Silt: lääne elu juhtkiri

Nädalavahetusel möllanud torm, sellest tingitud elektrikatkestused ja puudulik info rikete ning nende kõrvaldamise kohta näitasid, kui oluline on, et olulisi teenuseid tagavatel ametitel ja firmadel oleks kohapeal inimene, kellega ühendust võtta. Varasematel aastatel on jäänud tunne, et Läänemaal elektrikatkestusi polegi. Selle tunde on tekitanud Imatra korralikult ehitatud liinid, kohapealne juhtimine ja kiire reageerimine. Kui oligi rike või katkestus, tehti see kiiresti korda ja informeeriti ka asjaosalisi.

Lihulale lähenedes on tulijat mõisamäe kõrgel serval tervitanud vana paekivist Hollandi tüüpi veski ja kohe selle kõrval seisnud roosa moonakatemaja. Viimane oli, tõsi küll, nõukogude ajal kõvasti ümber ehitatud ja sellega oma algse ilme kaotanud. Viimased aastad oli ehitismälestisena muinsuskaitse all olev maja kasutuseta, selle aknad olid vineertahvlitega kinni löödud ja hoone nägi räämas välja. Nüüd on moonakatemajast ainult mälestus ja selle kohale kerkinud üsna ilmetu, alles ehitusjärgus eramu. Vanast moonakatemajast on järel vaid kelder, aga seda ei näe keegi. Maja enda lasi eramut ehitav Lihula ettevõtja ja majatehase omanik Henri Bekmann ilma loata maha lammutada.

Esmaspäeval rullus Haapsalus lahti viimaste aastate üks suuremaid politseioperatsioone, kui politsei üritas suurte jõududega kinni võtta ühes kortermaja korteris olevat purjus ja agressiivset meest, kellel kahtlustati olevat ka relv ja lõhkeainet. Vältimaks võimalikke ohvreid, oli sisse piiratud terve linnaosa ja inimesed ei pääsenud ka koju. Parem karta kui kahetseda, võib öelda neile Haapsalus Kastani kortermajades elavatele inimestele, kes eilset piiramist ülereageerimiseks peavad.

Lääneranna vallavanema Ingvar Saare kiri Metsküla kooli lastevanematele võiks pärineda mõnest allegoorilis-sümbolistlikust jutustusest, kus vallavanem S ärkab ühel hommikul kafkalikus maailmas. Ilma, et ta midagi halba oleks teinud, avastab vallavanem S ühel täiesti tavalisel hommikul, et tema valda on tekkinud nähtamatu kool. Ja mis veel hullem: terve hulk lapsi on juba kuu aega selles nähtamatus koolis käinud. Muidugi tuleb tegutseda, sest niisugune olukord ei saa kesta.

Asi, mida me kõik peame harjutama, on julgus ja oskus teha asju omamoodi. Nii, nagu varem pole tehtud või nii, nagu teised ei tee. Kõigepealt on selleks vaja julgust. Väikestel lastel on see olemas, nemad teisiti ei saa. Neile on paljud asjad uued ning ettekujutus, kuidas peaks, kuidas oleks õige või kombeks, ei ole nende sisse veel pesa teinud. Täiskasvanutel on see keerulisem, sest nemad on juba viisi, „kuidas peab”, omandanud.

Sügis on järgmise aasta eelarvete kokkupanemise aeg. Seda teeb nii riik kui ka omavalitsused. Kellelegi ei tule ilmselt üllatusena, et riik on eelarvet koostades hädas – otsitakse kärpe- ja kokkuhoiukohti. Kui riigi tasemel on eelarve kokkupanemisega juba alustatud, siis omavalitsused alles hakkavad seda tegema. Ometi nad juba teavad, et töö ei saa olema lihtne, sest kiire inflatsioon on kulusid kergitanud suurema hooga, kui tulud on jõudnud järele tulla – selle ütles välja Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt.

Viimase haldusreformi järgsed aastad meenutavad kohati nõukogude okupatsiooni algusaastaid. Toona suunati vast loodud kolhoosidesse töid korraldama külvivolinikud, kellel polnud tegelikest oludest vähimatki aimu. Praegu võib hiigelsuurtes, ebaloomulikult kokku klopsitud valdades täheldada mõningat külvivoliniklust. Arusaamatused tekivad sellest, et otsustajad on asju ajama tulnud kuskil mujalt ja nad pole sealse kandi eluga kursis. Ning et nad pole kohalikud, pole neil ka vastutustunnet, mis väiksemates kogukondades on igaühel olemas. Külvivolinike stiilis korraldatud Lääneranna haridusreform on tekitanud omamoodi kumulatiivefekti. Kumulatsioon on teatavasti kuhjumine või kuhjamine. Antud juhul tähendab see seda, et pinged, mis on valla koolide sulgemise tõttu kuhjunud, lahvatavad mistahes muus pingelises olukorras lagedale.

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud.[/caption] Viie aasta jooksul on maal elamise päev tutvustanud maaelu just selles vaates, kuidas on võimalik maal elada, leida töö ja kodu, panna lapsed lasteaeda-kooli ning otsida endale muud meelepärast tegevust. Ettevõtmisega olid hõivatud tööandjad ja kinnisvarafirmad. Viimasel ajal keskendub päev kogukonna tundmaõppimisele, mitte elulistele küsimustele.

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud.[/caption] Kui Urmas Sukles 30 aastat tagasi 28. oktoobril 1993 esimest korda Haapsalu linnapeaks sai, oli ta volikokku kandideerinud Isamaa nimekirjas. Toona ta selle erakonna liige polnud.

Kes poleks kuulnud hommikuti perearstikeskusse helistades telefonitorust: „Olete kõnejärjekorras. Vastame esimesel võimalusel…” Või siis teinud paarikümmet või enamat kõnet, kui perearsti number lihtsalt kinnist tooni annab. Sügistalvisel ajal, kui viirused inimesi murravad, on see tüütuseni tavaline olukord.