Kullamaa keskkooli ja Lihula gümnaasiumit võib ees oodata sulgemine

Lääne Elu

info@le.ee

Metsküla laste Lihula kooli nimekirja kandmine jättis ministeeriumile vale mulje, nagu oleks lapsi Lihula koolis rohkem, kui neid tegelikult on. Foto: Urmas Lauri
Lihula gümnaasium. Foto: Urmas Lauri

Haridus- ja teadusministeeriumi teatel alustavad nad omavalitsustega läbirääkimisi, mille teema on alla 100 õpilasega gümnaasiumiastmetesse vastuvõtu lõpetamine, kirjutas ERR. Esimesena võtab ministeerium ette gümnaasiumid, kus õpib alla 40 noore.

Alla 40 õpilase on praegu 14 Eesti gümnaasiumis. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Henry Kattago sõnul kutsubki ministeerium kõigepealt laua taha selliseid koole pidavad omavalitsused.

Üheks selliseks on ka Kullamaa keskkool, kus gümnaasiumis õpib 40 õpilast.

Alla saja õpilase on ka Lihula gümnaasiumis, kus õpilasi on 60. Kuna haridusministeeriumiga kokkusaamist sel teemal veel pole, siis ei osanud Lääneranna vallavanem Ingvar Saare ERRile öelda, kui mõttekas või mõttetu 60 õpilasega Lihula gümnaasiumi sulgemine võiks olla. „Me ei ole läbirääkimisi pidanud, aga arvestades seda õpilaste korjeala suurust, siis Pärnus gümnaasiumis on kohtade arvuga keeruline, seega ma ei oska öelda, et täna Pärnumaal see gümnaasiumite sulgemine oleks võibolla kõige mõistlikum samm,” sõnas Saare.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
74 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Martin
9 päeva tagasi

See juhtub kui haridusmin.saab eesti 200 Eesti hariduse õõnestajast Kallas..
Tema (vene päritolu )sõnul piisab eestlastele nende pasteldest
Eesti haridustaseme allaajamine.

WõsaJuhan
9 päeva tagasi

Olen ma ka ainus, kes üha enam leiab end küsimuse ees: On see valitsus minu kodumaal ikka oma, või lihtsalt järjekordne võõrvõim: – “küüditame lõuna eest tühjaks, saab vahva pommiaugu”; – “las hiinlased meisterdavad tunneli Soome – võlgu” (üsa kobe võlg teine; pealegi: “võlg on võõra oma!”); – “parseldame ruhlased Lätti” (samas kiideldakse, et olla üle paari tuhande meresaare – valdav enamus üdini inimtühjad); – “puistame muistsed esivanemate hauad pahupidi – äkest saab mõni ühestas fosforiga ratsa rikkaks”; – kui korras on ikka lood selle va demokratsindusega, kui ilma ühegi kohaliku mandaadita suvaline ennasttäis tilberdis pukki ventileerima lükatakse…, otse eelmiselt… Loe rohkem »

Küsimus
9 päeva tagasi

Kas mõni hea uudis ka kunagi tuleb, või peame aasta läbi s…rahes elama?

Kombinaadindus
9 päeva tagasi

Pange siis juba Haapsalus ka gümnaasium kinni, lõpetame raha raiskamise.
Neid kombinaate pole rohkem vaja enam, põhikool tehti kombinaadiks, kus noortel on väga keeruline hakkama saada, oled lihtsalt number reas, mitte kujunev isiksus. KKõik nõrgemad murduvad sellises ebaterves keskkonnas.
Ega see, et 8.-9. klassis pea ei võta, ei tähenda veel mitte midagi. Kuhu me jõuame taolise tarkadeks ja lollideks lahterdamisega? Kust peaksid lapsevanemad võtma raha saata laps Pärnusse või Tallinnasse kooli juba gümnaasiumi ajal? Enamikel pole sellist raha kuskilt võtta, olgu laps kui andekas tahes.

Mikk
9 päeva tagasi

Kohustuslik keskharidus on nagu Nõukogude Armee, kus ei lastud kodu lähedal teenida.

krõmpsluu
10 päeva tagasi

Peab ikka paikka arvamus,et kui nimes või nimetuses on “Lääne”siis on asjaga kööga.Sama asi on ka sõnaga “kallas”,neid on meil valitsuses lausa 3 ja palja silmaga ju näha kuhu jõudnud oleme.Isegi päris mitmed AHVrika riigid on meist majandusega mööda läinud.

Kelle positsioon?
10 päeva tagasi

See ERR-i uudis räägib, et riik ootab omavalitsuste initsiatiivi. See on omapärane algus “läbirääkimistele”. Kas tõesti on rahapoliitika asendanud regionaalpoliitika? Riik teeb oma moodi Lääneranna valda. Haridus on mitmekesine nähtus, näiteks (võibolla on leebe näide): Kui õpilane peab igal koolipäeval 30 km kaugusele kooli minnes überistumise ja ootamisega kulutama 10 minutit 2 tunnist vähem (Eestis on vähemalt üks selline koht), on see talle väsitav, samal ajal ei saa ka koduseid ülesandeid teha, täiesti surnud aeg. Hea tahtmise korral võib ühe trenni või huviringi võtta, aga ei pruugi ka võimalik olla. Lapsel jääb palju potentsiaali proovimata ja arendamata. Hoopiski riik peaks… Loe rohkem »

Martin
9 päeva tagasi

Orissaares plaanitakse sulgemisega koolilaste teekonnaks juba 50 km

Mati Põdra
10 päeva tagasi

Et sõidan palju bussidega, näen õhtuti ka seda, kui paljud Lihula “korjeala” õpilased, kes mitte Pärnu koolides ei õpi, sõidavad viimase õhtuse bussiga koju tagasi. Nii et – jaksavad linnas niisama pärast kooli töllerdamas käia, jaksavad ka seal koolitarkust omandada, kui tahavad. Ega nad imikud ole, kellele vaja seitse korda päevas tissi anda ja tagumikku kasida. Julgeks öelda vastupidi – tahavad liigagi täiskasvanud olla. Seda sissejuhatuseks. Nüüd üldiselt väikeste gümnaasiumite kohta. Kõige olulisemal kohal gümnaasiumi õppesisus on valikained, mille maht on 1/3 kogu läbitavate kursuste arvust. Valikkursust saab avada vähemalt 12 soovija olemasolul. Järelikult pole neid väikestes gümnaasiumites enamasti võimalik… Loe rohkem »

WõsaJuhan
9 päeva tagasi
Reply to  Mati Põdra

Õigus, milleks kohalike koole tarvis. Saab siiberdatud küll.

… ent miks siis leppida lihulaga, kui on Pärnu? Miks leppida Pärnuga, tegelikult samamõtetu kolgas Tallinna kõrval? Miks leppida Venemaa tsentraliseerimist imiteeriva Tallinnaga (hierarhiline väiksemate kohtade kannibaliseerimine), kui palju mõistlikum on … kui juba kodumuld jalgelt pühkida, miks siis mitte juba põhjalikult – ja tulevikus ka vimmale, tingitud sunduslikust ääremaastamisest, leida väljund suunas, mis kord oli kodumaa?

Martin
9 päeva tagasi
Reply to  Mati Põdra

Vana kommari ajuvaba jutt

WõsaJuhan
9 päeva tagasi
Reply to  Martin

Ennemuiste, peale toda sama va kommunismust, seletati koolis võimude lahususe printsiibist. Kommarite komme on ninajuurikani teise inimese urklis uudistada ning eluolu kodukolde ja prügihunnikuni ette dikteerida. Riigil mis ei austa oma rahvast, ei maksa ka mingit lugupidamist vastu oodata. … vähe omavahelisest kemplemisest, hõõrutakse üha enam eraisikute kandadel — pikkamisi hakkab üha enam üle viskama. Täpselt sama käib rahva endi kohta: “maalt ja hobusega” vs “linnavurle”; “tattninadest kutsikad” vs “põdurad torisejad”; jne — sama vana kamarajura Bussiliinide kohta: küllalt sõidetud noid samu liine — peamiselt näikse seiklejad olevat nood, kes õppimisega tegeleda ei viitsi. Millegipärast unustatakse siinjuures, et nood samad… Loe rohkem »

Mõttetu...
9 päeva tagasi
Reply to  Mati Põdra

…möga Põdra. Väga kummaline suhtumine seejuures – ise sõidab õpilaste juurde koju kätte – mis on väga tervitatav suhtumine seejuures. Mis lapsevanemate pädevusse puutub, siis need lapsevanemad, kes kolivad linnadesse suure raha ja palga järele ei ole pädevad oma laste hariduskäigu üle otsustama, kuna eeldavad, et haridus on riigi vastutus, mitte nende ja nendega ühte paati hüpata on infantiilne. Kõige veidram muidugi on see Metsküla ja Lihula Gümnaasiumi teema loogiline vastuolu Teie mõttekäigus. Võidelda Metsküla algkooli eest et laps saaks käia kodukohas koolis, ja hiljemalt 4 aastat peale Metsküla lõpetamist saata see laps Pärnusse, Haapsallu või Tallinna on ikka eriline… Loe rohkem »

WõsaJuhan
9 päeva tagasi
Reply to  Mõttetu...

Rahva oma lollus ja vaimne laiskus, et isemajandamisse pole panustanud (eg: erakoolid)

Mis Lihula günastikasse puutub – sel linnal on silmakirjalik viriseda inimeste pettumuse ja vimma suhtes, kel eelnevalt Lihula enda poolt jalgealust on õõnestatud (iseäranis juurde liidetud “uusasunike” suhtes, kel asjasse sõnaõigust pole olnudki) — ime nüüd see kibestumus säärase mürgi ja ülbamise otsa (ja milleks mingisugune viienda järguline Tallinn, kus see kuramuse ampelmannike “ninakaks” toda käkki kokku keerama delegeeriti, kui Helsingi ja Stockholm samas kõrval on – diplomi “kolhoosi lehk” kah kõvasti lahjem).

Objektiivne kadu
8 päeva tagasi
Reply to  Mõttetu...

Mõttetu sai hakkama mõttetu tekstiga. Kes ta on, et lapsevanemate või laste pädevust “hindab”, möga kuubis. Mõttetu puhul pole loogikale mõtet tähelepanu juhtida, ses mõttes geniaalne Mõttetu…

Mõttetu...
8 päeva tagasi

…vastab selle peale, et Objektiivne kadu ei suuda ühest lausestki aru saada:
Töömalu on maksimaalselt 4 ühikut ilmselt.

Mina ei hindagi, ma konstateerin fakti, et üha enam inimesi ise ei tegele oma võsukeste haridusega vaid delegeerivad selle haritlastele ja kui tulemus ei saa saa oodatud tasemel siis on hädakisa vali või teise äärmuse korral on kindlad, et nende võsukeste haridus just nende näitajate tõttu see kõige parem sai.

Objektiivne kadu
7 päeva tagasi
Reply to  Mõttetu...

Te sahmite mõttetute probleemidega: 1) annate põhjendamata hinnangu lastevanematele, 2) kasutate sõna -loogika- täiesti mõttetult, 3) mille põhjal hindate laste hariduskäigu silmakirjalikkust, 4) Põdra on korduvalt ja korduvalt öelnud, et tal pole Lihula Gümnaasiumi vastu vihkamist… mina pole Põdra advokaat, aga teie demagoogia on tüütu, vastik ja hale.

Millele teie -fakt- tugineb? Mittehindamisele?

123
9 päeva tagasi
Reply to  Mati Põdra

Alaealiste omapead kaugemale õppima saatmine. Kindlasti on lapsevanemaid, kellele on see OK. Samamoodi on lapsevanemaid, kellele on selline mõte absoluutselt vastuvõetamatu ning lahenduste seas võib olla ka töökoha vahetus ja linna, laste juurde kolimine. Nagu kuulda ja lugeda, siis tänapäeval on suuremates linnades igasuguseid „kaasaegseid“ ahvatlusi ning koolides levivad erinevad lollakad trendid, mis võivad eriti nõrgema iseloomuga lastele kergemini külge hakata. Nii soovivad mõned lapsevanemad lapsi, täisealiseks saamiseni, enda järelevalve all hoida. Asjaolude hindamine ja variantide üle otsustamine on kindlasti väga individuaalne. Gümnaasiumi valikkursused, eriti mis ei ole „klassikalised kooliained“, on kindlasti mõnedel erialadel kasulikud, kui toetavad edasist õpet. Samas… Loe rohkem »

***
8 päeva tagasi
Reply to  123

12 klass ja 2 õppeaasta jne järel ei käi punkti. Need (korduvad) vead on pisut õppimist väärt, väike pingutus, millel pole lohakuse ja vaegkirjutamisega seost – käänded, komad, kokku-lahku.

123
8 päeva tagasi
Reply to  ***

Araabia numbritega põhi- ja järgarvude puhul soovitatakse kasutada tavapäraseid reegleid (vt. internet: EKI soovitused ja keeleinimeste kommentaarid) ja vastavaid näiteid võib leida (eeldatavalt keelekorrektuuri läbinud) ajalehtede ning ametlike väljaannete tekstidest.
Ametliku arvamusartikli ambitsiooni korral oleks tavapärane tellida eelnev keelekorrektuur. Mõned probleemid on aga ülal olevasse teksti teadlikult sisse jäetud. Antud tavakommentaari keeleprobleemidega seotud (tugevalt ebaproportsionaalne ja suure tõenäosusega korduv) huvi on arusaamatu.

Metsaküla bunker
10 päeva tagasi

Varsti tuleb rong ja elu läheb käima…

Koll
10 päeva tagasi

Kuhu selle rongiga saab? Eurosiberisse asumisele, sest ei löönud oma putkat penoga üle, sõidad diisliga ja keeldud sitikaburgerist?

kaur
10 päeva tagasi

Küsimus milles täpselt siin on. meil lihtsalt ei jätku piisavalt õpetajaid ega raha, et iga last vaata et poputada. Sul raskem maalt koolis käia, tead, Sa hakkad seda kooliteed veel sörkima iga päev hoopiski. mul pidid vanaema ja vanaisa mõlemalt poolt peret kõik oma koolid ära käima jala, talumajadest, pikim teekond oli 15 kilomeetri kanti, niiet mingi 50 bussiga käia Ei tohiks ähkimagi panna, aga mis siin eeldada, tänapäevane nutivorstist noor”mees” ei jõuaks talvise ilmaga viite kiltigi jalutada.ise süüdi ma ütlen. pakuks mine elama ühiselamusse ja ei pea iga päev trenni tegema, aga 15 aastane tänapäeval ega ju üksi hakkama… Loe rohkem »

Koll
10 päeva tagasi
Reply to  kaur

Keda su vanavanemad huvitavad. Arvad, et teiste vanavanemad käisid teisiti omi asju ajamas. Tänapäeval on elu teistsugune. Ja kust sa võtad, et raha pole. Kuhu see raha sai? Vabariigi algusajal oli raha vähe, aga sai kõike teha. Nüüd äkki pole raha millekski. Äkki raha pannakse mutiauku hoopis, mitte vajalikku kohta.

Jep
10 päeva tagasi
Reply to  Koll

Õpetajaid oli siis pea poole vähem ja palgad ei olnud neil ka megakõrged vai miinimumilähedal ja paljud praegused gümn olid põhikoolid ja oli 8 klassi

To Jep
10 päeva tagasi
Reply to  Jep

Ma pigem ütleks, et igasugu riigiametnike palgad ei olnud nii kolossaalsed nagu need praegu on. Vanasti said igasugu kontorirotid vähem palka kui TÖÖ tegijad. Praegu muudkui loed, et ühes ministeriumis keskmine palk 4500 ja teises vel suurem jne. SINNA see rahva raha lähebki. Ka õpetajad saaksid suuremat palka kui valitsusel selline tahe oleks, Meie nn haridusraha, mis pidavat üks euroopa kõrgemaid olema, läheb valdavalt mujale kui palkadeks. Mujal euroopas on vastupidi, õpetaja saab head palka, aga uusi koolimaju ei ehitata kogu aeg.

Ei...
10 päeva tagasi
Reply to  kaur

…pea isegi üle kahe lause lugema, saamaks aru et tegemist on parimal juhul kutseka kasvandikuga. Samas räägib kvaliteetsest haridusest, asjast mida endal pole ja mida ei ole võimeline omandama. Kui hakata mõtlema, siis 100 õpilast Lihula gümnaasiumi osas pole vist pea kunagi olnudki, oli vast kuskil 50’ndate lõpul – 60 aasta eest. Seega, praeguste kriteeriumite kohaselt ei oleks Lihulas kunagi Gümnaasiumi olnudki. Seda küll serveeritakse nagu oleks õpilasi vähemaks jäänud, aga reaalsus on see, et meie “palju rikkam riik” ei suuda enam koole üleval pidada aga on suutnud linnadesse mingisugused kombinaadid valmis klopsida, mis peaks inimesele õnneliku tuleviku tagama. Rikkam… Loe rohkem »

WõsaJuhan
9 päeva tagasi
Reply to  kaur

> mul pidid vanaema ja vanaisa mõlemalt poolt peret kõik oma koolid ära käima jala, talumajadest, pikim teekond oli 15 kilomeetri kanti

No ja siis? Minu vanaisa pidi krihvli ja tahvliga läbi ajama, isegi oma õpikut polnud — tarvis õpilastele siis mingeid pliiatseid ja pabereid. Enne muiste elati üldse igasuguste koolide ta ära, “tõeliste meeste aeg”, isegi riistad tahuti kivist – rahasääst missugune…