Kirimäe vaatetorni, mis sel kevadel amortiseerunuks kuulutati.
RMK andis möödunud nädala kolmapäeval Lääne-Nigula vallavalitsusele ja Linnamäe arenguseltsile teada, et lammutab sel nädalal Kirimäe vaatetorni. Tööd pidid algama esmaspäeval ja eeldatav lõpptähtaeg pidi olema reedel. Tegelikult oli esmaspäeva keskpäevaks torn juba lammutatud ja selle detailid liikusid veoautokastis jäätmejaama poole. Teha jäid veel tornialuse maa silumistööd. Lammutamisele kulus töömeestel kaks tundi.
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Marju Pajumets ütles, et torni lammutamise põhjusteks olid nii torni kehv seisukord kui ka maaomanikuga kokkuleppele mittejõudmine.
Silma õpikoja loodusõppe juhendaja Marko Valkeri sõnul on lammutatud Kirimäe torni asukoht selline, kust avanes väga hea vaade Saunja lahele. „Torni vaatevälja jäi kõige linnurikkam piirkond, seda eriti varakevadel, kui jää hakkab lagunema,” ütles Valker. Et torni lähedal on Taebla jõe suue, kuhu tulevad esimesed varakevadised saabujad, oli Valkeri sõnul neid tornist hea vaadelda 
Nõva puhkeala saab järgmisel aastal korda
[gallery ids="409584,409585,409586,409587,409588,409589,409590,409591,409592,409593,409594,409595,409596,409597,409598,409599,409600,409601,409602,409603"]
Fotod Heinrih Heintalu
Kuigi riigimetsa majandamise keskus (RMK) on suurema osa Nõva Metskonna puhkekoha ja Lepaaugu lõkkekoha rekonstrueerimistöödest lõpetanud, tehakse väiksemaid töid ka tuleval aastal.
„Esimene etapp lõppes selle aasta kevadel. Praegu on teine etapp ja tegelikult jääb meil siin veel ka tulevikus teha,” ütles RMK Lääne-Eesti piirkonna külastus juht Marju Pajumets. Tuleviku plaanides on näiteks Lepaaugu puhkeala randa viiva laudtee ehitus. Kokku on RMK Nõva puhkeala objektidesse investeerinud üle 330 000 euro.
Nõva puhkealal mullu alanud tööd saavad tänavu lõpu
[caption id="attachment_395431" align="alignnone" width="2000"]
Nõva puhkeala korrastamisel on riigimetsa majandamise keskus palju töid juba valmis saanud. Foto: Andra Kirna[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) jätkab sel aastal Nõval Lepaaugu puhkealal mullu alanud rekonstrueerimistööd.
„Koos suure teede investeeringuga saime rajada parkimistaskud ja paigaldada piirded,” ütles RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuht Marju Pajumets Nõva külastuskeskuses kohalikele ettevõtjatele mõeldud teabepäeval. Mullu augustis alustas RMK Lepaaugu lõkkekoha rekonstrueerimisega, kuid talveks tuli töö peatada. Lõkkekoht saab valmis tänavu kevadel.
Pajumetsa sõnul tulid eelmisel aastal üle hulga aja Nõva piirkonda väga suured investeeringud – kokku ligi pool miljonit eurot. „Suurim töö oli Tänavjärve tee rekonstrueerimine teede investeeringute abil, Lepaaugu piirkonna arendusel saime tehtud suurem osa esimese etapi töödest,“ rääkis Pajumets. Lepaaugu puhkealal korrastati parklad ja rajati metsateedele piirded, et takistada metsa alla sõitmist ja seal parkimist. Rekonstrueeritakse ka Lepaaugu lõkkekoha taristu.
„Just lõppes ka Lepaaugu piirkonna arenduse II etapi hange, et lõpetada tööd Metskonna objektil ja rajada Lepaaugu poolele veel üks käimla. Eeldatavasti jääb se, koos omanikujärelevalvega 55 000 euro kanti,“ ütles Pajumets.
Nõva puhkeala korrastamisel on riigimetsa majandamise keskus palju töid juba valmis saanud. Foto: Andra Kirna[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) jätkab sel aastal Nõval Lepaaugu puhkealal mullu alanud rekonstrueerimistööd.
„Koos suure teede investeeringuga saime rajada parkimistaskud ja paigaldada piirded,” ütles RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuht Marju Pajumets Nõva külastuskeskuses kohalikele ettevõtjatele mõeldud teabepäeval. Mullu augustis alustas RMK Lepaaugu lõkkekoha rekonstrueerimisega, kuid talveks tuli töö peatada. Lõkkekoht saab valmis tänavu kevadel.
Pajumetsa sõnul tulid eelmisel aastal üle hulga aja Nõva piirkonda väga suured investeeringud – kokku ligi pool miljonit eurot. „Suurim töö oli Tänavjärve tee rekonstrueerimine teede investeeringute abil, Lepaaugu piirkonna arendusel saime tehtud suurem osa esimese etapi töödest,“ rääkis Pajumets. Lepaaugu puhkealal korrastati parklad ja rajati metsateedele piirded, et takistada metsa alla sõitmist ja seal parkimist. Rekonstrueeritakse ka Lepaaugu lõkkekoha taristu.
„Just lõppes ka Lepaaugu piirkonna arenduse II etapi hange, et lõpetada tööd Metskonna objektil ja rajada Lepaaugu poolele veel üks käimla. Eeldatavasti jääb se, koos omanikujärelevalvega 55 000 euro kanti,“ ütles Pajumets. 
Kes Läänemaal külas käib ja mida ta siin teeb, ei tea keegi
[caption id="attachment_386957" align="alignnone" width="2000"]
Linnuhuvilisi jätkub Haeskasse sügisel oktoobrikuuni välja ja see omakorda pikendab Läänemaa turismihooaega. Foto: Arhiiv[/caption]
Seda, palju käib Haapsalus ja Läänemaa külalisi, ei tea tegelikult keegi, kuigi puudust tunnevad sellest infost nii sündmuste korraldajad, loodusturismiarendajad kui ka turismiturundajad.
„Statistika, mida igapäevaselt kasutame, on pärit statistikaameti andmebaasidest,“ ütles SA Läänemaa turismijuht Mirje Tammaru.
Statistikaametiga peavad oma andmeid jagama hotelli- ja hostelipidajad, kes on oma tegevusala määratlenud majutuse pakkumisena. „Nemad on kohustatud teada andma, kust riigist ja kui palju külalisi on tulnud ning kui kauaks nad on jäänud. Küsitakse ka reisi peamist eesmärki,“ ütles Tammaru.
Linnuhuvilisi jätkub Haeskasse sügisel oktoobrikuuni välja ja see omakorda pikendab Läänemaa turismihooaega. Foto: Arhiiv[/caption]
Seda, palju käib Haapsalus ja Läänemaa külalisi, ei tea tegelikult keegi, kuigi puudust tunnevad sellest infost nii sündmuste korraldajad, loodusturismiarendajad kui ka turismiturundajad.
„Statistika, mida igapäevaselt kasutame, on pärit statistikaameti andmebaasidest,“ ütles SA Läänemaa turismijuht Mirje Tammaru.
Statistikaametiga peavad oma andmeid jagama hotelli- ja hostelipidajad, kes on oma tegevusala määratlenud majutuse pakkumisena. „Nemad on kohustatud teada andma, kust riigist ja kui palju külalisi on tulnud ning kui kauaks nad on jäänud. Küsitakse ka reisi peamist eesmärki,“ ütles Tammaru. 
Kloostri ja Suitsu vaatetornid läbisid uuenduskuuri
[caption id="attachment_381544" align="alignnone" width="1440"]
Kloostri vaatetorn. Marju Pajumets[/caption]
Suveks remondiks suletud Kloostri ja Suitsu vaatetornid Matsalu rahvuspargis on taas avatud, saanud korrosioonitõrje ja uue värvikihi.
„Said enne tähtaega valmis,” ütles RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuht Marju Pajumets Lääne Elule eile. Mõlema torni remont pidi valmima augusti lõpuks, aga valmis said nad varem – Kloostri juba juunis ja Suitsu augustis.
Kloostri vaatetorn. Marju Pajumets[/caption]
Suveks remondiks suletud Kloostri ja Suitsu vaatetornid Matsalu rahvuspargis on taas avatud, saanud korrosioonitõrje ja uue värvikihi.
„Said enne tähtaega valmis,” ütles RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuht Marju Pajumets Lääne Elule eile. Mõlema torni remont pidi valmima augusti lõpuks, aga valmis said nad varem – Kloostri juba juunis ja Suitsu augustis. 
Külastajate rohkus sunnib RMKd puhkekohti korrastama
[caption id="attachment_340999" align="alignnone" width="2000"]
Nõva puhkeala külastajate arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
RMK tahab Nõva kandis korda teha Lepaaugu lõkkekoha ja Metskonna puhkekoha.
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Marju Pajumets selgitas, et RMK kavandab piirkonna külastuskorraldusliku taristu arendamist. „Külastatavus on kasvanud ja probleemiks on muutnud parkimine, lõkete tegemine ja telkimine selleks mitte ette nähtud kohtades,“ ütles Pajumets. Lepaaugu piirkonda jäävad praegune Metskonna parkla ja puhkekoht ning Lepajõe parkla ja lõkkekoht, mis on aastatega muutunud üha populaarsemaks.
Nõva puhkeala külastajate arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
RMK tahab Nõva kandis korda teha Lepaaugu lõkkekoha ja Metskonna puhkekoha.
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Marju Pajumets selgitas, et RMK kavandab piirkonna külastuskorraldusliku taristu arendamist. „Külastatavus on kasvanud ja probleemiks on muutnud parkimine, lõkete tegemine ja telkimine selleks mitte ette nähtud kohtades,“ ütles Pajumets. Lepaaugu piirkonda jäävad praegune Metskonna parkla ja puhkekoht ning Lepajõe parkla ja lõkkekoht, mis on aastatega muutunud üha populaarsemaks. 
Maaomanik pani Saunja matkaraja kinni
[caption id="attachment_327757" align="alignnone" width="1152"]
Silma looduskaitseala parklas olevalt infotahvlilt saab teada, et õpperada on suletud. Andra Kirna[/caption]
Saunja õpperada viib läbi Haapsalu Linnahoolduse endise juhi Alo Lõpsi maa, Lõps taotles ametlikult raja sulgemist.
30. aprillil tegi Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi liige Ada Peterson gruppi postituse, kus kirjeldas, kuidas ta tahtis minna Saunja linnuvaatlustorni juurde, kuid avastas rajalt eramaa sildi. Torni juurde jäigi tal minemata.
„Tegemist on minu koduga ja kui ei oleks probleeme tekkinud, siis poleks seda maad ka sulgenud. On olnud kõike: telkimist, pidusid, järelevalveta lõkkeid, rääkimata prügist,” kommenteeris Lõps postituse all.
Lääne Eluga Lõps loodusraja teemal rääkima ei soostunud, küll aga põhjendas ta Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi postituse all raja sulgemist sellega, et matkarada oli tehtud omanikuga kooskõlastamata ning matkajad ei pidanud kinni elementaarsetest heakorra- ja tuleohutusnõuetest. „Siis ei jäänud muud üle, kui rada sulgeda,” kirjutas Lõps.
Silma looduskaitseala parklas olevalt infotahvlilt saab teada, et õpperada on suletud. Andra Kirna[/caption]
Saunja õpperada viib läbi Haapsalu Linnahoolduse endise juhi Alo Lõpsi maa, Lõps taotles ametlikult raja sulgemist.
30. aprillil tegi Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi liige Ada Peterson gruppi postituse, kus kirjeldas, kuidas ta tahtis minna Saunja linnuvaatlustorni juurde, kuid avastas rajalt eramaa sildi. Torni juurde jäigi tal minemata.
„Tegemist on minu koduga ja kui ei oleks probleeme tekkinud, siis poleks seda maad ka sulgenud. On olnud kõike: telkimist, pidusid, järelevalveta lõkkeid, rääkimata prügist,” kommenteeris Lõps postituse all.
Lääne Eluga Lõps loodusraja teemal rääkima ei soostunud, küll aga põhjendas ta Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi postituse all raja sulgemist sellega, et matkarada oli tehtud omanikuga kooskõlastamata ning matkajad ei pidanud kinni elementaarsetest heakorra- ja tuleohutusnõuetest. „Siis ei jäänud muud üle, kui rada sulgeda,” kirjutas Lõps.
Peraküla on populaarseim puhkekoht
[caption id="attachment_319040" align="alignnone" width="2000"]
Nõva mere äärde on asja ka siis kui puhub jäme tuul ja päike väga hästi ei võta. Lestapüük Peraküla rannas. Urmas Lauri[/caption]
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) puhkekohtadest ja matkaradadest on Läänemaal populaarseim Peraküla, mida külastab igal aastal üle 30 000 inimese.
RMK avaldatud külastusandmete järgi oli Peraküla aastatel 2017–2019 Eesti kümne kõige populaarsema RMK puhkeala seas. Esimesel kohal oli Oru park Ida-Virumaal 156 000 külastajaga. Perakülas on neil aastatel maist novembrini puhanud 43 500 inimest.
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuhi Marju Pajumetsa sõnul külastas mullu Peraküla telkimisala umbes 39 000 inimest. „Tallinna lähedus ja hea ligipääsetavus – asfaltteed toovad inimesed kohale,” nimetas Pajumets Nõva populaarsuse ühte põhjust.
Nõva mere äärde on asja ka siis kui puhub jäme tuul ja päike väga hästi ei võta. Lestapüük Peraküla rannas. Urmas Lauri[/caption]
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) puhkekohtadest ja matkaradadest on Läänemaal populaarseim Peraküla, mida külastab igal aastal üle 30 000 inimese.
RMK avaldatud külastusandmete järgi oli Peraküla aastatel 2017–2019 Eesti kümne kõige populaarsema RMK puhkeala seas. Esimesel kohal oli Oru park Ida-Virumaal 156 000 külastajaga. Perakülas on neil aastatel maist novembrini puhanud 43 500 inimest.
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuhi Marju Pajumetsa sõnul külastas mullu Peraküla telkimisala umbes 39 000 inimest. „Tallinna lähedus ja hea ligipääsetavus – asfaltteed toovad inimesed kohale,” nimetas Pajumets Nõva populaarsuse ühte põhjust.