Silt: Lihula gümnaasium

[caption id="attachment_386171" align="alignnone" width="1920"] Lihula uue koolimaja eskiis. Kauss Arhitektuur OÜ[/caption] Lääneranna vallavalitsus ostab Lihula gümnaasiumi uue hoone riigihanke koostamise ja läbiviimise sisse ja maksab selle eest ligi 3500 eurot, sest Lääneranna vallavanema Ingvar Saare sõnul puudub kohalikul omavalitsusel spetsialist, kes suudaks säärase hanke koostada ja läbi viia. Lääneranna vallavalitsuse majandusosakonnas töötab kümme ametnikku. „Meil ei ole tööl hankespetsialisti. Ei ole mõtet hakata ise pusima,“ ütles Saare reedel Lääne Elule. Saare sõnul on hanke maht suur, üle kümne miljoni euro. „Tegemist on rahvusvahelise hankega,“ märkis Saare. „Oleme otsustanud osta teenuse sisse. Dokumendid on töös.“

[caption id="attachment_335968" align="alignnone" width="2000"] Rait Maruste. Foto: Lemmi Kann[/caption] Hiljuti kirjutas Garri Raagma Pärnu Postimehes õigesti ja argumenteeritult, et haridus peab olema kohapõhine. Ehk arvestama kohalikke olusid ja võimalusi ning mitte hoogu juurde andma noorte lahkumisele sünni- ja elukohast. Tänane gümnaasiumite koondamine suurematesse keskustesse on ühest küljest mõistetav. Kuid sellel arengul on lisaks majandusökonoomilisele mõõtmele veel sotsiaalsed ja kultuurilised küljed, millele on seni vähe tähelepanu pööratud. Gümnaasiumihariduse kohatine ületähtsustamine ja koondamine suurtesse keskustesse toob kaasa noorte lahkumise maalt ja nende tagasipöördumine peale hariduse omandamist on vähetõenäoline. Kui tulevad, siis alles mitteproduktiivses pensionieas. Nii tühjenevadki meie ääremaad veelgi. Ja kui noor on kord läinud, siis tema tagasipöördumine lähiajal kodukohta on vähe tõenäoline. Üks juurpõhjusi selles arengus on kinnistumine kunagi olnud üldkeskkoolide (gümnaasiumite) iga hinna eest alleshoidmine väiksemates kohtades. Kohati ju nostalgiliselt ja pragmaatiliselt (töökohad) mõistetavgi. Kuid objektiivset tegelikkust ja demograafilisi protsesse see ei muuda.

[caption id="attachment_408028" align="alignnone" width="1600"] Lihulasse plaanitava Lääneranna kooli kavand. Foto: eskiisprojekt[/caption] Lääneranna vallavalitsus taotleb ligi nullenergiahoonete meetmest üle kahe miljoni euro Lihula uue koolimaja ehitamiseks. Lääneranna majandusjuht Urmas Osila kinnitas eile Lääne Elule, et taotlus riigi tugiteenuste keskusesse anti sisse esmaspäeval. „Suurusjärk üle kahe miljoni euro,“ ütles Osila. Koolimaja ehitus maksab hinnanguliselt üheksa-kümme miljonit eurot. Eile ei osanud Osila öelda, kust vald kogu summa võtab. Tuleval aastal peaks Osila sõnul avanema veel üks meede, kust raha küsida, sealt saaks veidi üle miljoni.

caption id="attachment_408030" align="aligncenter" width="2000"] LÜG, Vormsi kool,Lihula gümnaasium[/caption] Uute direktorite alla on läinud Läänemaa ühisgümnaasium, Lihula gümnaasium ja Vormsi kool, Risti kool jagab direktorit Kullamaa keskkooliga. Läänemaa koolides seekord väga palju õpetajad puudu ei ole. Mõnes koolis on mõned õpetajad siiski vahetumas või juba vahetunud. Haapsalu põhikool leidis juba kevadel uueks õppeaastaks täiskohaga klassiõpetaja. Direktor Anne Mahoni ütles, et neil on esmaspäevase seisuga kõik õpetajad olemas. „Loodame, et ei tule halbu üllatusi,” sõnas ta. Haapsalu linna algkoolil ei olnud suvel vaja uusi inimesi värvata. „Läheme eelmisest õppeaastast uude sama meeskonna ja rõõmsa meelega,” nentis direktor Malle Õiglas. Läänemaa ühisgümnaasiumi juhtima asunud Gina Metssalu ütles, et gümnaasiumil on hetkel kõik hästi. „Kõik õpetajad on olemas ja sügiseks kedagi juurde otsida ei ole vaja,” ütles Metssalu. Ridala põhikool otsib matemaatikaõpetajat.

[caption id="attachment_408028" align="aligncenter" width="1600"] Lihulasse plaanitava Lääneranna kooli kavand. Foto: eskiisprojekt [/caption] Kuigi Lihula gümnaasiumi uus hoone peaks tuleva aasta lõpuks valmis olema, pole kohalik omavalitsus ehitushanget veel välja kuulutanud. „Ei ole kuidagi veel,” vastas Lääneranna majandusjuht Urmas Osila Lääne Elu küsimusele, kuidas Lihula gümnaasiumi ehitushankega on. Esialgu oli vallal kavas hakata ehitajat otsima hiljemalt juulis. „Suvi on temposid korrigeerinud,” sõnas Osila.

Lääneranna vallavalitsus sai rahandusministeeriumilt noomida, sest oli Lihula gümnaasiumi juurdeehituse ideekonkursi riigihankel seadust rikkunud. Rahandusministeerium tõi Lääneranna vallavanemale Ingvar Saarele nädala algul saadetud märgukirjas välja, et vallavalitsus ei täitnud kooli ideekonkursi hanke korraldamisel riigihangete seaduse nõudeid. Vallavalitsusele heidetakse ette, et riigihangete registris ei olnud märgitud, et hanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelise hanke piirmäära – 215 000 eurot.

[caption id="attachment_403494" align="alignnone" width="823"] Rasmus Lippur. Foto: erakogu[/caption] Lääneranna vallavalitsus valis Lihula gümnaasiumi juhiks kolonelleitnant Rasmus Lippuri, kes alustab tööd 1. augustist. Lääneranna haridusjuhi Jane Metsa sõnul oli otsus konsensuslik. Neljast kandidaadist pääses vestlusele kaks, kellest valiti välja Lippur. Lääne Elule ütles Lippur, et kandideeris Lihula koolijuhiks, sest see tundus talle huvitav.

[caption id="attachment_173474" align="alignnone" width="1200"] Rasmus Lippur, kes 2016.-2018. aastal juhtis kaitseliidu Lääne malevat, hakkab nüüd juhtima Lihula gümnaasiumi. Foto arhiiv[/caption] Kaitseliidu Läänemaa maleva endisest pealikust Rasmus Lippurist saab Lihula gümnaasiumi uus direktor, teatas Lääneranna vallavalitsus. Vallavalitsuse teatel jõudis Lihula gümnaasiumi direktori konkursil vestlusvooru kaks kandidaati ja peale põhjalikku arutelu otsustas valikukomisjon teha ettepaneku asuda direktori ametikohale Lippurile.