Silt: hunt
13
Kabrametsa külas liiguvad hundid
[caption id="attachment_409615" align="alignnone" width="1260"]
Kabarametsa hunt. Foto kaamera kuvatõmmis[/caption]
Haapsalust kümmekonna kilomeetri kaugusel Kabrametsa külas on Kati Univeri pere augusti keskpaigast alates kohanud oma kodu ümber korduvalt hunte.
17. augustil juhtis Univeri kaheaastane laps ema tähelepanu üsna maja lähedale tulnud loomadele. „Mees oli hunte näinud juba mõni aeg varem,“ rääkis Univer.
Huntidega on kohtunud ka Univeri naabrid. Univer ütles, et küla ümbruses pole enam näha metskitsi, keda varem sagedasti maja ümber võis kohata.
Kabarametsa hunt. Foto kaamera kuvatõmmis[/caption]
Haapsalust kümmekonna kilomeetri kaugusel Kabrametsa külas on Kati Univeri pere augusti keskpaigast alates kohanud oma kodu ümber korduvalt hunte.
17. augustil juhtis Univeri kaheaastane laps ema tähelepanu üsna maja lähedale tulnud loomadele. „Mees oli hunte näinud juba mõni aeg varem,“ rääkis Univer.
Huntidega on kohtunud ka Univeri naabrid. Univer ütles, et küla ümbruses pole enam näha metskitsi, keda varem sagedasti maja ümber võis kohata. 
Hundid murdsid Haapsalu külje all neli lammast
[caption id="attachment_376994" align="alignnone" width="2000"]
Samas karjas murtsid hundid lambaid ka kuu alguses. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalust kümmekonna kilomeetri kaugusel asuva Nigula talu peremees Vallo Vilta leidis esmaspäeva hommikul kodu kõrvalt karjamaalt kolm murtud utte.
„Eelmisel õhtul olid kõik terved, nii et kolm tükki ühe ööga,” ütles Nigula talu perenaine Krista Vilta Lääne Elule. Teisipäeva hommikul leidis pererahvas lauda juurest veel ühe murtud lamba.
Samas karjas murtsid hundid lambaid ka kuu alguses. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalust kümmekonna kilomeetri kaugusel asuva Nigula talu peremees Vallo Vilta leidis esmaspäeva hommikul kodu kõrvalt karjamaalt kolm murtud utte.
„Eelmisel õhtul olid kõik terved, nii et kolm tükki ühe ööga,” ütles Nigula talu perenaine Krista Vilta Lääne Elule. Teisipäeva hommikul leidis pererahvas lauda juurest veel ühe murtud lamba. 
Hundid murdsid Turvalepas talust koera
[caption id="attachment_317567" align="alignnone" width="2000"]
Turvalepa külas murdis hunt koera. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption]
Turvalepa küla servas viisid hundid ühe metsatalu hoovist kaasa vägeva krantsi ja pistsid sealsamas lähedal põllul nahka.
„Koer oli lahtiselt hoovis, ühel hetkel oli krants kadunud ja omanik läks teda otsima,” kirjeldas juhtunut Taebla jahiseltsi pealik Jarro Mihkelson. „Koera, õigemini selle jäänused leidis peremees talu lähedalt põllult. Ainult selgroog oli alles.”
Turvalepa külas murdis hunt koera. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption]
Turvalepa küla servas viisid hundid ühe metsatalu hoovist kaasa vägeva krantsi ja pistsid sealsamas lähedal põllul nahka.
„Koer oli lahtiselt hoovis, ühel hetkel oli krants kadunud ja omanik läks teda otsima,” kirjeldas juhtunut Taebla jahiseltsi pealik Jarro Mihkelson. „Koera, õigemini selle jäänused leidis peremees talu lähedalt põllult. Ainult selgroog oli alles.” 
Läänemaal elab paar hundikarja
[caption id="attachment_251800" align="aligncenter" width="900"]
2018. aasta talvel fotokaamera objektiivi ette jäänud Noarootsi võsavillem võib olla juba surmatud, sest igal talvel kütitakse peaaegu iga teine hunt. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption]
Igasuvine keskkonnaagentuuri koostatud ulukiseire aastaaruandes on kirjas, et läinud sügisel elas Eestis 25 hundipesakonda. Paar hundikarja pesitseb Läänemaal, lisaks mõni pesakond ka maakonna idapiiril.
“Ei ole väga palju neid, võib-olla on üks pesakond Suursoos. Paar pesakonda kõige rohkem,” nentis Hiiumaa, Läänemaa ja Pärnumaa jahindusnõukogu esimees Sulev Vare.
Eesti suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava aastateks 2012-2021 seab eesmärgiks säilitada Eestis 15-25 kutsikatega hundikarja (kokku 150-250 hunti).
2018. aasta talvel fotokaamera objektiivi ette jäänud Noarootsi võsavillem võib olla juba surmatud, sest igal talvel kütitakse peaaegu iga teine hunt. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption]
Igasuvine keskkonnaagentuuri koostatud ulukiseire aastaaruandes on kirjas, et läinud sügisel elas Eestis 25 hundipesakonda. Paar hundikarja pesitseb Läänemaal, lisaks mõni pesakond ka maakonna idapiiril.
“Ei ole väga palju neid, võib-olla on üks pesakond Suursoos. Paar pesakonda kõige rohkem,” nentis Hiiumaa, Läänemaa ja Pärnumaa jahindusnõukogu esimees Sulev Vare.
Eesti suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava aastateks 2012-2021 seab eesmärgiks säilitada Eestis 15-25 kutsikatega hundikarja (kokku 150-250 hunti).