Silt: lääne elu juhtkiri

Päästjaid ei saa enam ammu tuletõrjujateks nimetada, sest tulekustutamist on võrreldes teiste ülesannetega, mida nad täitma peavad, ikka üsna vähe. Eelmisel aastal reageerisid Läänemaa päästjad 352 päästesündmusele, millest tulekahju oli iga viies. Rohkem kui tuld nägid päästjad eelmisel aastal teele langenud puid ja oksi, pidid aitama kiirabil raskeid haigeid tõsta või ise esimesena haige juurde sõitma, avama uksi-aknaid, et pääseda abivajaja juurde või päästma hädast võtmed tuppa unustanud inimesi. Rohkem kui tulekahjudele pidid päästjad sõitma ka automaatse tulekustutussüsteemi väljakutsete peale, mis enamasti osutusid küll valeväljakutseteks.

Haapsalu linnavalitsus tellis liikluskoormuse uuringu, mille tulemused näitavad, et Posti tänava kordategemise järel Metsa ja Kalda tänava liikluskoormus ei vähenenud. Kohati see Metsa tänaval isegi tõusis. Esimene autode loendus oli Posti tänava remondipausi ajal, mil tänav oli küll ühesuunalisena avatud, kuid nii künklik, et oma sõiduvahendist hoolivad autoomanikud sinna ei kippunud. Teise loenduse ajal olid avatud kõik kolm tänavat, kuid tulemused aasta varasemaga võrreldes oluliselt ei erinenud.

Lääne-Nigula vallas käivitus pühapäeval eksperiment, millega soovitakse teada, kui palju on aruka tegutsemisega võimalik tänavavalgustuse pealt raha kokku hoida. Vallaeelarve kavas on tänavavalgustusele aastas planeeritud 65 000 eurot. Ennustusi on seinast seina – kes loodab elektriarveid veerandi võrra kahandada, kes on seisukohal, et ka tuhande euro säästmine kinnitab, et tegemist on aruka otsusega. Eksperimendiga alustati veel enne aastavahetust Martnast, kus saab üsna pea selgeks, kas ja kui, siis kui palju on alevikus võimalik öise pimendamisega raha kokku hoida. Martna osavallavanema Janno Randmaa sõnul saab ka piskuga suuri asju korda saata, elektriarvelt säästetud rahaga võiks näiteks koole ja lasteaedu üles vuntsida.

Vahetult enne jõulupühi oli Haapsalus traagiliste tagajärgedega tulekahju, kus kaotas elu kaks inimest. Viimasest mitme hukkunuga tulekahjust Läänemaal on möödas juba kaheksa aastat – 2014. aastal kaotas Lihulas tulekahju tõttu elu samuti kaks inimest. Paaril aastal on tulejumal Läänemaad hoidnud – kahel eelmisel aastal pole keegi põlengus elu jätnud. Seda traagilisem on lõppev aasta – tänavu on Läänemaal tulesurma surnud juba kolm inimest.

Valimisteni on jäänud veidi enam kui kolm kuud. Erakonnad hakkavad üha julgemalt rääkima nendest, kes kandideerivad, sest nimekirjad on kinnitatud. Viimane hetk nimekirjad kinnitada ja kandidaadid registreerida on veidi vähem kui kuu aja pärast, 19. jaanuaril kell 18. Selleks ajaks on teada kõik kandideerijad. Tõenäoliselt osaleb seekord umbes sama palju läänlasi kui eelmistel valimistel. Sel korral on kindlalt teada, et kandideerimas on 14 läänlast, kuid nimekiri pole veel lõplik. Nelja aasta eest soovis riigikokku pääseda 18 läänlast.

Haapsalus on tekkinud olukord, kus kinnistuomaniku vastuseisu tõttu peavad kolm Posti tänaval asuvat kinnistut kaugküttega liitumist kolm aastat kauem ootama, sest kolm aastat ei lubata sel suvel valminud Posti tänavat üles kaevata. Esmapilgul võiks ju arvata, et Posti 11 kinnistuomanik ajab kiusu, kui ei luba kaugküttetrassi läbi oma hoovi vedada, kuid kui vaadata asja lähemalt, saab selgeks, et see pole kius, vaid mure oma kinnistu pärast.

Eile möllas kogu Eestis torm Birgit, mis Läänemaal möödus enamasti ainult suure lumesaju, tormituule ja tuisuga, ning tekitas enim peavalu just neile, kellel oli kindlasti vaja kusagile liikuda. Keeruline oli liikuda nii autoga kui ka jala. Teehooldajad võisid endast anda kõik, kuid kümmekond minutit pärast saha läbisõitmist polnud tee puhtaks lükkamisest enam lõhnagi. Nii polnud ka autode lumme kinni jäämine eile kuigi ebatavaline, seda juhtus isegi keset Haapsalu linna kaubamaja parklas. Ka jala oli keeruline liikuda, sest tuisk keerutas kõnniteedele valle, mis kohati ulatusid põlvest kõrgemalegi.