Silt: hundijaht

[caption id="attachment_412989" align="alignnone" width="1920"] Metskurvitsauurija Jaanus Aua. Foto Marko Saarm, Sakala[/caption] Vormsis murravad hundid kariloomi ja piiravad linnuvaatlejaid, eriloaga on tänavu saarel kütitud juba kolm hunti. „Kes hunti näha tahab, peab südaöö paiku Vormsisse minema,” ütles metskurvitsauurija Jaanus Aua, kes jäi saarel huntide piiramisrõngasse. Vormsi jahiseltsi esimehe Rein Veitmaa sõnul näeb hunti saarel ka päevasel ajal. Läinud nädala reede hilisõhtul oli Aua koos oma kolleegi Hannes Pehlakuga Rälby kandis heinamaal metskurvitsaid jälgimas, kui nad kuulsid eemal hunti ulgumas, hetke pärast ulgus esimesele hundile teiselt poolt vastu teine hunt. Lõpuks lähenesid sealtpoolt, kust kostis esimese hundi ulgumine, linnuvaatlejatele kaks hunti, teiselt pool üks hunt ja kolmandast küljest veel kolm hunti. Kuus hunti võtsid üles linnuvaatlejate jälje ja lähenesid seda mööda neile. „Väga ebamugav olukord oli,” nentis Aua. „Ma ei tea, kas nende huvi oli kulinaarne või tajusid konkurentsi.” Aua sõnul olid Vormsis kohatud hundid ebaharilikult julged ja jäid seisma alles 40 meetri kaugusel linnuvaatlejatest. „Nende huvi oli ebaterve,” lausus ta. „Tunnevad ennast peremehena.”

[caption id="attachment_317568" align="alignnone" width="2000"] Hunt. Foto Valeri Štšerbatõh[/caption] Oidremal on hundiprobleem läinud nii suureks, et Lääneranna vallavanem pöördus enne hundilubade väljaandmist keskkonnaameti poole, et lube väljastades arvestataks ka selle murega. Huntide nägemine on Oidremal ja selle ümbruses üsna tavapärane. „Hunti nähakse lapsi lasteaeda viies, neid videoid, kus hunte nähakse, on palju,” ütles Oidrema ettevõtja ja Lõpe jahiseltsi juht Hardi Pikkmets. See probleem on Pikkmetsa sõnul kestnud kolm-neli aastat.

[caption id="attachment_317567" align="alignnone" width="2000"] Tänavu rohkem hunte lasta ei või. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption] Neljapäeva õhtuhämaruses kütiti Kasari jahipiirkonnas korraga kolm hunti, seega Läänemaal sel jahihooajal hunte enam lasta ei tohi. „Limiit on ammendatud,” ütles Läänemaa hundijahi koordinaator Kulno Rehkalt. „Kasari jahipiirkonnas kütiti 11. novembri õhtuhämaruses, kella poole viie paiku, kolm hunti. Ühekorraga.”

[caption id="attachment_346686" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauna sõnul tuleks küttida eelkõige hunte, kes külades murdmas käivad. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Põhja-Läänemaal ei tohi ka sel talvel hunte lasta, soed võivad suurel soode ja metsadega kaetud alal rahus toimetada. Esmaspäevast alanud ja veebruari lõpuni kestva hundijahi ajal on Läänemaal lubatud küttida kolm hunti, hooaja jooksul võib küttimislube lisanduda. Kõik kolm hundilaskmisluba on välja antud Lõuna-Läänemaa ohjamisalale, mis jääb Ääsmäe–Haapsalu maanteest lõuna poole ja ulatub kuni Kasari jõeni. Põhja-Läänemaa huntide ohjamisalal, mis hõlmab Ääsmäe–Haapsalu maanteest põhja poole jäävat Piirsalu, Oru, Noarootsi, Riguldi ja Nõva piirkonda, hunte küttida ei tohi. Lääne-Pärnumaa ohjamisalal, kuhu kuulub ka Lääneranna vald, tohib samuti küttida kolm hunti.

[caption id="attachment_318905" align="alignnone" width="2000"] Tallinna ringkonnakohus tühistas küttimiskeelu, mistõttu Keila–Haapsalu maanteest lõuna pool võib küttida veel viis hunti. Valeri Štšerbatõh[/caption] Pühapäeval kütiti Martna kandis isahunt, kes on järekorras viies. „Viimane. Limiit on läbi, kõik hundid on käes,” ütles Haapsalu jahiseltsi esimees Olev Peetris eile, sest ei teadnud veel, et Tallinna ringkonnakohus tühistas jahikeelu. Praeguse seisuga on Lõuna-Läänemaal seega kümnest hundist pooled veel küttida. Keila–Tallinna maanteest põhja pool sel talvel hunte küttida ei tohi. Eelmisel jahihooajal normi täis ei saadud, sest lund polnud.

[caption id="attachment_317567" align="alignnone" width="2000"] Tänavu sügisel fotoobjektiivi ette jäänud hunt on veel elus, sest Põhja-Läänemaal on nende jahtimine keelatud. Hundi keskmine eluiga on küttimise tõttu vähem kui kaks aastat. Valeri Štšerbatõh[/caption] Tallinna halduskohus peatas osaliselt hundijahi, Läänemaal on lubatud küttida veel kolm hunti. 7. detsembril otsustas halduskohus esialgse õiguskaitse korras peatada 64 hundilaskmisluba. Keskkonnaamet oli andnud 29. oktoobri käskkirjaga loa 140 hundi küttimiseks. Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles, et sel talvel võib küttida kokku 76 hunti. Suur osa neist on lumiste novembri- ja detsembriilmadega juba lastud. Keeld kehtib kuni selle kohtulahendi jõustumiseni, sellega võib minna aga vähemalt paar aastat. Samuti võib keskkonnaamet keelu vaidlustada, aga siiani pole seda tehtud.