Silt: Katrin Viks

[caption id="attachment_299588" align="alignnone" width="2000"] Kullamaa kooli uus supipott. Foto: Mikk Lõhmus[/caption] Kullamaa keskkool sai uue, sajaliitrise supikatla, mis muudab koolikokkade töö lihtsamaks. Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ütles, et see katel on keerukam kui tavaline kodus kasutatav supipott – sellel on erinevad programmid ja keedurežiimid. Kullamaa osavallavanem Katrin Viks ütles, et peamine eelis on uuel supipotil see, et sealt voolab ise vesi välja. Siiani olid koolis tavalised, suured potid kasutusel. Nendes keetsid kokad korraga sööki 150 inimesele. „Keskkooli poisid käisid neid tühjaks kallamas, sest kokad ei jaksanud,” ütles Viks.

Kullamaa osavallavanem Katrin Viks tabas koos abikaasaga õhtust sportlikku käimistuuri tehes Üdruma lähedal Kastja teel metsaveoautod, millele keelust hoolimata õhtupimeduses palgikoormaid laaditi. „Neile oli teada, et vallavalitsus ei luba neid teele,” lausus Viks. „Reede õhtul kell pool kuus sõidavad peale, kolm rekat korraga! Nad oleksid palgikoormad salaja välja ka viinud, aga nad jäid lihtsalt vahele.”

Teeäärsete kuuskede mahavõtmine on pargi suurejoonelisemaks puuks tõstnud riigivanem Jaan Teemanti 1932. aastal istutatud tamme. Foto. Urmas Lauri Kullamaal käivad kiriku ja vallamaja vahelise pargi kujundustööd. Pargi uuendamist arutati ka Kullamaa osavallakogu koosolekul, kus osavallakogu liige Jüri Ott ütles, et pargi projektiga on ühtlasi vaja lahendada Kullamaa keskuse liiklusskeem. „Ringristmikku on täiesti võimalik siia ehitada,” lisas osavallakogu liige Einar Pärnpuu. .... Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="288157,288158,288160,288162,288163,288165,288166,288167,288164"]

[caption id="attachment_285084" align="alignnone" width="2000"] Kullamaa osavalla majandusjuhataja Veiko Semilarski ja osavallavanem Katrin Viks Sillal. Arvo Tarmula[/caption] Kullamaa osavald sai septembri keskel teada uuringu tulemused, mis ütlevad, et masuudireostuse likvideerimiseks Sillal tuleb kuivenduskraavist välja kaevata viis kantmeetrid pinnast. „Midagi väga hullu ei ole,“ kinnitas Kullamaa osavallavanem Katrin Viks. Eesti keskkonnauuringute keskus (EKUK) uuris reostunud kraavipõhja augusti lõpus. „Pinnaseproovid võeti kolmest kohast. Lisaks sondeeriti kraavipõhja veel vähemalt kolmes kohas tammist allavoolu ja ülesvoolu, kuid neis masuudisaastet ei avastatud. Savipinnasesse ei ole reostus tunginud,“ ütles Viks.

[caption id="attachment_282436" align="alignnone" width="2000"] Kullamaal ekslesid peremehate kitsed. Katrin Viks[/caption] Läinud laupäeval sõi Kastja külas sokk tühjaks suvitatajate aiamaa ja tuli akna taha. „Esimesena läksid aiast roosiõied,” ütles Kullamaa osavallavanem Katrin Viks.

Paduvihmast tekkinud veetulv purustas Kullamaa lähedal Silla külas masuudireostuse tõkestamiseks kraavi ehitatud tammid, mistõttu mürgine kütus võib jõuda Matsalu lahte. Osa masuuti voolas koos vihmaveega Silla jõkke, kust see jõuab Kasari jõe kaudu Matsalu looduskaitsealale.Silla küla elanikud elavad piltlikult öeldes püssirohutünni otsas. Keegi ei tea, millal 35 aastat tagasi kolhooside likvideerimise aegu tekkinud ja pinnases peidus olev masuudireostus rikub Silla jões ja ümbruskonna kaevudes vee. Kolhoosil olid seal masuudimahutid, kust kütteõli tasapisi maapinda tilkus.

Nädala algul sattusid töömehed kraavisüvendamise käigus Silla külas vanale masuudireostusele, mille levik on küll peatatud, kui ulatus veel teadmata. „Tegemist on jääkreostusega. Olukorra päästis savine pind ja masuut on savikihtide vahele kinni jäänud. Savi ongi isolaator, mis takistab reostuse sattumist põhjavette. Kui see juhtuks, oleks ümbruskonna kaevude vesi rikutud,” selgitas keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juht Jaanus Müür. Masuudi edasiliikumise takistamiseks ehitati kraavi kiirkorras kaks muldvalli, lisaks paigaldasid päästjad jõkke ka reostuskorjepoomid. 200 meetri kaugusel reostuspaigast voolab Liivi jõgi, mis suubub Kasari jõkke ja sealt Matsalu lahte. Kui reostus peaks sinna jõudma, on tegemist juba olulise keskkonnakahjuga.