Silt: Hardi Rehkalt
2
Ükski Läänemaa EKRE liige Marine Le Peniga kohtumas ei käinud
[caption id="attachment_220358" align="alignnone" width="900"]
Läänemaa piirkonna EKRE juht Hardi Rehkalt Marine Le Peniga kohtumas ei käinud. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Teisipäeval külastas Eestit Prantsusmaa paremäärmusliku Rahvusrinde juht Marine Le Pen, ükski Läänemaa EKRE liige temaga kohtuma ei jõudnud.
Läänemaa piirkonna EKRE juht Hardi Rehkalt Marine Le Peniga kohtumas ei käinud. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Teisipäeval külastas Eestit Prantsusmaa paremäärmusliku Rahvusrinde juht Marine Le Pen, ükski Läänemaa EKRE liige temaga kohtuma ei jõudnud. 
Galerii: soomlased otsisid EKRE edu võtit
[caption id="attachment_263752" align="aligncenter" width="900"]
Haapsalus Taksi pubis rääkis Tiina Kalamees Juhani Niiranenile ja Elisa Rimailale, miks temast EKRE toetaja sai. Foto: Urmas Lauri [/caption]
Soome suurima päevalehe Helsingin Sanomate ajakirjanikud käisid Läänemaal EKRE edu põhjusi otsimas.
Esmaspäeval ja teisipäeval võis Helsingin Sanomate ajakirjanikku Elisa Rimailat ja fotograafi Juhani Niiraneni kohata nii Haapsalus, Suure-Lähtrus, Lihulas ja Linnamäel. Artikkel valimiseelsest Läänemaast ilmub 325 000 trükiarvuga ajalehes nädala lõpus.
Põlissoomlaste peegelpilt
Rimaila ütles, et pidi artikli jaoks materjali koguma tulles leidma vaatenurga, kuidas siinset valimiseelset oukorda kajastada. „Selleks nurgaks tundus olevat EKRE,” ütles ajakirjanik. „Nad on Eestis nagu meil Perussuomalaiset (Põlissoomlased). Sealt see teema tuli.”
Põlissoomlastega sarnasust tundub EKREl olevat üsna palju. „Just see karm keelepruuk, argumenteerimine lööklausetega, immigrantide teema ja konservatiivne maailmavaade, selle poolest on nad lähedased,” ütles Rimaila. „Ja sellegi poolest, et partei juhtisikud, Mart, Martin ja Moonika Helme on värvikad tegelased.” Sama tüüpi kui Põlissoomlaste esimees Timo Soini siis, kui nende tõus algas.
Kahe esmapilgul sarnase partei suureks erinevuseks on Rimaila sõnul see, et EKREl tundub väljaspool ladvikut olevat vähe värvikaid ja tuntud isiksusi. „Ülejäänud ei ole Helmetega võrreldes nii värvikad, Põlissoomlastes on neid rohkem, on selline värvikas seltskond,” ütles Rimaila. „EKRE on nagu perefirma, Perussoomlased seda ei olnud.”
..........
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="263740,263741,263742,263743,263744,263745,263746,263747,263748,263749,263750,263751,263752,263753"]
Haapsalus Taksi pubis rääkis Tiina Kalamees Juhani Niiranenile ja Elisa Rimailale, miks temast EKRE toetaja sai. Foto: Urmas Lauri [/caption]
Soome suurima päevalehe Helsingin Sanomate ajakirjanikud käisid Läänemaal EKRE edu põhjusi otsimas.
Esmaspäeval ja teisipäeval võis Helsingin Sanomate ajakirjanikku Elisa Rimailat ja fotograafi Juhani Niiraneni kohata nii Haapsalus, Suure-Lähtrus, Lihulas ja Linnamäel. Artikkel valimiseelsest Läänemaast ilmub 325 000 trükiarvuga ajalehes nädala lõpus.
Põlissoomlaste peegelpilt
Rimaila ütles, et pidi artikli jaoks materjali koguma tulles leidma vaatenurga, kuidas siinset valimiseelset oukorda kajastada. „Selleks nurgaks tundus olevat EKRE,” ütles ajakirjanik. „Nad on Eestis nagu meil Perussuomalaiset (Põlissoomlased). Sealt see teema tuli.”
Põlissoomlastega sarnasust tundub EKREl olevat üsna palju. „Just see karm keelepruuk, argumenteerimine lööklausetega, immigrantide teema ja konservatiivne maailmavaade, selle poolest on nad lähedased,” ütles Rimaila. „Ja sellegi poolest, et partei juhtisikud, Mart, Martin ja Moonika Helme on värvikad tegelased.” Sama tüüpi kui Põlissoomlaste esimees Timo Soini siis, kui nende tõus algas.
Kahe esmapilgul sarnase partei suureks erinevuseks on Rimaila sõnul see, et EKREl tundub väljaspool ladvikut olevat vähe värvikaid ja tuntud isiksusi. „Ülejäänud ei ole Helmetega võrreldes nii värvikad, Põlissoomlastes on neid rohkem, on selline värvikas seltskond,” ütles Rimaila. „EKRE on nagu perefirma, Perussoomlased seda ei olnud.”
..........
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="263740,263741,263742,263743,263744,263745,263746,263747,263748,263749,263750,263751,263752,263753"] 
Nõva kergitas Lääne-Nigula sünnitoetused oluliselt suuremaks
Lääne-Nigula volikogu otsustas neljapäeval, et sünnitoetuseks kehtestatakse vallas esialgu kavandatud 320 euro asemel 512 eurot.
Volikogu suunamuutus tähendab seda, et valla rahakotist tuleb otsuse katteks leida lisaraha.
„Selle muudatusettepaneku hind on 12 500 eurot aastas,” nentis vallavanem Mikk Lõhmus. „Välja me oskame maksta, see ei ole väga keeruline.”