Silt: Küllike Valk

[caption id="attachment_299433" align="alignnone" width="2000"] Täna kell 12 helistas Lia Salumäe Jaani kiriku kellasid. Malle-Liisa Raigla[/caption] Tänasest helistavad peapiiskop Urmas Viilma üleskutsel luteri kirikud kolm korda nädalas kirikukellasid, et protestida usklikele kehtestatud keelu vastu minna kirikutesse jumalateenistustele. Viilma ettepaneku järgi helisevad kellad esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 12 ja 15. „Kirikukellade meelavaldusega anname märku, et kogudused üle Eestimaa on valmis inimeste jumalateenistustele kutsumiseks ja selleks helisevad kirikute kellad,” teatas peapiiskop Urmas Viilma. Haapsalu toomkirik ja Jaani kirik on üleskutsega kaasa läinud, maakirikud jätavad kellad pigem helistamata.

[caption id="attachment_293672" align="alignnone" width="949"] Martna kirikuaia kabel. Foto: Google[/caption] Martna kogudus plaanib Martna kirikuaia kabeli talvekirikuna kasutusele võtta. „Et anda sellele vanale väärikale hoonele mõtestatud sisu, mitte lasta tal edasi laguneda,” ütles Martna kirikuõpetaja Küllike Valk.

[caption id="attachment_290986" align="alignnone" width="1152"] Teenistusel peetava kõne peab Ridala Ridala ja Martna kirikuõpetaja Küllike Valk kantslist. Foto Eduard Laur[/caption] 24. detsembril läheb uskmatu eesti rahvas nagu üks mees kirikusse – maailma, millest paljud meist midagi ei tea. „Tullakse emotsioonide pärast – suur kuusk, kirik, orel mängib,” ütleb Martna ja Ridala kirikuõpetaja Küllike Valk. Mõlemad kirikud – mahub sinna üle saja inimese – on jõululaupäeval rahvast pilgeni täis. Tervet teenistust muidugi kõik vastu ei pea, nii on kõikjal, mitte ainult Martnas ja Ridalas. Tullakse ja, emotsioon käes, minnakse poole teenistuse pealt minema. Aga kuidas üldse kirikus olla? Mis on sünnis? Millal seista või istuda? Kas laulda kaasa või mitte? Kuidas (ja kas üldse) palveks käsi ristata?

content/uploads/2019/11/Kenotaaf-Ridala-vanal-kalmistul.-Foto-Küllike-Valk.jpg"> Paljudel kalmistutel on üles seatud kenotaafid. Foto: erakogu[/caption] Keset kõige pimedamat aega on hingedepäev eesti inimeste jaoks heaks pidepunktiks, mis aitab endasse vaadata ja leppida lähedaste lahkumisega, mõtiskleb Ridala kirikuõpetaja Küllike Valk.

Hingedepäev kuulub nende tähtpäevade hulka, mille puhul enamasti ei olda jaotunud kahte leeri, kes püüavad omavahel paika panna, ons algselt tegu paganliku või kirikliku tähtpäevaga. Ju on hingedepäev selleks natuke liiga püha ja ehk veidi müstilinegi. Nii või teisiti võib öelda, et eesti inimesed on otsustanud seda päeva austada ja süüdata oma koduaknal või kalmistul lahkunud sugulaste-lähedaste haudadel küünla. Laiemalt hakkas see tava levima 1990. aastatel. Hingedepäev on Küllike Valgu sõnul eesti inimeste jaoks oluline pidepunkt keset aasta kõige pimedamat aega, novembrit-detsembrit, kui paratamatult võib tekkida tunne, et see pimedus ei saa enam kunagi otsa. Ärkad – pime. Tuled töölt – pime. 
 „Inimene soovib selles lohutus pimeduses valgust leida. Valgus on inimese jaoks oluline, ilma valguseta me ei saa elada. Aga peab meeles pidama, et valgus ei pääse mõjule, kui ei ole pimedust,” rääkis Valk. 
 
Ka hingedepäev ise võib osale inimestele hoopis veidi morbiidne tunduda, nagu kõik, mis on seotud siitilmast lahkunutega ja hingeks nimetatuga.

[caption id="attachment_244468" align="alignnone" width="900"] Ridala kihelkonnapäev möödyunud aastal. Arvo Tarmula[/caption] Laupäeval tähistab Ridala püha Maarja-Magdaleena kogudus oma esmamainimise 799. aastapäeva lustipäevaga Ridala kirikus ja kirikuesisel lipuväljakul.

[caption id="attachment_277083" align="alignnone" width="1165"] Kalurineiud tantsupeol. Foto Peeter Langovits[/caption] Neljapäeval ja reedel andsid rahvatantsijad Tallinnas Kalevi staadionil koos peaprooviga kokku neli etendust. "Ilm on väga hästi pidanud,” ütles Kalurineiude tantsija Kristi Erkmann eile Lääne Elule. Erkmann kiirustas parasjagu kell 11 algavale etendusele. „Oleme liikluskeerises, suundume staadioni poole,” ütles Erkmann. Etendus algas meeste tantsuga. „Siis läheme kohe meie peale,” ütles Erkmann.