Silt: kertu kaljuveer
4
Talisuplejad pidasid soolaleivapidu
[gallery ids="438158,438159,438160,438161,438162,438163,438164"]
Haapsalu talisuplejad pidasid laupäeval oma uues ujumiskohas, Veskiviigi sadamas soolaleivapidu. Selleks puhuks oli kohale tellitud ratastel saun ning riietumissoojaku laual ootasid kringlid ja soojad joogid.
Kaheksa aastat asus Haapsalu talisupluskeskus Westmeri sadamast Bürgermeistri holmi poole, kuid nüüd on riietumissoojak kolitud Veskiviigi sadamasse. Talisuplejate eestvedaja Kertu Kaljuveeri sõnul lõhkusid vanas kohas tormituuled ja liikuv jää pidevalt talisuplejate silda. „Põhimõtteliselt kord aastas oli vaja silda remontida. Enam ei jaksanud,” ütles ta.
Veskiviigi sadamas on supluskoht tuulevarjus ja seal ei tee ka jää liiga. Kaljuveeri sõnul võttis sadam talisuplejad avasüli vastu. Ta lisas, et ega talisuplust harrastamiseks sobivaid kohti Haapsalus väga palju olegi. „Meil on vaja, et oleks sügav vesi ning tuulte ja liikuva jää eest kaitstud,” ütles Kaljuveer. Esial
Haapsalu külalised hindavad väikemajutust
[caption id="attachment_434474" align="alignnone" width="1920"]
Old Hapsal Hoteli köögis askeldavad Daire Kaup ja külaliskokk Ivar Vokk. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Suvi soosis Haapsalu väiksemate majutusasutuste pidajaid, kes said hästi hakkama hoolimata sellest, et kliendid hoolega raha loevad.
Old Hapsal Hoteli (OHH) omanik Daire Kaup ütles, et neile on see seni kõige parem aasta. „Tõsi, meile on see esimene aasta Bookingu keskkonnas,“ ütles Kaup. Ehkki broneerimiskeskkond tahab majutusasutuselt protsenti, on Kaupi sõnul oluline, et väliskülalised väikese hotelli üles leiaks. „Eks ta kahe otsaga asi ole, aga muidu poleks meil väliskülalisi. Ja eks nemad [Booking] taha ka oma äri üleval pidada,“ ütles ta. Kaup märkis, et kliendid, kes tulevad broneerimiskeskkonna kaudu ja need, kes leiavad hotelli kodulehe või soovituse peale, on mõnevõrra erinevad. „Kodulehe ja soovituse peale tulijad teavad, mida tahta,“ ütles Kaup.
Old Hapsal Hoteli köögis askeldavad Daire Kaup ja külaliskokk Ivar Vokk. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Suvi soosis Haapsalu väiksemate majutusasutuste pidajaid, kes said hästi hakkama hoolimata sellest, et kliendid hoolega raha loevad.
Old Hapsal Hoteli (OHH) omanik Daire Kaup ütles, et neile on see seni kõige parem aasta. „Tõsi, meile on see esimene aasta Bookingu keskkonnas,“ ütles Kaup. Ehkki broneerimiskeskkond tahab majutusasutuselt protsenti, on Kaupi sõnul oluline, et väliskülalised väikese hotelli üles leiaks. „Eks ta kahe otsaga asi ole, aga muidu poleks meil väliskülalisi. Ja eks nemad [Booking] taha ka oma äri üleval pidada,“ ütles ta. Kaup märkis, et kliendid, kes tulevad broneerimiskeskkonna kaudu ja need, kes leiavad hotelli kodulehe või soovituse peale, on mõnevõrra erinevad. „Kodulehe ja soovituse peale tulijad teavad, mida tahta,“ ütles Kaup. 
Üle tuhande läänlase tegi talgutööd
[caption id="attachment_397561" align="alignnone" width="2000"]
Mati Kallemets saatis talgulised laupäeva pärastlõunal koju ja jäi ise viimaseid tööriistu kokku korjama. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Nädalavahetusel peetud Teeme Ära talgutel osales tuhat läänlast, kes üheskoos tegid oma elukeskkonda paremaks.
Kokku oli Läänemaal registreeritud 62 talgut, neile lisaks 21 talgut Lääneranna vallas. Esimesed talgud peeti juba aprilli lõpus, viimased selle nädala esmaspäeval. Kokku tegi talgukorras tööd enam kui tuhat läänlast ehk 4,8 protsenti Läänemaa elanikest. Läänemaast suurem oli talgutel osalemise aktiivsus Raplamaal, Järvamaal ja Saaremaal, madalaim oli see Tartumaal ja Harjumaal.
Nädalavahetusel oli ka neid talguid, mida Teeme Ära veebiküljel ei registreeritud. Nii korrastasid näiteks siinsed ukrainlased Kastani parkmetsa. „Ukraina klubi liikmed avaldasid juba ammu soovi midagi Haapsalu heaks ära teha ja näidata tänu, et neid on Haapsalus hästi vastu võetud,” ütles Haapsalu kogukonnatöö spetsialist Maire Vilbas.
Mati Kallemets saatis talgulised laupäeva pärastlõunal koju ja jäi ise viimaseid tööriistu kokku korjama. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Nädalavahetusel peetud Teeme Ära talgutel osales tuhat läänlast, kes üheskoos tegid oma elukeskkonda paremaks.
Kokku oli Läänemaal registreeritud 62 talgut, neile lisaks 21 talgut Lääneranna vallas. Esimesed talgud peeti juba aprilli lõpus, viimased selle nädala esmaspäeval. Kokku tegi talgukorras tööd enam kui tuhat läänlast ehk 4,8 protsenti Läänemaa elanikest. Läänemaast suurem oli talgutel osalemise aktiivsus Raplamaal, Järvamaal ja Saaremaal, madalaim oli see Tartumaal ja Harjumaal.
Nädalavahetusel oli ka neid talguid, mida Teeme Ära veebiküljel ei registreeritud. Nii korrastasid näiteks siinsed ukrainlased Kastani parkmetsa. „Ukraina klubi liikmed avaldasid juba ammu soovi midagi Haapsalu heaks ära teha ja näidata tänu, et neid on Haapsalus hästi vastu võetud,” ütles Haapsalu kogukonnatöö spetsialist Maire Vilbas. 
