Silt: Krista Kumberg

[caption id="attachment_416720" align="alignnone" width="1920"] Krista Kumberg. Foto Andra Kirna[/caption] „Ikka jõuan. Raskustega, aga jõuan,” vastab Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Krista Kumberg küsimusele, et kas ta üldse jõuab peale lasteraamatute midagi lugeda. Eesti parima lastekirjandusetundja ja peaaegu et ainukese kriitikuna teab ta lastekirjandusest kõike, nii oma- kui ka võõramaisest, ning oskab une pealt igaühele pihku pista sobiliku teose. Kumbergi töölaual peesitab „Rambo” – Nadja Sumaneni noorteromaan. „Rambot” soovitaks ta südamerahuga igale põhikoolipoisile ja soovitab ka. „Selliseid raamatuid on väga vähe. Väga vähe,” märgib Kumberg. Just selles eas poistele. Muidugi ei ole „Rambo” Kumbergi töölaual pooleli. Tal on küll bussiraamatud ja öökapiraamatud ja vahest ka

[caption id="attachment_449098" align="aligncenter" width="1280"] Krista Kumberg. Foto: Andra Kirna[/caption] Sten Roosi muinasjutuvõistlusele laekus 369 lugu, ütles žürii liige, Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Krista Kumberg. See on viimaste aastate tipptulemus ja lähedal üheksa aasta tagusele rekordile. „Minu bussisõidukaaslased,” märkis Kumberg. Ligi 400 muinasjuttu luges Kumberg mitu kuud: bussis, kodus, tööl. Paremusjärjestust arutas žürii kaks ja pool tundi. Võistluse võitjad kuulutatakse välj

[caption id="attachment_448536" align="alignnone" width="1920"] Ettekandega esineb Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg. Lääne Elu[/caption] Homme on Haapsalu kultuurikeskus nende päralt, kes armastavad muinaslugusid rääkida ja kuulata – tulemas on juba üheksas muinasjutukonverents. Tänavuse konverentsi alateema on „Muinasjutt seob ilma ühte”. Konverentsi peakorraldaja, Haapsalu raamatukogu pearaamatukoguhoidja Janne Tensoni sõnul keskendubki konverents muinasjuttude ühendavale jõule ning nende tähtsale kohale kultuuride ning põlvkondade vahel. „Eri maade muinasjutud võivad esmapilgul tunduda erinevad, kuid nende taustal on mõte, mille puhul piirid tegelikult kaovad ja nad kõik on sarnased,” ütles Tenson. Tänavusel konverentsil on välisesinejaid rohkem kui eelmistel – sel korral on esinej

[gallery ids="446716,446717,446718,446719,446720"] . Tere, Juhan! Sina ka ihu ja hingega siin Itaalias. Kuidas teisiti, 31. märtsist 3. aprillini on eestlaste protsent Bolognas lasteraamatumessi peakülaliseks olemise tõttu hüppeliselt kasvanud. Ihu Sul, Juhan, õigupoolest pole, üksnes skelett, aga sellele vaatamata oled tänu Triinu Laanele publiku hulgas tehtud mees. Ülikond seljas ja lill nööpaugus. On põhjust uhke olla. Sinust jutustav raamat „Luukere Juhani juhtumused” on tõlgitud üheksasse keelde. Olgu peale, et inglased kutsuvad Sind Johniks ja itaallased Martiniks. Oled jõudnud laia ilma nagu ka paljud teised head eesti lasteraamatud. Kevad on lastekirjanduse vallas tegutsejatele – kirjanikele, illustraatoritele, tõlkijatele, koolitajatele, raamatukoguhoidjatele ja kirjastajatele – rändeaeg. Kes vähegi saab, võtab suuna Põhja-Itaalia linna nimega Bologna. Kui Tartus ülikool asutati, olid tudengid Bolognas juba 544 aastat koolipinki nühk

[gallery ids="444335,444338,444340,444336,444339,444334,444332"] Haapsalu lasteraamatukogu esimese korruse suures toas valitsevad kuu lõpuni teatrinukud, kellega lapsed saavad ise näitemängu teha. Kui Haapsalu Tõrukese lasteaia põnnid kolmapäeva hommikul lasteraamatukogusse jõudsid, olid nukud juba kohal: marionetid ja varrasnukud, käpik-, näpu- ja lauanukud. Aga uks oli kõvasti ki

[caption id="attachment_443188" align="aligncenter" width="1920"] Mehhiko illustraatori Amanda Mijangose isikunäitus „Õpi vaatama, õpi ütlema”. Foto: Andra Kirna[/caption] Irevil hammastega hiidpäised jaaguarid, hiiglaslikel maisivartel liikuvad loomapäised või

[caption id="attachment_442660" align="alignnone" width="1920"] Iloni Imedemaale saabujat tervitab Toomas Volkmanni foto Ilon Wiklandist. Kaire Reiljan[/caption] Eile tähistas 95. sünnipäeva maailmakuulus illustraator Ilon Wikland, kes on andnud näo Karlssonile, Bullerby lastele ja väikesele Tjorvenile. Kõigi lillekimpude seas, mis Wiklandini eile jõudsid, on üks Haapsalu ja Läänemaa muuseumide ning teine Eesti riigi poolt, mille andis üle Eesti suursaadik Rootsis Toomas Lukk. Viimased aastad on Wikland elanud Stockholmi lähedal hooldekodus. „Tal on sinna viidud kirjutuslaud, mille koopia on meil siin Iloni Imedemaal. Tal on valmis paberid ja pliiatsid, aga tütred ütlesid, et ega ta tegelikult enam joonista,” ütles Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõuts. „Jõuluajal saatis tütar Birgitta mulle Ilonist pildi. Ta oli seal hästi reibas.” Oma kohtumistest Wiklandiga meenutas Kõuts, et kunstnik, kelle põhimõte on olnud elus ettepoole vaadata, vaatab nüüd elule tagasi. „Tal on seda tehes hel

[caption id="attachment_441868" align="alignnone" width="1564"] Krista Kumberg. Foto Kaire Reiljan[/caption] „Krista on väga tore. Ta oskab raamatuid nii põnevalt ümber jutustada, teeb teistsuguseid hääli ja näoilmeid, on nagu näitleja kohe,” iseloomustab Läänemaa kultuuripärli 2024, raamatukoguhoidjat Krista Kumbergi üks tema lugejatest, Mirte Eliise Metsalu. „Ta on naljakas ja mõnus. Tal on huvitav riietumisstiil – väga värviline. Ja räägib raamatutest nii, et kohe tekib tahtmine neid lugeda.” Krista Kumberg töötab Haapsalu lasteraamatukogus juba 43 aastat. „1981. aasta augustist töötame koos,” meenutas raamatukoguhoidja Erika Ruban. „Krista on niisugune tore armas Risti tüdruk.” Rubaniga koos tegi see tore Risti tüdruk raamatukoguringi. „Tegime näidendeid ja mängisime neid Läänemaal.” Läänemaal tuntaksegi Kumbergi kõige enam kahe teema järgi – raamatud ja teater. Diplomiga lasteraamatukoguhoidja Haapsalu raamatukogu lasteosakonna juhataja Jaanus Kõuts on Kumbergi kolleeg olnud üle üheksa aasta. „Kui Krista kellestki räägib, kasutab ta vahel sõna „paduandekas”. M

[gallery ids="441838,441839,441840,441841,441842,441843,441844,441845,441846,441847,441848,441849,441850,441851,441852,441853,441854,441856,441857,441858,441859,441860,441861,441862,441863,441864,441865,441866,441867,441868"]   Eesti kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupi andis neljapäeval Haapsalu kultuurikeskuses üle tänavused kultuuri- ja spordipreemiad. Läänemaa kultuuripärli tiitli sai Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg ja elutööpreemia pälvis Palivere turismi- ja tervisekeskuse eestvedaja Mati Kallemets. Kultuuripärli tiitliga kaasnev preemia on 2500 eurot ja elutööpreemia 5000 eurot. Krista Kumberg ütles kultuuripärli tiitlit vastu võttes, et tänab südamest kõiki, kes on tema tegemisi märganud ja hinnanud ning neid, kes on arvanud, et ta on seda tiitlit väärt. „Tänan muidugi oma tööperet. Nemad on mind innustanud, eest vedanud ja tagant torkinud, mulle vabadusi andnud ja kohustusi peale pannud ja, ausalt, natuke sundi

[caption id="attachment_397911" align="alignnone" width="1920"]