Silt: Lihula gümnaasium

[caption id="attachment_427481" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavolikogu esimehe Armand Reinmaa sõnul lubab ehitaja vallal töö eest maksta hiljem. Vallavalitsuse liikme Jane Metsa sõnul valmib kool tuleva aasta lõpuks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääneranna vallavolikogu hakkab tänasel istungil arutama üle kaheksa miljoni euro laenamist, et ehitada Lihulasse uus koolimaja. Et mitte võtta väga suurt laenu, kirjutas kohalik omavalitsus Lääneranna vallavolikogu esimehe Armand Reinmaa sõnul hankesse tingimuse, et 30 protsenti ehituse maksumusest tasub vald ehitajale tagantjärele. „Meil oli hankes tingimus, et ehitaja teeb töö omavahenditest valmis ja meie saame maksta 30 protsenti ehituse maksumusest kolme aasta jooksul, alates kooli valmimisest,“ ütles Reinmaa.

[caption id="attachment_408028" align="alignnone" width="1600"] Lihulasse plaanitava Lääneranna kooli kavand. Foto: eskiis[/caption] Lääneranna vallavalitsus valis esmaspäeval kolme ettevõtte seast välja Ehitus5eco, kelle pakkumuse järgi maksaks Lihula uue koolimaja ehitamine ligi 12 miljonit eurot. Lääneranna vallavalitsuse liige Urmas Osila ütles Lääne Elule, et pakkumuste vahe oli väga väike ja uue koolimaja ehitamiseks tuleks kohalikul omavalitsusel laenu võtta. Kui palju, seda otsustab volikogu 13. juuni istungil. „Ehitaja on vallavalitsuse otsusega välja valitud. Selle üle on mul hea meel,“ ütles Osila. Küsimusele, kust tuleb raha, vastas Osila, et kindlasti tuleb mingeid kohustusi võtta ja volikogu peab selle kinnitama. Lääneranna vallavavalitsuse avalike suhete spetsialist Lilli Lumera ei osanud raha kohta midagi öelda, küll aga edastas, et eduka pakkumuse tegi Ehitus5eco ja pakkumuse maksumus koos käibemaksuga on 11 577 540 eurot.

[caption id="attachment_420046" align="alignnone" width="1600"] Lihula uue koolimaja eskiis.[/caption] Lihula kooli uue maja ehitushankesse tegi taotluse kaheksa ettevõtet. Lääneranna vallavalitsuse liige Urmas Osila märkis, et taotlejaid oli ja huvi on suur. „Selles voorus on kõik hästi. Kas nad kõik kvalifitseeruvad, sellega läheb veel aega,“ ütles Osila.

[caption id="attachment_419926" align="alignnone" width="1600"] Lihula uus koolimaja peaks mahutama 300 last. Foto: eskiis[/caption] Haridus- ja teadusministeerium ootab Lääneranna vallavalitsuse selgitusi, kuidas kavatseb kohalik omavalitsus Lihula kooli ehitamist rahastada.

[caption id="attachment_420046" align="alignnone" width="1600"] Lihula uue koolimaja eskiis.[/caption] Lääneranna vallavalitsus lootis Lihula uue koolimaja ehitamiseks saada üle kahe miljoni euro riigi toetust, aga taotlus sai eitava vastuse. „Paraku Lääneranna vallavalitsuse projekt seekord rahastust ei saanud,“ kinnitas riigi tugiteenuste keskuse pressiosakonna juhataja Madle Mereste Lääne Elule. Lääneranna vallavalitsus taotles üle kahe miljoni euro liginullenergiahoonete ehitamise meetmest, millega riik jagas kohalikele omavalitsustele laiali üle 26 miljoni euro. Raha eraldati 15 projektile, viis jäi ilma. Lääneranna vallavalitsuse projekt jäi pingereas eelviimaseks.

[caption id="attachment_419926" align="alignnone" width="1600"] Lihula uus koolimaja peaks mahutama 300 last. Foto: eskiis[/caption] Lääneranna vald kuulutas välja ehitushanke Lihula uue koolimaja ehitamiseks, hinnanguliselt läheb ehitus maksma üheksa miljonit eurot. 15. märtsini saavad ettevõtted teada anda oma soovist Lihulasse uus koolimaja ehitada. Edasi ootab kohalik omavalitsus hinnapakkumisi. Lääneranna vallavanem Ingvar Saare teatas Lääneranna vallalehes, et uue hoone ehitus algab juunis ja valmis saab Lihula koolimaja 2025. aasta teisel poolel.

[caption id="attachment_419712" align="alignnone" width="1376"] Kullamaa ja Lihula kooli gümnaasiumiastmes käib ministeeriumi hinnangul liiga vähe lapsi. Fotod: Urmas Lauri[/caption] Haridusministeerium soovitab sulgeda kõik omavalitsuste hallatavad gümnaasiumid, kus on alla saja õpilase. Läänemaal puudutab see Kullamaa keskkooli ja Lääneranna vallast Lihula gümnaasiumi. Haridus- ja teadusministeerium on teada andnud, et esmalt on neil kavas hakata pidama läbirääkimisi nende koolipidajatega, kus koolide gümnaasiumiosas käib alla 40 õpilase. Läbirääkimiste käigus on ministeeriumi eesmärk lõpetada neis koolides uute õpilaste vastuvõtt 10. klassi. Kullamaa keskkooli gümnaasiumiosas sel õppeaastal just 40 õpilast käibki.

[caption id="attachment_386171" align="alignnone" width="1920"] Lihula uue koolimaja eskiis. Kauss Arhitektuur OÜ[/caption] Lääneranna vallavalitsus ostab Lihula gümnaasiumi uue hoone riigihanke koostamise ja läbiviimise sisse ja maksab selle eest ligi 3500 eurot, sest Lääneranna vallavanema Ingvar Saare sõnul puudub kohalikul omavalitsusel spetsialist, kes suudaks säärase hanke koostada ja läbi viia. Lääneranna vallavalitsuse majandusosakonnas töötab kümme ametnikku. „Meil ei ole tööl hankespetsialisti. Ei ole mõtet hakata ise pusima,“ ütles Saare reedel Lääne Elule. Saare sõnul on hanke maht suur, üle kümne miljoni euro. „Tegemist on rahvusvahelise hankega,“ märkis Saare. „Oleme otsustanud osta teenuse sisse. Dokumendid on töös.“

[caption id="attachment_335968" align="alignnone" width="2000"] Rait Maruste. Foto: Lemmi Kann[/caption] Hiljuti kirjutas Garri Raagma Pärnu Postimehes õigesti ja argumenteeritult, et haridus peab olema kohapõhine. Ehk arvestama kohalikke olusid ja võimalusi ning mitte hoogu juurde andma noorte lahkumisele sünni- ja elukohast. Tänane gümnaasiumite koondamine suurematesse keskustesse on ühest küljest mõistetav. Kuid sellel arengul on lisaks majandusökonoomilisele mõõtmele veel sotsiaalsed ja kultuurilised küljed, millele on seni vähe tähelepanu pööratud. Gümnaasiumihariduse kohatine ületähtsustamine ja koondamine suurtesse keskustesse toob kaasa noorte lahkumise maalt ja nende tagasipöördumine peale hariduse omandamist on vähetõenäoline. Kui tulevad, siis alles mitteproduktiivses pensionieas. Nii tühjenevadki meie ääremaad veelgi. Ja kui noor on kord läinud, siis tema tagasipöördumine lähiajal kodukohta on vähe tõenäoline. Üks juurpõhjusi selles arengus on kinnistumine kunagi olnud üldkeskkoolide (gümnaasiumite) iga hinna eest alleshoidmine väiksemates kohtades. Kohati ju nostalgiliselt ja pragmaatiliselt (töökohad) mõistetavgi. Kuid objektiivset tegelikkust ja demograafilisi protsesse see ei muuda.