Silt: MAFF

[caption id="attachment_309652" align="alignnone" width="2000"] Edela-Hiina mägimetsades elavaid laulvaid ahve on maailma alles jäänud vaid 150 isendit. Kaader filmist „Ood armastus ele – äpiga ahv ”[/caption] Kolmapäeval algaval Matsalu loodusfilmide festivalil võistleb üle 20 filmi, mis on välja valitud 800 linateose seast. Välismaiste filmide seas astuvad võistlustulle kaks Eesti filmi – Jaan Tootseni „Fred Jüssi. Olemise ilu” ning noore režissööri Maarja Halliku „Mees metsast” – verivärske linateos, mis valutab südant metsade mahavõtmise pärast. Oma uute filmidega osalevad festivalil selle ammused sõbrad ja auhindu noppinud režissöörid Oliver Goetzl ja Jan Haft – kahtlemata ühed Saksamaa ja kogu Euroopa tugevamad loodusfilmitegijad. Pole ime, et Matsalu loodusfilmide festivali (MAFFi) filmiprogrammi juht Heli Tetlov ei oska ega taha veel ühtegi oma lemmikut välja öelda. Sõel oli erakordselt tihe ja festivali finaali pääses iga 40 filmi kohta ainult üks. „See, et nad sinna juba pääsesid, ütleb nii mõndagi,” sõnas Tetlov. MAFFi programmis on 62 filmi, neid näeb Lihulas 16.–20. septembril.

[caption id="attachment_283679" align="alignnone" width="1024"] Läänemaa fotoklubi näitusel Lihula mõisas on ka Arvo Tarmula pilt lageraiest Uuemõisa lähedal. Esmaspäeval pildistas teda foto tegemise paigas fotoklubi liige Kauro Kuik.[/caption] Kolmapäeval Lihulas algav 17. Matsalu loodusfilmide festival toob vaatajate ette 84 loodusfilmi, hulga näitusi, arutelusid ja kontserte. Festivaliprgrammi jõudnud filmid valiti festivali direktori Silvia Lotmani sõnul välja ligi tuhande korraldajatele saadetud linateose seast. Viie festivalipäeva jooksul näidatakse filme Lihula kultuurimaja kolmes saalis, kuid festival jõuab ka kaugemale – Tallinna, Pärnusse, Haapsallu ning isegi Pürksi ja Nõvale. Festivali võistlusprogrammis osaleb 27 filmi, mis on omakorda jagatud kahte kategooriasse: loodus ning inimene ja loodus. Võistlusprogrammi filmidel on eestikeelsed subtiitrid. Lotman ütles, et tänavu on festivalilprogrammis palju filme kliimamuutuste ja maailma tuleviku teemal. „Filmid, mis muretsevad, mis meie planeedist saab,” ütles ta. „Peaaegu iga film räägib sellest, et kõik on kadumas,” ütles Lotman. Kui kümme aastat tagasi oli filme, kus portreteeriti näiteks mõnda loomaliiki, siis nüüd on teemaks liikide kadumine. Huvitavatest filmidest tõstis Lotman esile „Tugev kui karu”, mis räägib sellest, kuidas arstiteadlased karusid uurivad, et leida lahendust inimeste terviseprobleemidele. Karud söövad ja magavad palju, aga sellegipoolest pole neil südamehaigusi.

Joosep Matjuse filmitiim Matsalu loodusfilmide festivalil Lihulas. Foto: Arvo Tarmula Matsalu loodusfilmide festivali kõrghetk oli eile õhtul, kui Lihula kultuurimajas oli noorema põlvkonna eesti filmimehe Joosep Matjuse uue filmi „Tuulte tahutud maa” maailma esilinastus. „Täna on Matjuse päev,” kommenteeris loodusfotograaf ja bioloog Urmas Tartes. Õigus tal oli, sest oma filmi esilinastusele lisaks oli festivali võistlusprogrammis Oliver Goetzli film „Polaarhundid – Arktika kummitused”, mille üks operaator oli Matjus. Kui tavaliselt näeb loodusfilme ainult televisoonis, siis „Tuulte tahutud maa” jõuab ka kinno ja seda võib üle Eesti vaatama minna. Filmitegijaile on see suur tunnstus, sest tuhandete töötundide järel ootavad nad publiku tähelepanu ja filmikassa tulu. Loodusfilmide esilinastusi on Matsalu festivalil varemgi olnud, kuid festivali direktori Silvi Lotmani sõnul on Eesti oma filmi esilinastus festivalile suur au. Eile esilinastunud „Tuulte tahutud maa” on mastaapne film Eesti loodusest – mitte ühest objektist, nagu loodusfilmid sageli on, vaid tervest Eestimaast. „Filmi põhieesmärk on kajastada kõiki Eestimaa põhilisi looduskeskkondi – mereranda, raba, metsa, jõeluhtasid, et anda üks koondpilt Eestimaast,” ütles autor Joosep Matjus.