Silt: Janek Mäggi

[gallery ids="389832,389834,389836,389838,389840,389842,389844,389846,389848,389850,389852,389854,389856,389858,389860,389862,389864,389866,389868,389870,389872,389874,389876,389878,389880,389883,389885,389887,389889,389891,389893,389895,389897,389899,389901,389903,389905,389907,389909,389911"] Malle-Liisa Raigla fotod Teisipäeva lõuna ajal pidasid Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkonna esindajad Haapsalu sotsiaalmajas Läänemaa esimest valimisdebatti. Ehkki plaanitud oli debatt ringkonna esinumbrite vahel, asendas Keskerakonna esinumbrit Jaanus Karilaidu Janek Mäggi ja Isamaa erakonna esinumbrit Mart Maastikku Mikk Lõhmus. Kohtumise pikkuseks oli plaanitud poolteist tundi, sest Eesti 200 esinumber Kalev Stoicescu, Reformierakonna esinumber Kalle Laanet ja sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber Madis Kallas pidid minema edasi Kuressaares toimuvale debatile. Kallase lahkudes ütles moderaator Märt Treier talle järele: „Kunagi võetakse vastu ka metsanduse arengukava.” Seda Kallas ei kuulnud, kuid kuulis teda asendama asunud Neeme Suur: „Me saame sellest rääkida.” Metsandusest siiski rääkima ei hakatud, sest debatt oli plaanitud sotsiaalteemadel. Debati korraldas Läänemaa invaühing, mille liikmetele on just sotsiaalteemad kõige olulisemad. Enne debati algust tunnistasid esinumbrid küll omavahelises vestluses, et sotsiaalteemad on neile võõrad. Aga juttu tuli ka julgeolekust ja omavalitsuste rahastamisest. Debati lõpu eel solvus EKRE esinumber Helle-Moonika Helme Treieri peale ja soovis samuti lahkuda.

[caption id="attachment_248320" align="alignright" width="810"] Janek Mäggi Läänemaal. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Läänemaad külastanud riigihalduse minister Janek Mäggi leiab, et omavalitsuste arvu tuleks veel vähendada, 25–30ni, sest enamik maakondi võiks olla üks omavalitsus. Olete suurema osa Eesti maakondadest läbi sõitnud. Kas probleemid on sarnased või erinevad? Üllatav on see, et kõige suurem probleem pole töökohad, kõrgepalgalised töökohad. See on probleem number kaks. Probleem number üks on teed. Kruusateed, mida tahetakse, et ära asfalteeritaks. Eestis on 40 000 kilomeetrit teid ja tänavaid. Pingutus, mis selleks teha tuleb, on väga suur. Paljudel teedel sõidab väga vähe autosid. Need, kes sõidavad, tahaksid ideaalset teed, aga kuna sõitjaid on vähe, siis on asfalteerimine ebaratsionaalne. Üldistele probleemidele lisaks on väga palju piirkondlikke: näiteks Ida-Virumaal kinnisvara madal hind, ruhnlased kurdavad laevaühenduse pärast, Valgas on kõik Soome tööle kolinud ja nad peavad lätlastega läbi ajama. Ühes firmas, kus käisin, on enam kui pooled töötajad Lätist – tegelikult küll teisest linnaosast. Mille poolest Läänemaa eristub? Kui tsiteerida kohtumist Haapsalu linnapea Urmas Suklesega, siis ainuke probleem on internet ja telefon. Läänemaal on väga palju kasutamata potentsiaali. Oma eelmises elus tegin pressiteate, et Euroopa pikim jäätee viib Hiiumaale. See jõudis ka BBCsse. Jäätee on nii erakordne, et seda võiks üle Euroopa vaatama sõita. Siin on veel sood, looduskaitsealad, ka seesama piiskopilinnus, ja nagu piiskop Tiit Salumäe rõhutas, on Haapsalu olnud 300 aastat pealinn.