Silt: Krista Kumberg

[caption id="attachment_465463" align="alignnone" width="1920"] Noorema ja keskmise vanuserühma luuleprõmmutajad Haapsalu lasteraamatukogus. Andra Kirna[/caption] Haapsalu lasteraamatukogus said eesti kirjanduse päeval kokku kooliõpilased, kes mitte ainult ei kirjuta luuletusi, vaid on valmis neid ka publikule võidu ette lugema. Võimalus sõita veebruaris Tartusse üle-eestilisele luuleprõmmule tõi Haapsalu lasteraamatukogu küünlasaali 30. jaanuaril rahvast tuupi täis. Bibliograaf ja žürii liige Krista Kumberg märkis, et nii rahvarohket luuleprõmmu pole tema silmad veel näinud, kuigi ka mullu oli osalejaid palju. Kohal oli 41 noorukest (7–19aastast) luuletajat (33 tüdrukut ja kaheksa poissi). Hardas vaikuses klõpsati põlema neli elektriküünalt. Kumberg meenutas, et 1900. aasta jaanuaris debüteeris toona 22aastane tulevane romaanikirjanik Anton Hansen Tammsaare Eesti Rahva Lõbu Lehes just värssidega. Rohkem luuletusi tema sulest ei ilmunud, küll aga sai Tammsaarest kirjanik, kelle sünniaastapäeval heisatakse lipud, et tähistada eesti kirjanduse päeva. Oma luule etlusvõistlus Ei oska öelda, mis pani üle 40 noore inimese sel päeval vabatahtlikult Haapsalus luuletusi ette

[caption id="attachment_463220" align="alignnone" width="1920"] Krista Kumberg kõneleb prantsuse lasteraamatutest. Kaire Reiljani foto[/caption] Haapsalu lasteraamatukogu lõpetab aasta, tutvustades mudilastele prantsuse kirjandust ja näidates multikaid. „Et pärast pühi ja enne aasta lõppu oleks meie majas muudki teha kui raamatuid vaadata,” ütles Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Krista Kumberg. Just 18. sajandil elanud prantsuse filosoof Rousseau oli esimene, kes märkis, et lapsed on erilised, mitte väikest kasvu täiskasvanud, neid tuleb õpetada ja kasvatada. „Sellest ajast saame rääkida lapsepõlve mõistest,” ütles Kumberg. 400 aastat tagasi kirjutas esimese loo Punamütsikesest just prantsuse kirjanik Charles Perrault, keda peetakse muinasjutu kui žanri toojaks kirjandusse. „Tem

Mida kingiksid jõuluvanale? Jüri Ilves (59), Maria-Magdaleena koguduse preester, Haapsalu muusikakooli klaveriõpetaja Jõuluvanasid on ainult üks ja ta elab Lapimaal. Teised punamantlid on kõik pseudovanad. Jõulude rõhuasetus peaks olema mujal, mitte aga eelkõige jõuluvanadel. Tegelikult on tegu ju Jeesuse sündimise päevaga: sündis meie kõigi lunastaja. Jõuluvana ilmumine sel päeval on muidugi väga tore tava. Jõuluvana algkujuks on püha Nikolaus, kes oli preestrina suur heategija vaeste ja õnnetute vastu. Ametlikult oli ta piiskop. Ta aitas hädasolijaid, nagu vähegi suutis. Mina ise kingiksin jõuluvanale Kristuse krooni, mis tuletab talle meelde pühade tegelikku sisu ja tähendust. Kuig

[caption id="attachment_395192" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Sellel aastal on pühadel pikkust nii et küll saab! Suuskade asemel oleks tänavu mõistlik jõuluvanalt paluda mõnd raamatut, mille seltsis aega veeta, kui külalised läinud, väljas sajab vihma ja ooterežiimile pandud töid – no ei taha ette võtta. Küll uuel aastal jõuab… Noppisin peagi lõppeva aasta saagist mõne kopsakama teose, mõne lustiga loetava ja mõne, mis meile siin Läänemaal tähtsam kui mujal. Meie kandi autoreil on õnne olnud Pegasusega sõitu teha. Riburadapidi ilmusid Kaie Ilvese „Liiga suur siilipõnn”, Monika Undo „Reiarohu helide maailm” ja Ene Pajula „Aegade tuhmumatu kuld”. (Antagu andeks, kui mõni ununes.) Viimane on Eesti teleajaloo teemaline nostalgiaamps neile, kes mäletavad või kes teada tahavad, kaks esimest pildiraamatud koolieelikutele. Ilvese stiil on siilipoju kõhklustest suureks saamise osas emotsioone ja sündmusi kirjeldav nagu ajakirjanikul olema peab ja Undo õpetajana annab lugejale teada, mis kõik on muusika ja kust seda leida. „Väljas talv ja tore jää, / uisutada ülihää! / Rataskaari enne nii,

  Haapsalu lasteraamatukokku jõudnud illustratsiooninäitus kannab pealkirja „Terves kehas terve vaim”. Näituse toomist Haapsallu ette valmistanud raamatukoguhoidja Krista Kumberg muutus nii sportlikku pealkirja kuuldes kaunis umbusklikuks: raamatu lugemine on üsna paigaline tegevus ja raamatukogu ei olnud tema meelest küll suuremaks spordiks sobilik koht. Kohale jõudnud illustratsioonid hajutasid aga kahtlused. Meie lasteraamatutes on päris palju pilte, millel peategelased kas spordivad või siis vähemalt liiguvad vägagi loominguliselt. Osa näitusele jõudnud pilte oli raamatutest tuttavad ja nii said ka need raamatud näitusele. Näitusel on väljas 19 illustraatori looming. Piltidel näeb kõiksugu liikumist või liigutamist – sportimisest ja tantsust tsirkuse, malemängu ning isegi loomade ja looduse liikumiseni välja. Näituse kuraatori Viive Noore sõnul on „Terves kehas terve vaim” ajendatud soovist uurida liikumist selle mitmekesistes vor

[gallery ids="457716,457729,457725,457733,457695,457732,457731,457701,457708,457698,457699,457703,457697,457707,457705,457704,457711,457710,457712,457713,457709,457718,457715,457727,457720,457724,457728,457717,457730,457726"]   Reedel, 26. septembril peetava Euroopa keeltepäeva puhul said Läänemaa kooliõpilased tutvuda Haapsalu lasteraamatukogus 16 maa keele ja kultuuriga. "Selline keelte paabel on meie majas esimest korda," ütles lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg. Kohal olid Austria, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti,  Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Taani ja Tšehhi suursaatkond ja lisaks Briti Nõukogu, Goethe instituudi, Liszti instituudi, Soome in

[caption id="attachment_457558" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Krista Kumberg. Andra Kirna[/caption] Haapsalu lasteraamatukogus on näitusel üheksa Eesti kunstniku illustratsioone uuemaist lasteraamatuist. „Suurem jagu neist on originaalillustratsioonid. Kui kunstnik on oma pildi signeerinud, on see ikkagi eriline,” ütles raamatukoguhoidja Krista Kumberg, kelle abil enamik näitusi lasteraamatukokku jõuab. Seintel välja pandud illustratsioonide kõrval on näha ka raamatud, kus pildid on ilmunud. „Kõik pildid, mis on seintel, on ka raamatuis olemas. Saab võrrelda, kas ja mismoodi on asi välja tulnud,” ütles Kumberg. Kauem Eesti lasteraamatuid illustreerinud kunstnikest on esindatud Regina Lukk-Toompere – esimene Edgar Valteri illustraatoripreemia laureaat. Ka

[caption id="attachment_455239" align="alignnone" width="1920"] Kirjanik Kertu Sillaste (vasakul), jutuvestja Aristide Adandete ja kirjanik Katri Tapola. Foto: Juhan Hepner[/caption] Haapsalu lasteraamatukogus valitses kolmapäeval tõeline Paabeli segadus: vaheldumisi kõlas seal prantsuse, soome, eesti ja Lääne-Aafrikas kõneldav mina keel. „Just algas,” ütles Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Krista Kumberg kell 11 kolmapäeva hommikul. „See näitus saab kindlasti Paabeli segaduse auhinna.”

[caption id="attachment_451241" align="alignnone" width="1920"] Kateryna Shtanko illustratsioonid on näituse kõige muinasjutulisemad. Foto Andra Kirna.[/caption] Haapsalu lasteraamatukokku saabus poolsada Tallinna seitsmendale illustratsioonitriennaalile „Pildi jõud” pääsenud tööd üle terve maailma. „Argentinast, Hispaaniast, Ukrainast, Iisraelist, Iraanist, Columbiast, Kanadast,” loetles Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Krista Kumberg autoreid. „Geograafia on ikka väga lai.” Teisipäevaks oli Kumberg jõudnud üles panna pool näitust raamatukogu esimese korruse saali. Teine pool raamatukogu küünlas

[caption id="attachment_451243" align="alignnone" width="1686"] Õpilastööde näitusel „Kui lahti löön raamatu” jagus tunnustust ja äramärkimist igale tööle. Foto Andra Kirna.[/caption] Peale illustratsioonitriennaali tööde näeb Haapsalu lasteraamatukogus juunis-juulis veel kolme näitust. „Näitusi nagu kirjusid koeri,” märkis Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Krista Kumberg naljaga pooleks