Silt: lea kiis

[caption id="attachment_431079" align="alignnone" width="1920"] Randadesse jäävad hoiatavad sildid üles. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Tormituuled viisid eelmisel nädalal Haapsalu randades olnud sinivetikad ära ja siinne suplusvesi on puhas.

[caption id="attachment_431209" align="alignnone" width="1920"] Malle-Liisa Raigla foto[/caption] Terviseameti võetud proovide järgi vohab Paralepa rannas suures koguses sinivetikas, neist kolm on potentsiaalselt mürgised liigid ja üks, mis võib suures koguses tekitada nahaärritust. Mürgiste vetikate tõttu lehvib Paralepa ja Vasikaholmi rannas lilla lipp, mis hoiatab suplejaid vees leviva reostuse eest. Lisainfona on selgituseks: ohtlikud vetikad. Samuti on mõlemas rannas üleval hoiatavad sildid, mis ütlevad, et suplusvesi võib tekitada löövet. Terviseameti vaneminspektori Lea Kiisi sõnul oli neljapäeval proove võttes vetikas silmaga nähtav ja vesi lehkas sinivetikale omaselt kopituse järele. Pärast ujumist tuleb pesta Otseselt keelatud ujumine randades pole, kuid võimaliku tekkiva lööbega tuleb arvestada. „Inimene peab ikka ise vaatama, kuhu ujuma läheb,” ütles Kiis.  Ta tuletas meelde, et pärast meres ujumist tasub end alati mageda veega pesta, sest lööve võib tekkida ka sinivetikata ning merevett ei tohi alla neelata. Selleks et sinivetikad hakkaksid vohama, on vaja sooja ja toitainete rikast vett ning tuulevaikset ilma. Kiisi sõnul võis neljapäeval sadanud paduvihm vetika kogumi Haapsalust eemale viia, kuid võis selle ka vastupidi rohkem siiapoole tuua. Kauaks lillad lipud randades lehvima jäävad, pole veel teada. Kiisi sõnul jälgivad ka G4Si rannavalvurid merevee puhtust ja kui vesi on selge, panevad nad teise lipu üles. Sinivetikate vohamist soodustavad soojad ilmad ja soe merevesi, nagu praegu on. Eile kell 15 oli Paralepa ja Vasikaholmi rannas õhusooja 23 kraadi ja veetemperatuur oli 25 kraadi. Satelliidiandmete põhjal on praegu sinivetikat täis kogu Soome laht. „Neid on siseveekogudes ja meres,” ütles Kiis.

[caption id="attachment_431078" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu randades lehvib lilla lipp. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu ametlikes randades - Paralepas ja Vasikaholmis - levib sinivetikas. Sinivetika tõttu lehvib randades lilla lipp, mis tähistab, et vees on reostus. Samuti on üleval hoiatavad sildid, mis ütlevad, et suplusvesi võib tekitada lööbeid.

[caption id="attachment_117574" align="alignnone" width="1024"] Läänemaa haigla ravijuhi Alge Vare sõnul jõuab haiglasse peaaegu iga päev üks-kaks koroonahaiget. Arhiiv[/caption] Vaid kuu ajaga on nakatumine koroonasse kolmekordistanud. Viimase viie nädala jooksul on Läänemaale lisandunud kokku 60 koroonapositiivset. Kui siiani olid nakatunud peamiselt Haapsalu ja Lääne-Nigula elanikud, siis nüüd on viiruse levik jõudnud ka Vormsisse. „Rahvastikuregistri andmetel on Vormsile lisandunud üks nakatunu, kuid kuna praegu me kellelegi ei helista ega inimest eraldi ei uuri, pole me kindlad, kas ta ka elab seal või on sinna sisse kirjutatud,” ütles terviseameti Lääne regiooni vaneminspektor Lea Kiis. Eelmise nädalaga võrreldes on Läänemaale lisandunud 16 nakatunut. Kõige enam on koroonapositiivseid Haapsalus, siis Lääne-Nigulas ja seejärel Vormsi ühe inimesega. „Meie regioonis on tõusnud ka haigestunute keskmine vanus. Läänemaal on see praegu 60, aga see on üldine pilt,” lisas Kiis. Ka reoveeproovid kinnitavad, et koroonaviirus ei ole kuhugi kadumas. Viimati oli Haapsalu reoveeproov roheline ehk viirusekandjaid piirkonnas polnud või oli neid väga vähe, jaanipäeval. Sealt edasi on viirusekandjate hulk reovees kas mõõdukas või viitab kohati ka laiemale levikule. „Viirus on olemas,” ütles Kiis. Küll aga rõhutas ta, et haigestumus on üle Eesti ja see ei ole ainult meie piirkonnas. „Paanikaks ei ole põhjust, sest tõus ei ole liiga järsk. Numbrid tõusevad rahulikult ja stabiilselt,” ütles Kiis.

[caption id="attachment_349129" align="alignnone" width="2000"] Perearst Marika Laari jaoks oli väikelaste vaktsiinide jõudmine perearstikeskustesse rõõmustav uudis. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Läinud suvel terviseameti külmlao avarii tõttu riknenud enam kui 100 000 doosi vaktsiinide seas oli ka kaheaastastele mõeldud kuuevalentne vaktsiin, mis tõi kaasa olukorra, kus väikelapsed ei saanud õigel ajal ette nähtud kaitsesüsti. Märtsi teisel nädalal jõuavad uued vaktsiinidoosid perearstikeskustesse, mis annab võimaluse seni kaitsesüstimata lapsed vaktsineerida. „Loomulikult on see tore uudis,“ ütles Haapsalu perearst Marika Laar kolmapäeval vaktsiinide saabumise kohta. Seni kasutati kuuevalentse vaktsiini alternatiivi nimega Hexacimaga, mida aga ei saa süstida lastele, kes on juba kaheaastaseks saanud. Laar ütles detsembris Lääne Elule, et külmlao avarii tekitas tõesti segaduse, aga katastroofi see kaasa ei toonud. Alternatiivse vaktsiini tõttu muudeti laste vaktsineerimiskalendrit, et süstid saaks tehtud poolteise- kuni kaheaastastel lastel. „Vaktsiinist päris ilma jäänud lapsi on kuus,“ ütles Laar.

[caption id="attachment_353582" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu linna algkooli direktori Malle Õiglase sõnul on neil
distantsõppele saadetud neli klassi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Viimase nädala jooksul on Läänemaale lisandunud 584 koroonaviirusega nakatunut, mis on kõigi aegade rekord. Peamiselt on nakatunute seas lapsed ja noored ning nende vanemad. Noorte suure nakatumise tõttu on peamise löögi all koolid. Kuna terviseamet enam kollete üle arvet ei pea, ei osanud terviseameti Lääne regiooni vaneminspektor Lea Kiis öelda, kui paljudes koolides või lasteaedades koldeid on. Samuti ei teadnud ta öelda, kas mõni kool on ka viirusest täiesti puutumata. „Arvan, et ei ole,” ütles Kiis. Puutumata on siiski praegu Vormsi kool. „Vormsis kimbutavad lapsi muud tõved, testimistega pole koroonapositiivseid leitud,“ ütles Vormsi kooli direktor Age Hälvin. Kriitiline olukord Haapsalu haridusnõuniku Mari-Epp Tähe sõnul on olukord Haapsalu koolides hull ja muutub kiiresti. Seetõttu ei ole tema hinnangul kellelgi olukorrast täpset pilti. Koolist puuduvate õpilaste hulk erineb kooliti, kuid enamikus koolidest puudub veerand kuni kolmandik õpilastest. Seejuures pole põhjuseks alati koroonaviirus. „On lähikontaktsetena isolatsioonis olevaid ja muude viiruste tõttu puuduvaid lapsi,” ütles Haapsalu algkooli direktor Malle Õiglas.

[caption id="attachment_315209" align="alignnone" width="1920"] Foto: Pixabay[/caption] Reedel lisandus Läänemaale rekordilised 114 uut nakatunut. Viimase nädala jooksul on tuvastatud 473 nakatunud läänlast. Terviseameti vaneminspektori Lea Kiisi sõnul levib viirus peamiselt kooliealiste seas. Terviseamet on tuvastanud koldeid neljas Läänemaa koolis – kahes Lääne-Nigula koolis ja kahes Haapsalu koolis, kuid üksikuid haigestunuid on kõigis koolides.