Silt: Katrin Viks
1
Kullamaa kooli ja lasteaeda kütab pelletikatlamaja
[caption id="attachment_317842" align="aligncenter" width="2000"]
Uuel pelletikatlamajal on võimsust 350 kilovatti. “Praeguse ilmaga tarbitakse 40-50 kilovatti,” nentis katla paigaldanud Hilaris Küttesüsteemide juhatuse liige Mart Jaani.[/caption]
Täna pärastlõunal vajutas Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus Kullamaa kooli kõrval asuva tibatillukese pelletikatlamaja käivitusnuppu. Automaatkatlamaja hakkab sooja andma nii koolile kui ka lasteaiale.
Uuel pelletikatlamajal on võimsust 350 kilovatti. “Praeguse ilmaga tarbitakse 40-50 kilovatti,” nentis katla paigaldanud Hilaris Küttesüsteemide juhatuse liige Mart Jaani.
Kuigi katlamaja on pisike kui seljakott, jõuab ta sooja toota rohkem, kui koolimaja ja lasteaed seda vajavad. “Valla järgmine mõte võiks olla koolimaja soojustamine,” lausus Jaani.
...
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="317834,317835,317836,317837,317838,317839,317840,317841,317842,317843,317844,317845,317846,317847"]
Uuel pelletikatlamajal on võimsust 350 kilovatti. “Praeguse ilmaga tarbitakse 40-50 kilovatti,” nentis katla paigaldanud Hilaris Küttesüsteemide juhatuse liige Mart Jaani.[/caption]
Täna pärastlõunal vajutas Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus Kullamaa kooli kõrval asuva tibatillukese pelletikatlamaja käivitusnuppu. Automaatkatlamaja hakkab sooja andma nii koolile kui ka lasteaiale.
Uuel pelletikatlamajal on võimsust 350 kilovatti. “Praeguse ilmaga tarbitakse 40-50 kilovatti,” nentis katla paigaldanud Hilaris Küttesüsteemide juhatuse liige Mart Jaani.
Kuigi katlamaja on pisike kui seljakott, jõuab ta sooja toota rohkem, kui koolimaja ja lasteaed seda vajavad. “Valla järgmine mõte võiks olla koolimaja soojustamine,” lausus Jaani.
...
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="317834,317835,317836,317837,317838,317839,317840,317841,317842,317843,317844,317845,317846,317847"] 
Kullamaa keelas järve ääres ratsutamise
[caption id="attachment_314998" align="alignnone" width="800"]
Juurimaa tall korraldab Kullamaal ratsamatku. Gerlin Petmanson[/caption]
Kullamaa osavald keelas kevadel tehisjärve ümber ratsutamise, sest hobused lõhkusid teid.
Ratsamatku korraldava Juurimaa talli omanik Kristiina Raudnagel pole osavalla otsusega rahul ning nõuab Lääne-Nigula vallavalitsuselt selgust, mille alusel on tehtud otsus, et järve ümbruses ja avalikel teedel ei tohi ratsutada. „Märk paigaldati aprillis ja on üleval tänase päevani,” kirjutas Raudnagel.
Juurimaa tall korraldab Kullamaal ratsamatku. Gerlin Petmanson[/caption]
Kullamaa osavald keelas kevadel tehisjärve ümber ratsutamise, sest hobused lõhkusid teid.
Ratsamatku korraldava Juurimaa talli omanik Kristiina Raudnagel pole osavalla otsusega rahul ning nõuab Lääne-Nigula vallavalitsuselt selgust, mille alusel on tehtud otsus, et järve ümbruses ja avalikel teedel ei tohi ratsutada. „Märk paigaldati aprillis ja on üleval tänase päevani,” kirjutas Raudnagel.
Algas Kullamaa paisjärve paisu remont
Kullamaa paisjärve lagunenud paisu remont algas eelmisel nädalal.
Silla meierei masuudine pinnas rändab Sillamäele
[caption id="attachment_301130" align="alignnone" width="1024"]
Viie kantmeetri reostunud pinnase eemaldamiseks läks paar tundi. Urmas Lauri[/caption]
Silla külas aasta tagasi avastatud masuudiga reostunud pinnas veeti eile utiliseerimiseks Sillamäe jäätmejaama.
„Viis kantmeetrit reostunud pinnast ja aasta aega,” nentis Kullamaa osavallavanem Katrin Viks.
Reostuse likvideerimine venis tema sõnul peamiselt kehva ilma tõttu. Veel eelmisel nädalal oli pinnas Viksi sõnul nii vettinud ja pehme, et kopp ja veoauto ei pääsenud reostuskohale ligi.
Viie kantmeetri reostunud pinnase eemaldamiseks läks paar tundi. Urmas Lauri[/caption]
Silla külas aasta tagasi avastatud masuudiga reostunud pinnas veeti eile utiliseerimiseks Sillamäe jäätmejaama.
„Viis kantmeetrit reostunud pinnast ja aasta aega,” nentis Kullamaa osavallavanem Katrin Viks.
Reostuse likvideerimine venis tema sõnul peamiselt kehva ilma tõttu. Veel eelmisel nädalal oli pinnas Viksi sõnul nii vettinud ja pehme, et kopp ja veoauto ei pääsenud reostuskohale ligi. 
Kullamaa kooli kokad said uue supikatla
[caption id="attachment_299588" align="alignnone" width="2000"]
Kullamaa kooli uus supipott. Foto: Mikk Lõhmus[/caption]
Kullamaa keskkool sai uue, sajaliitrise supikatla, mis muudab koolikokkade töö lihtsamaks.
Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ütles, et see katel on keerukam kui tavaline kodus kasutatav supipott – sellel on erinevad programmid ja keedurežiimid.
Kullamaa osavallavanem Katrin Viks ütles, et peamine eelis on uuel supipotil see, et sealt voolab ise vesi välja. Siiani olid koolis tavalised, suured potid kasutusel. Nendes keetsid kokad korraga sööki 150 inimesele. „Keskkooli poisid käisid neid tühjaks kallamas, sest kokad ei jaksanud,” ütles Viks.
Kullamaa kooli uus supipott. Foto: Mikk Lõhmus[/caption]
Kullamaa keskkool sai uue, sajaliitrise supikatla, mis muudab koolikokkade töö lihtsamaks.
Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ütles, et see katel on keerukam kui tavaline kodus kasutatav supipott – sellel on erinevad programmid ja keedurežiimid.
Kullamaa osavallavanem Katrin Viks ütles, et peamine eelis on uuel supipotil see, et sealt voolab ise vesi välja. Siiani olid koolis tavalised, suured potid kasutusel. Nendes keetsid kokad korraga sööki 150 inimesele. „Keskkooli poisid käisid neid tühjaks kallamas, sest kokad ei jaksanud,” ütles Viks. 
Metsavedajad vilistavad liikumiskeelule
Kullamaa osavallavanem Katrin Viks tabas koos abikaasaga õhtust sportlikku käimistuuri tehes Üdruma lähedal Kastja teel metsaveoautod, millele keelust hoolimata õhtupimeduses palgikoormaid laaditi.
„Neile oli teada, et vallavalitsus ei luba neid teele,” lausus Viks. „Reede õhtul kell pool kuus sõidavad peale, kolm rekat korraga! Nad oleksid palgikoormad salaja välja ka viinud, aga nad jäid lihtsalt vahele.”
Tobiase parki tuleb Kullamaa keskus
Teeäärsete kuuskede mahavõtmine on pargi suurejoonelisemaks puuks tõstnud riigivanem Jaan Teemanti 1932. aastal istutatud tamme. Foto. Urmas Lauri
Kullamaal käivad kiriku ja vallamaja vahelise pargi kujundustööd.
Pargi uuendamist arutati ka Kullamaa osavallakogu koosolekul, kus osavallakogu liige Jüri Ott ütles, et pargi projektiga on ühtlasi vaja lahendada Kullamaa keskuse liiklusskeem.
„Ringristmikku on täiesti võimalik siia ehitada,” lisas osavallakogu liige Einar Pärnpuu.
....
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="288157,288158,288160,288162,288163,288165,288166,288167,288164"] 
Silla küla reostuse suurus on teada
[caption id="attachment_285084" align="alignnone" width="2000"]
Kullamaa osavalla majandusjuhataja Veiko Semilarski ja osavallavanem Katrin Viks Sillal. Arvo Tarmula[/caption]
Kullamaa osavald sai septembri keskel teada uuringu tulemused, mis ütlevad, et masuudireostuse likvideerimiseks Sillal tuleb kuivenduskraavist välja kaevata viis kantmeetrid pinnast.
„Midagi väga hullu ei ole,“ kinnitas Kullamaa osavallavanem Katrin Viks. Eesti keskkonnauuringute keskus (EKUK) uuris reostunud kraavipõhja augusti lõpus.
„Pinnaseproovid võeti kolmest kohast. Lisaks sondeeriti kraavipõhja veel vähemalt kolmes kohas tammist allavoolu ja ülesvoolu, kuid neis masuudisaastet ei avastatud. Savipinnasesse ei ole reostus tunginud,“ ütles Viks.
Kullamaa osavalla majandusjuhataja Veiko Semilarski ja osavallavanem Katrin Viks Sillal. Arvo Tarmula[/caption]
Kullamaa osavald sai septembri keskel teada uuringu tulemused, mis ütlevad, et masuudireostuse likvideerimiseks Sillal tuleb kuivenduskraavist välja kaevata viis kantmeetrid pinnast.
„Midagi väga hullu ei ole,“ kinnitas Kullamaa osavallavanem Katrin Viks. Eesti keskkonnauuringute keskus (EKUK) uuris reostunud kraavipõhja augusti lõpus.
„Pinnaseproovid võeti kolmest kohast. Lisaks sondeeriti kraavipõhja veel vähemalt kolmes kohas tammist allavoolu ja ülesvoolu, kuid neis masuudisaastet ei avastatud. Savipinnasesse ei ole reostus tunginud,“ ütles Viks.