Silt: Margus Källe
2
Korras sadam võib Virtsus kinnisvara hindu kergitada
[caption id="attachment_290825" align="alignnone" width="2000"]
Virtsu sadam. Urmas Lauri[/caption]
Virtsus on lõpusirgel kalasadama rekonstrueerimistööd, mille käigus süvendati sadama sissepääs, ehitati kaldakindlustused ja slipitee ning paigaldati ujuvkai.
„Virtsu kalasadam peaks varsti valmis saama,” ütles Lääneranna vallavalitsuse arendusjuht Margus Källe. „Faarvaatri süvendamisest on kasu nii sadama lääne- kui ka kirdeosal.”
Kõik, mida teha sooviti, sellesse ehitushankesse ei mahtunud. „Välja jäid Läänesadama kaide ja sadamaga mitteotseselt seotud tegevused nagu platside korrastamised, asfaldi panemine,” loetles Källe.
Kohalikele kalameestele tähendab see korralikku merelepääsukohta. „Seal on neid toimetamas 30 ringis,” lausus Källe.
Virtsu sadam. Urmas Lauri[/caption]
Virtsus on lõpusirgel kalasadama rekonstrueerimistööd, mille käigus süvendati sadama sissepääs, ehitati kaldakindlustused ja slipitee ning paigaldati ujuvkai.
„Virtsu kalasadam peaks varsti valmis saama,” ütles Lääneranna vallavalitsuse arendusjuht Margus Källe. „Faarvaatri süvendamisest on kasu nii sadama lääne- kui ka kirdeosal.”
Kõik, mida teha sooviti, sellesse ehitushankesse ei mahtunud. „Välja jäid Läänesadama kaide ja sadamaga mitteotseselt seotud tegevused nagu platside korrastamised, asfaldi panemine,” loetles Källe.
Kohalikele kalameestele tähendab see korralikku merelepääsukohta. „Seal on neid toimetamas 30 ringis,” lausus Källe. 
Terra Maritima korrastab raudteetammi Virtsust Rumbani matkarajaks
[caption id="attachment_286716" align="alignnone" width="2000"] Lihula-Virtsu raudteetamm saab kergliiklusteeks. Urmas Lauri[/caption]
Endine Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee tamm saab peatselt Rumbast Virtsuni matkajatele läbitavaks.
Lätlaste juhitud rahvusvahelises raudteepärandi projektis osaledes soovib Lääneranna vallavalitsus uue elu sisse puhuda 45 kilomeetri pikkusele vanale raudteetammile. Projekti hakkab Läänerannas teostama MTÜ Terra Maritima.
Raudteetammi seisukord on Lääneranna vallavalitsuse arendusnõuniku Margus Källe sõnul väga erinev. „Sõitsime selle Virtsust kuni Rumbani autoga läbi,” ütles Källe. „Kõige parem seisukord on Virtsus ja Lihula kandis. Kõige keerulisemad kohad jäävad Seira, Vanamõisa ja Rumba kanti.”
Lihula-Virtsu raudteetamm saab kergliiklusteeks. Urmas Lauri[/caption]
Endine Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee tamm saab peatselt Rumbast Virtsuni matkajatele läbitavaks.
Lätlaste juhitud rahvusvahelises raudteepärandi projektis osaledes soovib Lääneranna vallavalitsus uue elu sisse puhuda 45 kilomeetri pikkusele vanale raudteetammile. Projekti hakkab Läänerannas teostama MTÜ Terra Maritima.
Raudteetammi seisukord on Lääneranna vallavalitsuse arendusnõuniku Margus Källe sõnul väga erinev. „Sõitsime selle Virtsust kuni Rumbani autoga läbi,” ütles Källe. „Kõige parem seisukord on Virtsus ja Lihula kandis. Kõige keerulisemad kohad jäävad Seira, Vanamõisa ja Rumba kanti.” 
Lihula tervisekeskus võib jääda arstideta
[caption id="attachment_285473" align="alignnone" width="2000"] Tõstamaa perearsti Madis Veskimägi sõnul ta Lihula tulevases tervisekeskuses vastu võtma ei hakka. Urmas Luik / Pärnu Postimees / Scanpix[/caption]
Lihulasse ehitatav uus tervisekeskus võib jääda pooltühjaks, sest kaks kolmest perearstist, kellega on eelleping sõlmitud, uude majja ei tule.
Lääneranna vald kuulutab veel sel sügisel välja perearstikeskuse ehitushanke. „Tulevaks sügiseks võiks perearstikeskus püsti olla,” ütles Lääneranna valla arendusjuht Margus Källe.
Källe sõnul loodetakse, et perearstikeskuses hakkab tööle kolm tohtrit – Lihula perearst Mare Lõunat, Koonga perearst Helle Vambola ja Varbla ning Tõstamaa perearst Madis Veskimägi. Eellepingud nendega on sõlmitud.
Nüüd on neist üks, Veskimägi öelnud, et tema kindlasti Lihulasse ei tule. „Kui ma ausalt ütlen, siis ma ei plaani Lihulas käima hakata. Lihula ja isegi Virtsu rahvas leiab tee hoopis minu juurde Tõstamaale,” ütles ta.
Tõstamaa perearsti Madis Veskimägi sõnul ta Lihula tulevases tervisekeskuses vastu võtma ei hakka. Urmas Luik / Pärnu Postimees / Scanpix[/caption]
Lihulasse ehitatav uus tervisekeskus võib jääda pooltühjaks, sest kaks kolmest perearstist, kellega on eelleping sõlmitud, uude majja ei tule.
Lääneranna vald kuulutab veel sel sügisel välja perearstikeskuse ehitushanke. „Tulevaks sügiseks võiks perearstikeskus püsti olla,” ütles Lääneranna valla arendusjuht Margus Källe.
Källe sõnul loodetakse, et perearstikeskuses hakkab tööle kolm tohtrit – Lihula perearst Mare Lõunat, Koonga perearst Helle Vambola ja Varbla ning Tõstamaa perearst Madis Veskimägi. Eellepingud nendega on sõlmitud.
Nüüd on neist üks, Veskimägi öelnud, et tema kindlasti Lihulasse ei tule. „Kui ma ausalt ütlen, siis ma ei plaani Lihulas käima hakata. Lihula ja isegi Virtsu rahvas leiab tee hoopis minu juurde Tõstamaale,” ütles ta. 
Lihulas algab spordihoone ehitus
[caption id="attachment_283676" align="alignnone" width="1024"]
Lihula kooli endine direktor Janar Sõber spordihoone ees. Urmas Lauri[/caption]
Lihula gümnaasiumi spordihoone tagumine osa lammutatakse maha ja ehitatakse uus.
„7. oktoobril läheb objekt ehitaja kätte,” ütles Lääneranna valla arendusjuht Margus Källe.
Riik toetas spordihoone ehitust miljoni euroga. Kokku läheb see maksma 1,43 miljonit. Alles jääb hoone esimene, telliskividest ehitatud osa, kus asuvad riietus- ja duširuumid. Tagumine osa, kus asub pallimängusaal, lammutatakse maha ja ehitatakse uus.
Lihula kooli endine direktor Janar Sõber spordihoone ees. Urmas Lauri[/caption]
Lihula gümnaasiumi spordihoone tagumine osa lammutatakse maha ja ehitatakse uus.
„7. oktoobril läheb objekt ehitaja kätte,” ütles Lääneranna valla arendusjuht Margus Källe.
Riik toetas spordihoone ehitust miljoni euroga. Kokku läheb see maksma 1,43 miljonit. Alles jääb hoone esimene, telliskividest ehitatud osa, kus asuvad riietus- ja duširuumid. Tagumine osa, kus asub pallimängusaal, lammutatakse maha ja ehitatakse uus. 
Lihula õigeusu kiriku varemed saavad korda
[caption id="attachment_282466" align="alignnone" width="2000"] Lihula südames lagunevad katuseta kirikuvaremed. Arvo Tarmula[/caption]
Lääneranna vallavalitsus tahab rajada Lihula õigeusu kiriku juurde parkimisplatsi ja kiriku varemed konserveerida, sest need on möödakäijaile ohtlikud.
Varemed ja maa kuuluvad Eesti apostlik-õigeusu kirikule, kellelt vallavalitsus taotleb 50 aastaks hoonestusõiguse seadmist paari tuhande ruutmeetri suurusele maale, kuhu on plaanis rajada parkimisplats.
Lihula südames lagunevad katuseta kirikuvaremed. Arvo Tarmula[/caption]
Lääneranna vallavalitsus tahab rajada Lihula õigeusu kiriku juurde parkimisplatsi ja kiriku varemed konserveerida, sest need on möödakäijaile ohtlikud.
Varemed ja maa kuuluvad Eesti apostlik-õigeusu kirikule, kellelt vallavalitsus taotleb 50 aastaks hoonestusõiguse seadmist paari tuhande ruutmeetri suurusele maale, kuhu on plaanis rajada parkimisplats. 
Lääneranna vald müüs 85aastase veetorni
[caption id="attachment_280638" align="alignnone" width="1125"]
Lihula veetorn[/caption]
Lääneranna vald müüs enampakkumisel osta.ee keskkonnas maha Lihula veetorni.
Lihula veetorn[/caption]
Lääneranna vald müüs enampakkumisel osta.ee keskkonnas maha Lihula veetorni. 
Mis saab Lihula peatänavast ehk kuidas eksponeerida põrgukoera
[caption id="attachment_275228" align="aligncenter" width="2048"] Neljapäeva õhtupoolikul vaatas arhitekt Ülle Maiste üle Lihula peatänava. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Arhitekt Ülle Maiste vaatas läinud neljapäeval üle Lihula peatänava, et teada saada, millega peavad arhitektid selle ümberkujundamisel arvestama.
Arhitektide liit kuulutab Lihula peatänava ideekonkursi välja sügisel. Kui Lääneranna vald leiab raha, saab peatänav võidutöö järgi endale uue ilme.
1,6 km pikkune retk algab kell 17 Lihula mõisamäelt, et ümberkujundatav ala üle vaadata. „Mis on hästi, mis halvasti,” võtab Maiste ülesande lühidalt kokku. Kaart käes, asutakse teele. Kaardile on märgitud peatänava tähtsamad punktid, Maistel on kaasas kolme värvi kleeptäppe – punased probleemsetele kohtadele, rohelised väärtuslikele kohtadele ja sinised sinna, kuhu oleks võimalik midagi kavandada. Et Lihulal ei ole keskväljakut, tuleb ringi vaadata ka selle pilguga, kas ja kus see võiks edaspidi olla.
Kuigi ringkäigule on kutsutud ka Lihula elanikud, saadavad arhitekti vaid linnaametnikud ja kohalik õpilasmalev. Veel enne teeleasumist saab rohelise väärtpaiga täpi Pastoraadi park peatänava alguses ja kollase täpi Vabadussõja samba park Lihula hooldushaigla vastas.
Neljapäeva õhtupoolikul vaatas arhitekt Ülle Maiste üle Lihula peatänava. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Arhitekt Ülle Maiste vaatas läinud neljapäeval üle Lihula peatänava, et teada saada, millega peavad arhitektid selle ümberkujundamisel arvestama.
Arhitektide liit kuulutab Lihula peatänava ideekonkursi välja sügisel. Kui Lääneranna vald leiab raha, saab peatänav võidutöö järgi endale uue ilme.
1,6 km pikkune retk algab kell 17 Lihula mõisamäelt, et ümberkujundatav ala üle vaadata. „Mis on hästi, mis halvasti,” võtab Maiste ülesande lühidalt kokku. Kaart käes, asutakse teele. Kaardile on märgitud peatänava tähtsamad punktid, Maistel on kaasas kolme värvi kleeptäppe – punased probleemsetele kohtadele, rohelised väärtuslikele kohtadele ja sinised sinna, kuhu oleks võimalik midagi kavandada. Et Lihulal ei ole keskväljakut, tuleb ringi vaadata ka selle pilguga, kas ja kus see võiks edaspidi olla.
Kuigi ringkäigule on kutsutud ka Lihula elanikud, saadavad arhitekti vaid linnaametnikud ja kohalik õpilasmalev. Veel enne teeleasumist saab rohelise väärtpaiga täpi Pastoraadi park peatänava alguses ja kollase täpi Vabadussõja samba park Lihula hooldushaigla vastas. 
