Silt: Krista Kumberg
Risti triloogia teine osa räägib lustilisi lugusid aleviku eluolust
[caption id="attachment_248819" align="alignnone" width="900"]
Lääne-Nigula vallavolikogu liige Guido Ulejev ja Risti raamatu koostaja Krista Kumberg Risti raamatutriloogia esimese osa esitlusel kaks aastat tagasi. Foto Urmas Lauri[/caption]
Pühapäeval esitletakse Risti raudteejaamas aleviku ajalootriloogia teist osa, kuhu on kogutud lood paiga kultuuriloost ja eluolust.
„Lood, mis puudutavad kultuurimaja, seal tegutsenud ringe, klubi Risti Rüütlid, raamatukogu, spordielu,” loetles raamatu koostaja Krista Kumberg kaante vahele jõudnud teemasid. Ta lisas, et peatükki „Kui Ristil kinu tehti” on koondatud mälestused neist kordadest, kui Ristil on mõnd filmi üles võetud või kui Risti on olnud filmimeeste baasiks.
„Kuna nii minu kui ka teise raamatu koostaja Anne Heimanni emad töötasid poes, siis karmavõla lunastamiseks panime ka kaupluse sisse,” ütles Kumberg.
Lääne-Nigula vallavolikogu liige Guido Ulejev ja Risti raamatu koostaja Krista Kumberg Risti raamatutriloogia esimese osa esitlusel kaks aastat tagasi. Foto Urmas Lauri[/caption]
Pühapäeval esitletakse Risti raudteejaamas aleviku ajalootriloogia teist osa, kuhu on kogutud lood paiga kultuuriloost ja eluolust.
„Lood, mis puudutavad kultuurimaja, seal tegutsenud ringe, klubi Risti Rüütlid, raamatukogu, spordielu,” loetles raamatu koostaja Krista Kumberg kaante vahele jõudnud teemasid. Ta lisas, et peatükki „Kui Ristil kinu tehti” on koondatud mälestused neist kordadest, kui Ristil on mõnd filmi üles võetud või kui Risti on olnud filmimeeste baasiks.
„Kuna nii minu kui ka teise raamatu koostaja Anne Heimanni emad töötasid poes, siis karmavõla lunastamiseks panime ka kaupluse sisse,” ütles Kumberg.
Lasteraamatukogu suveprojektina valmib kiigenäitus
[caption id="attachment_305657" align="aligncenter" width="2000"]
Fotograaf Vendo Jugapuu võtab üles stseeni Piret Raua raamatust "Tobias ja teine B". Foto: Arvo Tarmula [/caption]
Augusti lõpuks pannakse Haapsalu lasteraamatukogu hoovi üles omamoodi kiigenäitus.
“Kiigeraamatukogu,” tutvustas raamatukoguhoidja Grete Nootre lasteraamatukogu selle suve projekti. Haapsalu kultuurimaja fotograaf Vendo Jugapuu võtab üles eesti lasteraamatute põhjal lavastatud erinevaid stseene ning fotod seatakse üles kolme lugemispesa ehk võrkkiige vahele.
“Stseenid näitusefotodel on üles võetud eesti tuntud lastekirjandusteostest. Lapsed valisid muinasjutud ja ka stseenid, Vendo pildistab üles,” ütles lasteraamatukogu bibliofraaf Krista Kumberg.
“Tekib selline välinäitus. Projekti eesmärk on, et kui raamatustseenidest on fotod juures, tekib lastel raamatu vastu huvi, nad saavad ka ise raamatuid lugeda,” selgitas Nootre.
-----
Fotod: Arvo Tarmula
[gallery ids="305653,305654,305655,305656,305658,305659,305660,305661,305662,305663,305664,305665"]
Fotograaf Vendo Jugapuu võtab üles stseeni Piret Raua raamatust "Tobias ja teine B". Foto: Arvo Tarmula [/caption]
Augusti lõpuks pannakse Haapsalu lasteraamatukogu hoovi üles omamoodi kiigenäitus.
“Kiigeraamatukogu,” tutvustas raamatukoguhoidja Grete Nootre lasteraamatukogu selle suve projekti. Haapsalu kultuurimaja fotograaf Vendo Jugapuu võtab üles eesti lasteraamatute põhjal lavastatud erinevaid stseene ning fotod seatakse üles kolme lugemispesa ehk võrkkiige vahele.
“Stseenid näitusefotodel on üles võetud eesti tuntud lastekirjandusteostest. Lapsed valisid muinasjutud ja ka stseenid, Vendo pildistab üles,” ütles lasteraamatukogu bibliofraaf Krista Kumberg.
“Tekib selline välinäitus. Projekti eesmärk on, et kui raamatustseenidest on fotod juures, tekib lastel raamatu vastu huvi, nad saavad ka ise raamatuid lugeda,” selgitas Nootre.
-----
Fotod: Arvo Tarmula
[gallery ids="305653,305654,305655,305656,305658,305659,305660,305661,305662,305663,305664,305665"] 
Selgusid Ernst Enno nimelise omaloominguvõistluse parimad
[caption id="attachment_300255" align="alignnone" width="2000"]
Helen Carmel Boyersi lugu „Kuidas Palivere kandi kohad omale nime said” leidis Ernst Enno omaloomingu võistlusel äramärkimist. Arvo Tarmula[/caption]
Enno-nimelise omaloomingu- ja etlusvõistluse traditsioon ulatub aastakümnete taha ja seda ei katkestanud ka eriolukord. Tõsi küll, kokkusaamist eeldav etluskonkurss lükkus aasta teise poolde, kuid lugude kirjutamist kodusolemine pigem soosis. Võistlusele saadeti 132 proosapala Haapsalu ja Läänemaa koolidest. Seekordsed võistlustingimused said inspiratsiooni tänavu kestvast rahvajutuaastast ning suunasid lapsi välja mõtlema uusi koha- ja tekkemuistendeid, samuti kirjutama üles perepärimuslugusid.
Rohkem tuli muistendeid, seda tänu nooremale kooliastmele. Suuremad lapsed panid kirja vanavanemate, peamiselt küll vanaemade, kirjeldusi oma lapsepõlvest ja kooliajast, aga keskenduti ka mõnele eredale seigale (kuidas Rummu vanglasse puruteed smugeldati) või sümpaatsele traditsioonile (kuidas Veski Roland külanaistele sauna küttis). Kirjutati vanade esemete, kui nii võib öelda, käekäigust, lisati ka pilte. Gümnasistid aga andsid panuse tulevikupärimusele, kirjutades oma tunnetest, mõtetest ja tegevustest eriolukorra ajal nelja seina vahel istudes.
Ernst Enno nimelise omaloomingukonkursi võitjad 2020
I – III klass
Helen Carmel Boyersi lugu „Kuidas Palivere kandi kohad omale nime said” leidis Ernst Enno omaloomingu võistlusel äramärkimist. Arvo Tarmula[/caption]
Enno-nimelise omaloomingu- ja etlusvõistluse traditsioon ulatub aastakümnete taha ja seda ei katkestanud ka eriolukord. Tõsi küll, kokkusaamist eeldav etluskonkurss lükkus aasta teise poolde, kuid lugude kirjutamist kodusolemine pigem soosis. Võistlusele saadeti 132 proosapala Haapsalu ja Läänemaa koolidest. Seekordsed võistlustingimused said inspiratsiooni tänavu kestvast rahvajutuaastast ning suunasid lapsi välja mõtlema uusi koha- ja tekkemuistendeid, samuti kirjutama üles perepärimuslugusid.
Rohkem tuli muistendeid, seda tänu nooremale kooliastmele. Suuremad lapsed panid kirja vanavanemate, peamiselt küll vanaemade, kirjeldusi oma lapsepõlvest ja kooliajast, aga keskenduti ka mõnele eredale seigale (kuidas Rummu vanglasse puruteed smugeldati) või sümpaatsele traditsioonile (kuidas Veski Roland külanaistele sauna küttis). Kirjutati vanade esemete, kui nii võib öelda, käekäigust, lisati ka pilte. Gümnasistid aga andsid panuse tulevikupärimusele, kirjutades oma tunnetest, mõtetest ja tegevustest eriolukorra ajal nelja seina vahel istudes.
Ernst Enno nimelise omaloomingukonkursi võitjad 2020
I – III klass
- Keetele Pärnaste Haapsalu linna algkool IIIc kl „Kuidas rebane endale saba sai?”, juhendas Lii Habak
- Derek Kaev Uuemõisa lasteaed-algkool III kl „Karantiin, poiss ja povidlo”, juhendas Liivi Mustkivi
- Rauno Ling ULA II kl „Lehm kitsenahas”, juhendas Imbi Mäepere
- Thorolf Ollemaa ULA I kl „Memme mälestused”, juhendas Aire Oruste
- Sten Valdmann Haapsalu põhikool IIIa kl „Kakerdaja raba”, juhendas Kaidi Sits
- Morten Pirk Risti põhikool VI kl „Kuidas linnud lendama õppisid”, juhendas Marina Laurits
- Kata Karlis HPK Vb kl „Vanaema metsmaasikal”, juhendas Lehti Padu
- Ann Murik HPK Vb kl „Rongkäik”, juhendas Lehti Padu
- Jan Rääli HPK Vb kl „Minu vanaema talved”, juhendas Lehti Padu
- Kätriin Kurst HPK VIa kl „Legend Peetrikesest”, juhendas Ruth Kampmann
- Arti Viispert HPK VII kl „Kuidas Veski Roland külanaistele sauna tegi”, juhendas Niina Viinapuu
- Sarah-Sofia Brock HPK VII kl „Rummu vangla salatehingud”, juhendas Niina Viinapuu
- Rebeka Villakov Oru kool IX kl „Lugu sellest, kuidas Salajõe oma nime sai”, juhendas Anita Arst
- Helen Carmel Boyers Palivere põhikool VII kl „Kuidas Palivere kandi kohad omale nime said”, juhendas Margit Ülevaino
- Mia Aurelia Kokk HPK VII kl „Mamma jutud lapsepõlvest”, juhendas Niina Viinapuu
- Linda Naudi Läänemaa ühisgümnaasium X M kl „Peetri kivi lugu”, juhendas Monika Undo
- Anni Kallas LÜG XII H kl „Koroonapäevik ehk kuidas ma pole mitte midagi kasulikku teinud”, juhendas Tiina Brock
- Mariliis Remmel LÜH XII H „Eriolukorra päevik”, juhendas Tiina Brock
- Aliis Vatku LÜG X M „Gin Long Drink”, juhendas Monika Undo
1
Steni jutuvõistluse parim lugu vestab eesti keelest
[caption id="attachment_300255" align="alignnone" width="2000"] Steni muinasjutuvõistluse võitnud Helen Carmel Boyers kirjutas loo sellest, kuidas tekkisid sõnad „kõuts” ja „pastel”. Arvo Tarmula[/caption]
Steni muinasjutuvõistluse võiduloo autor Helen Carmel Boyers õpib Palivere kooli 7. klassis ja tahab saada ajakirjanikuks või näitlejaks.
Boyersi loo kaunist neiust nimega Eesti Keel valis žürii välja 367 jutu seast. Jah, võit oli autori jaoks üllatav, aga loo kirjutamine ise ei midagi erilist. Mullune oli eesti keele aasta. „Õpetaja ütles, et kirjutame eesti keele kohta töö. Tegime selle jutu valmis ja saatsime konkursile,” ütles Boyers.
Kirjutada meeldib Helen Carmelile väga ja saada tahab ta näitlejaks või ajakirjanikuks. Tüdrukust üllatunum oli ema Oivi Boyers. Võidust kuulis ta Lääne Elu ajakirjaniku käest ja kontrollis igaks juhuks üle, kas tegu pole mitte valeühendusega. „Ta kirjutas jah koolis jutu, kuidas uued sõnad eesti keelde tulid. Ma arvan, et see ongi ehk seesama jutt,” ütles Oivi Boyers.
Steni muinasjutuvõistluse võitnud Helen Carmel Boyers kirjutas loo sellest, kuidas tekkisid sõnad „kõuts” ja „pastel”. Arvo Tarmula[/caption]
Steni muinasjutuvõistluse võiduloo autor Helen Carmel Boyers õpib Palivere kooli 7. klassis ja tahab saada ajakirjanikuks või näitlejaks.
Boyersi loo kaunist neiust nimega Eesti Keel valis žürii välja 367 jutu seast. Jah, võit oli autori jaoks üllatav, aga loo kirjutamine ise ei midagi erilist. Mullune oli eesti keele aasta. „Õpetaja ütles, et kirjutame eesti keele kohta töö. Tegime selle jutu valmis ja saatsime konkursile,” ütles Boyers.
Kirjutada meeldib Helen Carmelile väga ja saada tahab ta näitlejaks või ajakirjanikuks. Tüdrukust üllatunum oli ema Oivi Boyers. Võidust kuulis ta Lääne Elu ajakirjaniku käest ja kontrollis igaks juhuks üle, kas tegu pole mitte valeühendusega. „Ta kirjutas jah koolis jutu, kuidas uued sõnad eesti keelde tulid. Ma arvan, et see ongi ehk seesama jutt,” ütles Oivi Boyers. 
Krista Kumberg: võtame halvast olukorrast parima
[caption id="attachment_293009" align="alignnone" width="2000"] Krista Kumberg[/caption]
Olukord on niru, aga mitte lootusetu ega ka mitte enneolematu.
Lugegem või August Jakobsoni kirja pandud muistendeid kogumikust „Puujalaga katk”. Seal meetmed samad – ei midagi ega kedagi võõrast ei tohi üle küla piiri tuua. Eriti kahtlased on kepslevad kitsekesed, noored abitud neiud ja haleda näoga poisikesed. Aitad säherduse üle jõe või kutsud tarre ja ongi kuri karjas. Istu tares omade seltsis ja oota, millal pahalane ise lahkub. Vanarahval oli mitmeid nippe, kuidas isikustatud tõbesid alt tõmmata, olgu siis katku või halltõbe.
Kas praegu valitseva olukorra laadset on kirjanduses juba kujutatud? Küll ja veel! Kirjanike loodud düstoopiad ajavad juuksed püsti. Tervel inimkonnal pole vähimatki lootust! Taoliste stsenaariumidega on mõtetes põnev mängida, kui kõik onhästi. Häda ajal säherdusi lugeda ei maksa. Märksa turgutavam lugemismaterjal on vana hea „Dekameron”, milles Boccaccio kujutab kümmet itaalia noort, kes 14. sajandil vallandunud katkupuhangu eest maamõisa varjusid ja seal muude meelelahutuste kõrval üksteisele elurõõmsaid lugusid jutustasid. Tänapäeva mõistes viibisid nad vabatahtlikus karantiinis.
On meilgi praegusel ajal hulgaliselt neid, kes kodus olles enesele tubast tegevust otsivad. Kapid saavad peagi korda, muud ootejärjekorras olevad tööd tehtud, vilkuvad ekraanid ning ebameeldivad uudised nüristavad vaimu ja ongi käes koht, kus hakka või üksteisega juttu ajama. Mis on ju tore! Kaasaja inimestelt on palju loota, et nad lugude vestmisega aega veedavad. Kuid üheskoos raamatuid lugeda võiks ju küll. Ah et raamatukogu on meil nüüd ju kinni. Olgu peale. Saabki tuulutada oma riiuleid, eriti neid sügavamaid, mille tagumise rea koosseisust enam ammu aimu pole. Seal võib oma aega oodata mitugi vana head sõpra.
Krista Kumberg[/caption]
Olukord on niru, aga mitte lootusetu ega ka mitte enneolematu.
Lugegem või August Jakobsoni kirja pandud muistendeid kogumikust „Puujalaga katk”. Seal meetmed samad – ei midagi ega kedagi võõrast ei tohi üle küla piiri tuua. Eriti kahtlased on kepslevad kitsekesed, noored abitud neiud ja haleda näoga poisikesed. Aitad säherduse üle jõe või kutsud tarre ja ongi kuri karjas. Istu tares omade seltsis ja oota, millal pahalane ise lahkub. Vanarahval oli mitmeid nippe, kuidas isikustatud tõbesid alt tõmmata, olgu siis katku või halltõbe.
Kas praegu valitseva olukorra laadset on kirjanduses juba kujutatud? Küll ja veel! Kirjanike loodud düstoopiad ajavad juuksed püsti. Tervel inimkonnal pole vähimatki lootust! Taoliste stsenaariumidega on mõtetes põnev mängida, kui kõik onhästi. Häda ajal säherdusi lugeda ei maksa. Märksa turgutavam lugemismaterjal on vana hea „Dekameron”, milles Boccaccio kujutab kümmet itaalia noort, kes 14. sajandil vallandunud katkupuhangu eest maamõisa varjusid ja seal muude meelelahutuste kõrval üksteisele elurõõmsaid lugusid jutustasid. Tänapäeva mõistes viibisid nad vabatahtlikus karantiinis.
On meilgi praegusel ajal hulgaliselt neid, kes kodus olles enesele tubast tegevust otsivad. Kapid saavad peagi korda, muud ootejärjekorras olevad tööd tehtud, vilkuvad ekraanid ning ebameeldivad uudised nüristavad vaimu ja ongi käes koht, kus hakka või üksteisega juttu ajama. Mis on ju tore! Kaasaja inimestelt on palju loota, et nad lugude vestmisega aega veedavad. Kuid üheskoos raamatuid lugeda võiks ju küll. Ah et raamatukogu on meil nüüd ju kinni. Olgu peale. Saabki tuulutada oma riiuleid, eriti neid sügavamaid, mille tagumise rea koosseisust enam ammu aimu pole. Seal võib oma aega oodata mitugi vana head sõpra.