Silt: hundijaht

„Huntidel pole muidugi nimesilte rinnas, kuid inimasustuse läheduses sisse seadnud huntide leidmine ei tohiks olla keeruline, kui nad oma käitumisviisidele truuks jäänud. See on ainult aja küsimus, millal jahimehed nendega kohtuvad,“ rääkis Rakko. Rakko lisas, et tingimused hundijahiks on praegu väga head, lumi maas ja jahimehed teevad ka pidevalt seiret ja neil on olukorras väga hea ülevaade. Kui 10. aprilliks pole hunte kätte saadud, võidakse eriluba pikendada. Rakko sõnul ei ole tegelikult teada, kui palju koeri aastate jooksul huntide ohvriks langenud on. „Keegi ju ei tea, kas kadunuks jäänud koer sai hukka näiteks auto rataste all või murdsid hundid maha,“ märkis ta. Arvestada tuleb ka sellega, et hundid, kes juba end inimasustuse läheduses mugavalt sisse seadnud ja hamba verele saanud, ei pruugi soovida sellest eluviisist loobuda ka siis, kui lumi läinud. „Üldiselt öeldakse küll, et kui juba hunt on hakanud koera murdma, siis ta selle juurde ka jääb. Ta võib küll vahepeal endale mõne teise saaklooma leida, aga pöördub ikka koerte juurde tagasi. Seda on näidanud ka käitumismustrid: kui hunt hakkab kuskil külas koeri murdma, siis see ei lõppe enne, kui lastakse maha hundid või saavad külast koerad otsa,“ märkis Rakko. Ta lisas, et kindlasti on ka erandeid, aga mis pidi kuskil läheb, ei oska keegi ennustada. Rakko ütles, et neis Läänemaa piirkondades, kus on hunte liikumas nähtud, ei ole hea mõte lasta koeri mitte kuskil vabalt joosta, kuna hundid võivad praegu käituda ettearvamatult. Eriluba ühe hundi laskmiseks anti ka Pärnumaal Kullipesa ja Surju jahipiirkonnas, kus hunt murdis koera vaid loetud päevad enne Pürksi juhtumit.

Kolmapäeval, mil lõppes tänavune hundijahihooaega, kütiti Läänemaal viis hunti – sellega on kõik tänavu Läänemaale ja sellega külgnevatele aladele antud jahiload ära kasutatud.

Kolm päeva enne Eesti Vabariigi 100. aastapäeva said Herjava küla elanikud suure ehmatuse osaliseks, sest Redise tänaval seadsid end sisse uued naabrid – hundid. Tiheasustusalal aga jahti pidada ei tohi ja veebruariga saab läbi ka luba hunte küttida. „Kella üheksa ajal hommikul vaatan aknast välja - jookseb metsatukast minu hoovi väga-väga suur, ilus, kohev hunt!“ rääkis Herjava küla elanik Eio Leppikson.

Nelja-aastase emahundi lasi eile Turvalepa küla lähistel maha 19aastane Taebla jahiseltsi liige Rahel Rae. Paliverest pärit Raele oli see esimene jahihooaeg ja esimene hunt, keda ta metsas oma ihusilmaga nägi. „Veider tunne on. Uskumatu,” ütles Rae Lääne Elule napilt tund aega pärast jahti. Jahil oldi eile kümnekesi.

[caption id="attachment_228277" align="alignright" width="900"] Hugo Peterson. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Läänemaal on sel talvel kütitud viis hunti, reedel annab keskkonnaagentuur mõned laskmisload, aga jahimehed pole ikka rahul, sest pelgavad näljaseid võsavillemeid. Huntide arvukuse kasv ja nende peatoiduse metssigade kadumine metsadest on viinud selleni, et toidu hankimiseks võivad hundid hakata murdma lihaveiseid ja kodukoeri, muretseb Läänemaa jahindusnõukogu liige ja hundijahi koordinaator Hugo Peterson. Läänemaa jahindusnõukogu taotles tänavuseks hooajaks kümne hundi küttimisluba, sai aga kuus. Kaks hunti oli lubatud lasta Põhja-Läänemaa ohjamisalal, kuhu kuulub Harjumaalt ka Padise kant, ning neli ülejäänud Läänemaal koos Lõuna-Läänemaaga. Läinud nädalavahetusega, kui lumi tõi hundijahiks sobivad tingimused, said limiidiga lubatud hundid Läänemaal lastud. Viis on lastud Läänemaal, kuues Padise kandis.