Silt: lääne elu juhtkiri

Paljudes koolides piiratakse õpilaste nutiseadmete kasutamist ja sellist plaani peab ka Kullamaa keskkool. Haridus- ja teadusministeerium on aga seisukohal, et isikliku nutiseadme lubamine või keelamine ja selle kasutamise kord on täielikult koolide otsustada. Kullamaa kooli direktor Kaidi Uueda sõnul on koolis üha enam lapsi, keda vaevab digisõltuvus. Koolijuhi jutu järgi ei vaata lapsed enam suheldes üksteisele isegi otsa. Laps ei oskagi luua suhet elava inimesega. Nutikeeldu ei taheta rakendada mitte laste ahistamiseks, vaid selleks, et õpilased vahetundides vahetult suhtleksid, leiaksid aega ja võimalust puhata ning liikuda. Lõplik eesmärk on, et õpilased suudaksid keskenduda rohkem õppimisele. Just teismelised on need, kes end lõpuni telefoni ära kaotama kipuvad.

Tänapäeval korjatakse kõikvõimalikku statistikat, aga selle analüüsimise ja järelduste tegemisega oleme jännis. Võtame näiteks turismi. Teame, kust ja mitmeks ööks inimesed Läänemaa suuremates majutuskohtades peatuvad ja teame sedagi, kas nad on puhkamas või tööreisil. Teame, kust ja kui palju inimesi käib Haapsalu turismiinfopunktis ja mida nad sealt küsivad. Samuti on info muuseumide külastajate kohta ja teame ka, kui palju külastatakse looduskeskusi ja RMK puhkekohti.

Venemaa Ukrainale kallaletungi valguses on kaitseminister teinud ettepaneku muuta riigikaitseõpetus gümnaasiumides kohustuslikuks. See on mitme otsaga asi. Riigikaitseõpetus on vajalik, sest ligi aasta kestnud sõda Ukrainas on näidanud Eesti idanaabri ettearvamatust ja sõjakust. On hea, kui gümnaasiuminoored saavad kaasa teadmise, milline on nende roll sõjaolukorras, ja oskuse, kuidas käituda.

Paljud omavalitsused on tänavuse aastaeelarve koostamisel lõhkise küna ees. Topi pragusid, mis sa topid – välja voolab raha ikka rohkem, kui seda sisse tuleb. Kuigi omavalitsuste kulud on drastiliselt tõusnud, on riigi toetused püsinud ligemale kümme aastat samal tasemel. Doominoefekt sai alguse haldusreformiga, kui asuti suure hooga ellu viima kõiki ühinemislepingusse pandud soove. Selleks võeti laenu, ehitushinnad aga kasvavasid ja jälle võeti laenu. Ühel hetkel tuleb laenu aga hakata ka tagasi maksma. Kahe silma vahele jäi see, et nelja vaese valla liitmisel ju ühte rikast valda ei saa – saab väga suure ja väga vaese valla. Ka Lääneranna volikogu liige Tiina Lobja nentis, et eks ole headel aegadel rahaga priisatud.

Omavalitsustel on keeruline riigilt maid saada, olenemata, kas on soov maid vahetada või neid osta. Maade kättesaamine pole päris võimatu – alles mullu vahetas Haapsalu linnavalitsus riigiga krunte Bürgermeistri holmil. Linnavalitsus sai sadama, tee ja roheala omanikuks, riik vastutasuks mõned elamukrundid. Kuigi tehing sai tehtud, võttis protsess kaua aega. Ainuüksi notariaalse lepingu sõlmimist ootas linnavalitsus ligi pool aastast.

Turistina võõrasse kohta sattunule on infopunkti roheline silt näitaja, et oled turvalises kohas, kus mõeldakse ka turisti peale. See on viisakas ja kena külla tulnud inimeste vastu.

Rääkides heast elust, teab rännumees Hendrik Relve üsna enesekindlalt vastata küsimusele, milline on hea elu nende rahvaste või kogukondade jaoks, kes teda aastakümnete jooksul on võõrustanud. Oma kogemustest ütleb loodusemees Relve, et suured linnad üle kogu maailma on üsna sarnased ning inimestest aru saamiseks ja päris elu nägemiseks tuleb minna küladesse, nende inimeste juurde, kes oma elukommetes ja standardites on võimalikult palju alles hoidnud ajast aega kestnud tavasid.

Päästjaid ei saa enam ammu tuletõrjujateks nimetada, sest tulekustutamist on võrreldes teiste ülesannetega, mida nad täitma peavad, ikka üsna vähe. Eelmisel aastal reageerisid Läänemaa päästjad 352 päästesündmusele, millest tulekahju oli iga viies. Rohkem kui tuld nägid päästjad eelmisel aastal teele langenud puid ja oksi, pidid aitama kiirabil raskeid haigeid tõsta või ise esimesena haige juurde sõitma, avama uksi-aknaid, et pääseda abivajaja juurde või päästma hädast võtmed tuppa unustanud inimesi. Rohkem kui tulekahjudele pidid päästjad sõitma ka automaatse tulekustutussüsteemi väljakutsete peale, mis enamasti osutusid küll valeväljakutseteks.

Haapsalu linnavalitsus tellis liikluskoormuse uuringu, mille tulemused näitavad, et Posti tänava kordategemise järel Metsa ja Kalda tänava liikluskoormus ei vähenenud. Kohati see Metsa tänaval isegi tõusis. Esimene autode loendus oli Posti tänava remondipausi ajal, mil tänav oli küll ühesuunalisena avatud, kuid nii künklik, et oma sõiduvahendist hoolivad autoomanikud sinna ei kippunud. Teise loenduse ajal olid avatud kõik kolm tänavat, kuid tulemused aasta varasemaga võrreldes oluliselt ei erinenud.