Silt: Krista Kumberg

[caption id="attachment_349602" align="aligncenter" width="2000"] Raamatukogu direktori kabinet on kujundatud jõulukambriks ehk mõnusaks lugemispesaks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Pühade ja aastavahetuse eel ootavad Haapsalu lasteraamatukogus põnne kolm näitust ja ehtne jõulukamber – imevahva pesa, täis saladusi. Kuidagi märkamatult on Pipi saanud 85aastaseks. Ja kui juba, siis võiks üht-teist teada ka nüüdisaja Rootsi lastekirjandusest. Itaalia raamatukunstnikud ei vaja reklaami ja Alessandra Manfredi kummastavad illustratsioonid kinnitavad seda niigi teada olevat tõika veel kord. Ja siis muidugi too kamber, kus päkapikud elavad oma salaelu ning tekivad ja kaovad, nii et neid võib kokku lugema jäädagi – täna on neid tosin, homme mituteist tosinat, ja veel millised! Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="349603,349604,349605,349606,349608,349609,349610,349611,349612,349613,349614,349615,349616,349617,349618,349619,349620,349621,349622,349623,349624,349625,349626,349627,349628,349629,349630,349631,349632,349633,349634,349635,349636,349637,349638,349639,349640,349641,349642"]

[caption id="attachment_340592" align="alignnone" width="2000"] Jutuvestja Piret Päär on Haapsalu muinasjutufestivali iga-aastane külaline. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Kolmapäeval Haapsalu kultuurikeskuse rõdusaalis peetav muinasjutukonverents on tänavu pühendatud metsale ja muinasjuttudele. Sel korral püüab konverents otsida vastust küsimusele „Miks mets kohiseb?”. Haapsalu raamatukogu muinasjutukonverentsi eesmärk on kutsuda üle Eesti kokku muinasjutte väärtustavad inimesed, kes oma teadmisi, mõtteid ja kogemusi teistega jagada soovivad. Tänavu astuvad üles Tuul Sepp, Piret Päär, Risto Järv, Triin Kusmin, Juhani Püttsepp ja Krista Kumberg.

[caption id="attachment_340041" align="alignnone" width="2000"] Lastekirjanduse tutvustaja Krista Kumberg ja Haapsalu raamatukogu juht Jaanus Kõuts mullu väikeseid lugejaid tunnustamas. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu lasteraamatukogu korraldatud suvelugemise lõpetamisele kutsuti 75 väikest lugejat, kellest kolmandik oli Ridalast. Neljandat aastat toimunud suvelugemises osalesid tänavu kõik Läänemaa raamatukogud. „Kõige külastatavam raamatukogu oli ikka Haapsalu,” ütles Haapsalu lasteraamatukoguhoidja ja lastekirjanduse tutvustaja Krista Kumberg. Lugejaid oli ka Taebla, Liivi, Oru, Asuküla, Risti ja Ridala raamatukogudest. Osalejate arv on aasta-aastalt kasvanud. Kui esimesel korral lõpetas suvelugemise 12 last, teisel ja kolmandal aastal 60 ja rohkemgi, siis tänavu lausa 75. Juuni alguses said kõik suvelugemises osalejad raamatukogust passi, kuhu oli märgitud 30 soovitatud teost. Raamatud tuli läbi lugeda 19. augustiks. Kumbergi sõnul oli enamik lugejaid teisest kuni viienda klassini. „Üks laps, kes läheb alles sügisel kooli, luges samuti vapralt oma õega kaasa,” lisas ta. Iga osaleja sai valida sobiva raskusega raamatu: tublile, edasijõudnud ja vilunud lugejale. „Kui nüüd ausalt öelda, siis kõige loetavamad olid õhemad raamatud,” ütles Kumberg naljatades. Ta lisas, et suvelugemise lõpukuupäev lähenes liiga kiiresti, mistõttu osalejad leidsid, et paksu raamatut enam läbi lugeda ei jõua.

[caption id="attachment_333267" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg kiidab näitust taevani. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Spetsiaalselt selle väljapaneku jaoks on üle 40 pildi joonistanud Eesti tippillustraatorid. „Absoluutne raamatuillustratsiooni tipp. Tippude tipp,” ütles vastse näituse kohta Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg.

[caption id="attachment_322239" align="aligncenter" width="2000"] Ester Kõrvits oma kodus koos verivärske raamatuga. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsallase Ester Kõrvitsa neljas luulekogu on teretulnud täiendus traditsioonilise luule austajate lugemislauale. Sellest leiab lihtsad värsid, mis tulevad südamest. Lõppriimiliste salmide sekka on siiski saanud mõnigi vabavärsiline luuletus, nende seas raamatule pealkirja andnud „Hetked” aastast 2020 („Elu ilusaimad hetked / on lühikesed, / kuid püsivad meeles / helgetena / armsatena, / kaunitena / igavesti.”), aga ka aastast 1997 pärit „Armastuse imejõud” ja 2013. aastal kirjutatud „On inimesi”. Kõrvuti mullu kirjutatuga leiab sellest salme, mis on loodud kuuekümne ja enamagi aasta eest, kui autoril enesel oli aastaid kasinasti 25. Kõige varasem on 1957. aastal kirjutatud „Kruusatee” – pildike tüütust ja pikast bussis loksumisest. Avaluuletuses loodab autor, et lugeja on mõelnud samu mõtteid, mida tema nüüd järgnevalt värsivormis väljendab. See on õigustatud ootus, sest elutee eri etappidel on inimestel ees püsti sageli sarnased (eksistentsiaalsed) küsimused, millele vastuse otsimine polegi nii lihtne. Küllap saab tuge teadmisest, et ka teistel on olnud sarnaseid kahtlusi ja hirme, samuti rõõme ja rahulolu sageli väikestest asjadest. Küllap luulekogu pakub seltsi ja tuge. Kogumik jaguneb mõtteliselt kolme ossa – looduslüürika, mis järgib nelja aastaaega, siis inimese elukaare erinevate etappide peegeldusi ja viimases plokis tuletab autor meile meelde elus kõige vajalikuma – sõpruse ja armastuse olemasolu. Siin on mitmeid sõprade ja pereliikmete peale mõeldes kirjutatud värsse – mõtteliselt koolikella või pulmakellade helisemise puhuks või mõne muu tähtpäeva tarbeks, või ka tänuks ja meenutuseks. Lugejana hindan sellest kogumikust enim n-ö vana inimese luulet, mida just eakatel oleks hea lugeda. ... Fotod: Arvo Tarmula [gallery ids="322234,322235,322236,322237,322238,322240,322242"]

[caption id="attachment_192478" align="alignnone" width="1024"] Krista Kumberg. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Küll on hea tunne, kui tead, et sind kodus keegi või miski ootab! Näiteks kohustustevaba õhtu ja köitev raamat. Kui sain Lääne Elult ettepaneku vaadata peagi lõppeva aasta raamatusaagile ja leida sealt hulgast soovitamisväärset, siis tuli hirm peale. Ilmunud raamatute hulga ees laseb isegi karastunud raamatukoguhoidja jõuetult käed rippu. Hulga hulgas on hulk head lugemist ja see tuleb mingil moel välja sõeluda. Olgu mõni isiklik eelistus siinkohal välja toodud.

[caption id="attachment_308174" align="alignnone" width="1152"] 1930. aastate kõnekoosolekut taaselustasid raamatuesitlusel Urmas Ojamäe (vasakult), Mikk Lõhmus, Neeme Suur, Aksel Heidemann, Märt Jakobson, Marje Viigipuu ja Aime Pukk. Foto Arvo Tarmula[/caption] Pühapäeva lõunaks oli Risti raudteejaama ootesaal puupüsti inimesi täis, sest algas Rist raamatu teise osa esitlus. Et esitlus poleks lihtsalt kõnelemine ja tegijatel käe surumine, oli raamatu toimetaja Krista Kumberg kokku pannud ka omamoodi näitemängu, mis viis ajas mitukümmend aastat tagasi, 1930. aastate Ristile kõnekoosolekule. Fotod Arvo Tarmula [gallery ids="308150,308151,308152,308153,308154,308155,308156,308157,308158,308159,308160,308161,308162,308163,308164,308165,308166,308167,308168,308169,308170,308171,308172,308173,308174,308175,308176,308177,308178,308179,308180,308181,308182,308183,308184,308185,308186,308187,308188,308189,308190"]