Silt: lääneranna koolireform

[caption id="attachment_389596" align="aligncenter" width="1417"] Kuigi Virtsu koolis õpib poolsada last, ei näe kohalik omavalitsus sellel põhikoolina tulevikku. Foto: Virtsu kool[/caption] Virtsu lastevanemad ja vilistlased koguvad raha kohtulahingu pidamiseks, et säilitada üheksaklassiline kool hoones, mille kohalik omavalitsus tahab maha müüa. „See on hullumeelsus,” ütles kohaliku omavalitsuse kärpekava kohta Virtsu kooli vilistlane, kooli hoolekogu ja Virtsu vilistlaste MTÜ juhatuse liige, Soraineni büroo advokaat Karin Madisson.

[gallery ids="388545,388546,388547,388548,388549,388550,388551,388552,388553,388554,388754,388556,388557,388558,388559,388560,388561,388562,388563,388564,388565,388566,388567,388568,388569"] Fotod Urmas Lauri Rahahädas Lääneranna vald valmistab kinniste uste taga ette koolivõrgu reformi, mis ähvardab sulgeda elujõulise Metsküla kooli. „Küsimus on selles, kas meil peab igas piirkonnas olema kool,” ütleb Lääneranna vallavanem Ingvar Saare. On neljapäeva õhtu, akende taga lõõtsub kõle talvetorm. 170aastase Metsküla kooli saal on kooli päästma tulnud rahvast tuubil täis – lastevanemad, vilistlased, külaelanikud, õpetajad. Sokkide väel vallavanem seisab Metsküla kogukonna ees, et selgitada. Arutada, nagu ta ise ütleb. Kinniste uste taga ringlevates paberites seisab, et 2023. aasta 1. septembrist tegutseb Metsküla erakoolina.

[caption id="attachment_387766" align="alignnone" width="2000"] Karin Madisson (paremal seismas) ütles, et kui Virtsu esindajad vallavanem Ingvar Saarelt (esireas, prillidega) reformikavast kuulsid, oli see neile kui külm dušš. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavalitsus peab plaani, kuidas kärpida valla kulusid, esimese hooga on tule all koolid ja raamatukogud. Lääneranna vallavalitsus tahab volikogule teha ettepaneku kahe kooli – Metsküla algkooli ja Lõpe põhikooli – sulgemiseks. Põhiharidust hakkaks vallas andma vaid Lihula kool, sest Virtsu, Varbla ja Koonga kooli jääb neli klassi ning lõpuni pole veel selge ka see, kas Lihulasse ehitatavas uues Lääneranna koolis saab jätkata gümnaasium või tuleb sinna põhikool.

[caption id="attachment_341543" align="alignnone" width="998"] Eeva Helme, Lääneranna volikogu liige (EKRE)[/caption] Kõik, kes Lääneranna valla tegemistel silma peal hoiavad, on kursis, et vald kavandab koolivõrgu reformi, mille kohaselt suletaks valla seitsmest koolist kuuel vanemad kooliastmed. Nii jääks põhi- ja keskharidust andma vaid Lihula gümnaasium. Vallavalitsuse kava on käivitanud kogukondades enneolematu protestilaine. Vastuseis on mastaapne. See ei saanud rahvakohtumistel jääda kellelegi märkamatuks, kui plaani 2022. aasta alguses esitleti. Lisaks on kogukonnad ja koolid reformikava vastu kogunud üle 1000 allkirja. Läbi on viidud küsitlusi ja nende tulemusi põhjalikult analüüsitud. Samuti on püütud otsida omaalgatuslikult võimalusi koolide kulusid kärpida ja kogukondadel endil rahaliselt rohkem panustada.

[caption id="attachment_357993" align="alignnone" width="1813"] Lääneranna vallavolikogu istung. Kuvatõmmis[/caption] Lääneranna volikogu ei toetanud neljapäeval EKRE fraktsiooni esitatud eelnõu, millega oleks säilitatud olemasolev koolivõrk koos tegutsevate õppeastmetega vallas vähemalt aastani 2028. Lääneranna vallavanem Ene Täht ütles, et valla koolivõrgu optimeerimisega jätkatakse, kuid praegu ei kavatseta ühtegi kooli sulgeda. „Kutsume [valla] arengukava uutmiseks ja muutmiseks uuesti kokku kogukonnad ja ootame kõikide ettepanekuid selleks, et parandada kogu haridusvõrku. Ja meie lastel saab olema maailma parim haridus,” ütles Täht. EKRE fraktsiooni esimees Meelis Malk ütles, et nad esitasid oma eelnõu 28. veebruaril, teades, et 14. märtsil on volikogu, kus võivad arutlusele tulla koolireformi teemad. „Jätkuvalt käivad arutelud, seega eelnõu esitamine on mõjunud positiivselt. Vaadatakse asju palju laiemalt, ei võeta sirgelt ühte kooliastet välja,” nentis Malk. EKRE esitatud eelnõu arutati ka volikogu haridus-, kultuuri- ja noorsootöökomisjonis. Komisjoni esimees Janar Sõber ütles, et komisjon eelnõu ei toetanud. Malk tõdes, et komisjonis jäid eelnõu pooldajad alla häältega 3:4. Samas oli Malk positiivselt meelestatud. „Minu meelest on see eelnõu juba eesmärgi täitnud. Ta on pannud inimesed mõtlema, mis toimub,” lausus Malk ja ärgitas volikoguliikmeid eelnõu toetama. „Vallavalitsuse seisukoht oli, et me ei

[caption id="attachment_356535" align="alignnone" width="2000"] Kui Kõmsi kool kärbitakse 4-klassiliseks, jääb see aasta 5. klassi klassi poistele Robinile ja Stenile kodukoolis viimaseks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna koolide kaitseks on allkirja andnud üle tuhande elaniku, ollakse valmis õpetajatele kasvõi ise palka maksma, et koole säilitada. Kõmsi kooli fuajees võttis Lääne Elu 8. märtsil vastu 2. klassi õpilane Leek Linnupõld, kommikarp käes – iga tulija sai naistepäeval šokolaaditüki põske. Leegi vanemad kolisid Tallinnast Kuke külla, üheks põhjuseks väike kuueklassiline algkool, kus lapsed saaksid käia. Nüüd ähvardab kooli Lääneranna vallavalitsuse kavandatav koolivõrgu reform kärpida kõik valla 9-klassilised koolid 6- ja 6-klassilised 4-klassilisteks. Viimane tähendab, et alghariduse saamiseks tuleks Leegil käia kahes koolis – esimesed neli klassi Kõmsil, järgmised kaks 25 kilomeetri kaugusel Lihulas. Leegi vanemad pole ainsad, kes kooli pärast linnast maale tulid. „Kui 5.–6. klass ära kaovad, kas siis enam tullakse?” ütles Kõmsi koolijuht Pille Saatmäe. Kas 5.–6. klassi sulgemine tähendaks, et maalt hoopis lahkutakse? „Jah, muidugi nad lähevad,” ütles Saatmäe pärast pikka vaikust, tavapärasest napisõnalisem ja väga tõsine. Kui palju õpetajaid kaotaks töö? „Ma ei taha sellele mõelda,” ütles Saatmäe.

[caption id="attachment_292600" align="alignnone" width="1600"] Jaanus Getreu. Foto: Markus Sein[/caption] Lõppenud nädalavahetusel mängis Lihulas saalijalgpalli pea 300 noort spordilast. On eriline tunne pakkuda kõige tähtsamatele seda, mis on neile vajalik ja turvalise lapsepõlve tähtsaim osa. Juba 28 aastat on Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi ühes väikeses Eestimaa nurgas noid asju vaikselt ajanud. Lõuna-Läänemaa külad on nende aastakümnete jooksul jalgpalliga üle veeretatud ja seda korduvalt. Nii on laste esituses näinud maailma populaarsemat spordiala Lihula, Vatla, Kirbla, Tuudi, Kõmsi, Massu, Paatsalu, Virtsu ja Metsküla inimesed. Meie turniire on peetud ka eripärastes kohtades, ekstreemseim neist näiteks meie hulgast lahkunud kauaaegse õpetaja Hillar Laose kodutalu karjamaa Järise külas. On kasvanud põlvkonnad noori, kes teavad, millal on lastekaitsepäeva jalgpalliturniir, millal öeldakse jalgpalliturniiriga „Tere, kool!”, millal saame kokku jalgpallilaagris. Just eri kohtade ja asulate hõng, tunne, mis eri paigus on, teeb võistlusest võistluse. See kõik on vajalik kogemus.

Kõmsi algkooli hoolekogu leiab, et tuleks ühendada kolm kooli – Kõmsi, Virtsu ja Metsküla. Kool asuks edaspidi Kõmsil ja tegutseks Hanila kooli nime all. Kuigi ühendamise sildi all läheksid Metsküla ja Virtsu kool kinni. Hoolekogu leiab, et Lääneranna valla koolivõrk vajab reformi – valla seitsme kooli jaoks on lapsi liiga vähe. Igasse valla piirkonda – Hanilasse, Varblasse, Koongasse ja Lihulasse peaks jääma vähemalt üks kool, kus saaksid õppida 1.-6. klassi lapsed, Lihulas 1.-12. klassi lapsed. Hanila piirkonna kool asuks Kõmsil, see oleks kuueklassiline ja kannaks Hanila kooli nime. Kõmsi hoolekogu nimel Lääneranna vallavalitsusele sellekohase kirja saatnud Lilia Urb leiab, et Kõmsil peaks kool asuma mitmel põhjusel.