Silt: Küllike Valk
9
Jõululaupäev kirikus – kuidas, miks ja mida seal teha?
[caption id="attachment_290986" align="alignnone" width="1152"]
Teenistusel peetava kõne peab Ridala Ridala ja Martna kirikuõpetaja Küllike Valk kantslist. Foto Eduard Laur[/caption]
24. detsembril läheb uskmatu eesti rahvas nagu üks mees kirikusse – maailma, millest paljud meist midagi ei tea.
„Tullakse emotsioonide pärast – suur kuusk, kirik, orel mängib,” ütleb Martna ja Ridala kirikuõpetaja Küllike Valk. Mõlemad kirikud – mahub sinna üle saja inimese – on jõululaupäeval rahvast pilgeni täis.
Tervet teenistust muidugi kõik vastu ei pea, nii on kõikjal, mitte ainult Martnas ja Ridalas. Tullakse ja, emotsioon käes, minnakse poole teenistuse pealt minema.
Aga kuidas üldse kirikus olla? Mis on sünnis? Millal seista või istuda? Kas laulda kaasa või mitte? Kuidas (ja kas üldse) palveks käsi ristata?
Teenistusel peetava kõne peab Ridala Ridala ja Martna kirikuõpetaja Küllike Valk kantslist. Foto Eduard Laur[/caption]
24. detsembril läheb uskmatu eesti rahvas nagu üks mees kirikusse – maailma, millest paljud meist midagi ei tea.
„Tullakse emotsioonide pärast – suur kuusk, kirik, orel mängib,” ütleb Martna ja Ridala kirikuõpetaja Küllike Valk. Mõlemad kirikud – mahub sinna üle saja inimese – on jõululaupäeval rahvast pilgeni täis.
Tervet teenistust muidugi kõik vastu ei pea, nii on kõikjal, mitte ainult Martnas ja Ridalas. Tullakse ja, emotsioon käes, minnakse poole teenistuse pealt minema.
Aga kuidas üldse kirikus olla? Mis on sünnis? Millal seista või istuda? Kas laulda kaasa või mitte? Kuidas (ja kas üldse) palveks käsi ristata? 
Hingedepäev – valgus keset pimedust
content/uploads/2019/11/Kenotaaf-Ridala-vanal-kalmistul.-Foto-Küllike-Valk.jpg">
Paljudel kalmistutel on üles seatud kenotaafid. Foto: erakogu[/caption]
Keset kõige pimedamat aega on hingedepäev eesti inimeste jaoks heaks pidepunktiks, mis aitab endasse vaadata ja leppida lähedaste lahkumisega, mõtiskleb Ridala kirikuõpetaja Küllike Valk.
Hingedepäev kuulub nende tähtpäevade hulka, mille puhul enamasti ei olda jaotunud kahte leeri, kes püüavad omavahel paika panna, ons algselt tegu paganliku või kirikliku tähtpäevaga.
Ju on hingedepäev selleks natuke liiga püha ja ehk veidi müstilinegi. Nii või teisiti võib öelda, et eesti inimesed on otsustanud seda päeva austada ja süüdata oma koduaknal või kalmistul lahkunud sugulaste-lähedaste haudadel küünla. Laiemalt hakkas see tava levima 1990. aastatel.
Hingedepäev on Küllike Valgu sõnul eesti inimeste jaoks oluline pidepunkt keset aasta kõige pimedamat aega, novembrit-detsembrit, kui paratamatult võib tekkida tunne, et see pimedus ei saa enam kunagi otsa. Ärkad – pime. Tuled töölt – pime.
„Inimene soovib selles lohutus pimeduses valgust leida. Valgus on inimese jaoks oluline, ilma valguseta me ei saa elada. Aga peab meeles pidama, et valgus ei pääse mõjule, kui ei ole pimedust,” rääkis Valk.
Ka hingedepäev ise võib osale inimestele hoopis veidi morbiidne tunduda, nagu kõik, mis on seotud siitilmast lahkunutega ja hingeks nimetatuga.
Paljudel kalmistutel on üles seatud kenotaafid. Foto: erakogu[/caption]
Keset kõige pimedamat aega on hingedepäev eesti inimeste jaoks heaks pidepunktiks, mis aitab endasse vaadata ja leppida lähedaste lahkumisega, mõtiskleb Ridala kirikuõpetaja Küllike Valk.
Hingedepäev kuulub nende tähtpäevade hulka, mille puhul enamasti ei olda jaotunud kahte leeri, kes püüavad omavahel paika panna, ons algselt tegu paganliku või kirikliku tähtpäevaga.
Ju on hingedepäev selleks natuke liiga püha ja ehk veidi müstilinegi. Nii või teisiti võib öelda, et eesti inimesed on otsustanud seda päeva austada ja süüdata oma koduaknal või kalmistul lahkunud sugulaste-lähedaste haudadel küünla. Laiemalt hakkas see tava levima 1990. aastatel.
Hingedepäev on Küllike Valgu sõnul eesti inimeste jaoks oluline pidepunkt keset aasta kõige pimedamat aega, novembrit-detsembrit, kui paratamatult võib tekkida tunne, et see pimedus ei saa enam kunagi otsa. Ärkad – pime. Tuled töölt – pime.
„Inimene soovib selles lohutus pimeduses valgust leida. Valgus on inimese jaoks oluline, ilma valguseta me ei saa elada. Aga peab meeles pidama, et valgus ei pääse mõjule, kui ei ole pimedust,” rääkis Valk.
Ka hingedepäev ise võib osale inimestele hoopis veidi morbiidne tunduda, nagu kõik, mis on seotud siitilmast lahkunutega ja hingeks nimetatuga. 
Ridala mäel tuleb kihelkonna lustipäev
[caption id="attachment_244468" align="alignnone" width="900"]
Ridala kihelkonnapäev möödyunud aastal. Arvo Tarmula[/caption]
Laupäeval tähistab Ridala püha Maarja-Magdaleena kogudus oma esmamainimise 799. aastapäeva lustipäevaga Ridala kirikus ja kirikuesisel lipuväljakul.
Ridala kihelkonnapäev möödyunud aastal. Arvo Tarmula[/caption]
Laupäeval tähistab Ridala püha Maarja-Magdaleena kogudus oma esmamainimise 799. aastapäeva lustipäevaga Ridala kirikus ja kirikuesisel lipuväljakul. 
Läänlased tantsupeol – kangevõitu jalad ja puhtaks noolitud supipotid
[caption id="attachment_277083" align="alignnone" width="1165"]
Kalurineiud tantsupeol. Foto Peeter Langovits[/caption]
Neljapäeval ja reedel andsid rahvatantsijad Tallinnas Kalevi staadionil koos peaprooviga kokku neli etendust.
"Ilm on väga hästi pidanud,” ütles Kalurineiude tantsija Kristi Erkmann eile Lääne Elule. Erkmann kiirustas parasjagu kell 11 algavale etendusele. „Oleme liikluskeerises, suundume staadioni poole,” ütles Erkmann.
Etendus algas meeste tantsuga. „Siis läheme kohe meie peale,” ütles Erkmann.
Kalurineiud tantsupeol. Foto Peeter Langovits[/caption]
Neljapäeval ja reedel andsid rahvatantsijad Tallinnas Kalevi staadionil koos peaprooviga kokku neli etendust.
"Ilm on väga hästi pidanud,” ütles Kalurineiude tantsija Kristi Erkmann eile Lääne Elule. Erkmann kiirustas parasjagu kell 11 algavale etendusele. „Oleme liikluskeerises, suundume staadioni poole,” ütles Erkmann.
Etendus algas meeste tantsuga. „Siis läheme kohe meie peale,” ütles Erkmann. 
Galerii: Martna öölaulupidu tõi kiriku rahvast täis
[caption id="attachment_274383" align="aligncenter" width="2048"]
Martna öölaulupeo avasid lasteaia lapsed, kes laulsid kiriku ees kolm laulu. Foto. Urmas Lauri[/caption]
Täna öösel oli laulupeotuli Martna kirikus. Tule toomisega seoses korraldati kirikus öölaulupidu.
Peaesinejaks oli kogudus kutsunud käsikellade ansambli Campanelli Tallinnast. Külas oli ka Martna sõpruskoguduse Martinkoske koguduse laulukoor.
Kõigile öölaulupeolistele pakkusid naiskodukaitsjad suppi ja teed. Avatud oli puhvet.
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="274328,274329,274330,274331,274332,274333,274334,274335,274336,274337,274338,274339,274340,274341,274342,274343,274344,274345,274346,274347,274348,274349,274350,274351,274352,274353,274354,274355,274356,274357,274358,274359,274360,274361,274362,274363,274364,274365,274366,274367,274368,274369,274370,274371,274372,274373,274374,274375,274376,274377,274378,274379,274380,274381,274382"]
Martna öölaulupeo avasid lasteaia lapsed, kes laulsid kiriku ees kolm laulu. Foto. Urmas Lauri[/caption]
Täna öösel oli laulupeotuli Martna kirikus. Tule toomisega seoses korraldati kirikus öölaulupidu.
Peaesinejaks oli kogudus kutsunud käsikellade ansambli Campanelli Tallinnast. Külas oli ka Martna sõpruskoguduse Martinkoske koguduse laulukoor.
Kõigile öölaulupeolistele pakkusid naiskodukaitsjad suppi ja teed. Avatud oli puhvet.
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="274328,274329,274330,274331,274332,274333,274334,274335,274336,274337,274338,274339,274340,274341,274342,274343,274344,274345,274346,274347,274348,274349,274350,274351,274352,274353,274354,274355,274356,274357,274358,274359,274360,274361,274362,274363,274364,274365,274366,274367,274368,274369,274370,274371,274372,274373,274374,274375,274376,274377,274378,274379,274380,274381,274382"] 
Laulupeotuld tervitatakse kõikjal laulu ja tantsuga
[caption id="attachment_273542" align="alignnone" width="6000"]
Martna kirikuõpetaja Küllike Valk korraldab kolmapäeva õhtul Martna kirikus laulupeotule valvamiseks öölaulupeo. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Saaremaalt täna läbi Eesti liikuma hakkav laulupeotuli rändab kolmapäeval ja neljapäeval mööda Läänemaad ning sel ajal on ka Läänemaa tantsu- ja laulupidu.
Tuli läbib suurema osa Läänemaa endistest vallakeskustest. Ainus vald, kuhu tuli oma teekonnal ei jõua, on meretagune Vormsi. „Vormsi jääb sel põhjusel kõrvale, et vormsilased on kõik Haapsalus peol ja saarel pole kedagi, kes tuld vastu võtaks,” ütles Läänemaa rahvakultuurijuht Marju Viitmaa.
Martna kirikuõpetaja Küllike Valk korraldab kolmapäeva õhtul Martna kirikus laulupeotule valvamiseks öölaulupeo. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Saaremaalt täna läbi Eesti liikuma hakkav laulupeotuli rändab kolmapäeval ja neljapäeval mööda Läänemaad ning sel ajal on ka Läänemaa tantsu- ja laulupidu.
Tuli läbib suurema osa Läänemaa endistest vallakeskustest. Ainus vald, kuhu tuli oma teekonnal ei jõua, on meretagune Vormsi. „Vormsi jääb sel põhjusel kõrvale, et vormsilased on kõik Haapsalus peol ja saarel pole kedagi, kes tuld vastu võtaks,” ütles Läänemaa rahvakultuurijuht Marju Viitmaa. 