Silt: hundijaht

[caption id="attachment_251800" align="aligncenter" width="900"] 2018. aasta talvel fotokaamera objektiivi ette jäänud Noarootsi võsavillem võib olla juba surmatud, sest igal talvel kütitakse peaaegu iga teine hunt. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption] Igasuvine keskkonnaagentuuri koostatud ulukiseire aastaaruandes on kirjas, et läinud sügisel elas Eestis 25 hundipesakonda. Paar hundikarja pesitseb Läänemaal, lisaks mõni pesakond ka maakonna idapiiril. “Ei ole väga palju neid, võib-olla on üks pesakond Suursoos. Paar pesakonda kõige rohkem,” nentis Hiiumaa, Läänemaa ja Pärnumaa jahindusnõukogu esimees Sulev Vare. Eesti suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava aastateks 2012-2021 seab eesmärgiks säilitada Eestis 15-25 kutsikatega hundikarja (kokku 150-250 hunti).

[caption id="attachment_292627" align="aligncenter" width="2000"] Hunt rajakaameras Hardus. Foto: Siim Niit[/caption] Põhja-Läänemaa ohjamispiirkonnas tänavu esimese hooga hundijahilube ei antud, kuid nüüd on luba kolme hundi küttimiseks tulemas. Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna ametnikud Peep Männil ja Marko Kübarsepp on nõus, et Palivere, Risti, Taebla ja Linnamäe jahipiirkonna Keila–Haapsalu maanteest lõuna poole jääval alal kütitakse kolm hunti.

content/uploads/2019/12/Seljaküla-hundilugu-urmas-lauri-4.jpeg"> Kui iga kuu hunt mullika murrab, pole Rehe talus loomeda müümise ajaks enam ühtegi järel. Foto: Urmas Lauri[/caption] Keedika küla Rehe talus sadakonna meetri kaugusel elumajast on hundid paari kuuga murdnud kaks pullmullikat. Lääne-Nigula volikogu liige, Piirsalus elav Elvo Leppmaa ei vali sõnu: „Hundid söövad silmad peast ära, keskkonnaamet ei tee väljagi!” „Orava Arvo poeg Mihkel peab Keedikas hereforde, juba teine pull murti maha, Jaaknas sattus Tuhkur Ants peale, kui hunt oli karjas, loomaarst Ann-Mari Anupõllul murdis Kuijõel maja juures lamba maha, keset Piirsalu alevikku passisid neli hunti hobuseaia taga,” loetles Leppmaa viimase aja hundilugusid. „Hunte tahetakse kangesti hoida, aga mul tekib küsimus, kellele me loomi kasvatame? Maaelu muutub küsitavaks,” ütles Keedikas elav Arvo Orav. „Meie jaoks on see müstika! Hunt tuleb, võtab oma, aga ette ei võeta midagi.” Hunte on Keedika karjääri ümbruses ka varasematel aastatel nähtud, kuid nüüd on nad juba taluhoovidesse luusima tulnud.

Üks lammas leiti murtuna talu õue pealt, peaaegu maja ukse eest, ülejäänud kõrvalt heinamaalt, kust elumajad asuvad mõnesaja meetri kaugusel. Lambad murti kahel järjestikusel öösel – pühapäeva öösel vastu esmaspäeva ja esmaspäeva öösel vastu tänast. Talumaja on kasutusel suvilana ja murdmisööl kedagi kodus ei olnud. Murtud lammastest ei olnud suurt midagi järel. Heinamaal tiirlesid korjuste kohal rongad ja merikotkas. Mõnesaja meetri kaugusel metsaserva kohal tiirles samuti ronki, mille järgi võib arvata, et murtud lambaid võib olla rohkem kui neli.

[caption id="attachment_220594" align="alignright" width="300"] Keskkonnaameti meelest võivad hundid rahus elada rabades ja metsades. Foto: Vladimir Štšerbatõhh[/caption]Keskkonnaamet teatas reedel, et ei anna huntide küttimiseks Põhja-Läänemaal eriluba. Toivo Tulvik Noarootsi jahimeeste seltsist esitas kuu aega tagasi keskkonnaametile taotluse, milles soovis saada eriluba kolme hundi küttimiseks väljaspool jahiaega Põhja-Läänemaal. Sarnastel põhjustel esitas aprilli algul keskkonnaametile taotluse ka Kullamaa jahiselts, taotlusele oli lisatud Kullamaa osavalla elanike pöördumine. Tulvik põhjendas oma soovi seoses huntide sagedase nägemisega piirkonna külades ning šoti mägiveise murdmisega Noarootsi poolsaarel Hara külas.