Silt: Hardi Rehkalt
32
Lääne-Nigulas kogub valimistrall vaikselt hoogu
[caption id="attachment_437990" align="alignnone" width="1920"]
Kõik Lääne-Nigula valimisnimekirjade esinumbrid järgmistele valimistele enam nii rõõmsalt vastu ei lähe. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääne-Nigula vallas tõotab tuleva aasta kohalikel valimistel vähem valikut olla, sest kaks seni osalenud nimekirja sulavad kokku ning ühe nimekirja puhul pole veel otsustatud, kas tulla välja või mitte.
2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisel pürgis Lääne-Nigula vallas volikokku viis nimekirja –kaks valimisliitude ja kolm erakondade oma. Tuleval sügisel on Lääne-Nigula elanikel ilmselt vähem valikut, sest senine Keskerakonna nimekiri ja Mikk Lõhmuse eest veetud valimisliit Tugevad Kogukonnad koonduvad järgmistel valimistel üheks Isamaa nimekirjaks. Eelmistel valimistel Isamaa oma nimekirj
Kõik Lääne-Nigula valimisnimekirjade esinumbrid järgmistele valimistele enam nii rõõmsalt vastu ei lähe. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääne-Nigula vallas tõotab tuleva aasta kohalikel valimistel vähem valikut olla, sest kaks seni osalenud nimekirja sulavad kokku ning ühe nimekirja puhul pole veel otsustatud, kas tulla välja või mitte.
2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisel pürgis Lääne-Nigula vallas volikokku viis nimekirja –kaks valimisliitude ja kolm erakondade oma. Tuleval sügisel on Lääne-Nigula elanikel ilmselt vähem valikut, sest senine Keskerakonna nimekiri ja Mikk Lõhmuse eest veetud valimisliit Tugevad Kogukonnad koonduvad järgmistel valimistel üheks Isamaa nimekirjaks. Eelmistel valimistel Isamaa oma nimekirj
Risti malevkond sai lipumasti
[gallery ids="437922,437921,437919,437918,437917,437912,437913,437914,437915,437916,437908,437907"]
Kaitseliidu Lääne maleva Risti malevkonna pealik Hardi Rehkalt kutsus 10.novembri hommikul kell üheksa kõiki organisatsiooni ja kogukokonna liimeid Ristile malevkonna maja õuele pidulikule lipuheiskamisele.
Eriliseks tegi sündmuse asjaolu, et lipumasti annetas malevkonna kaitseliitlane Hillar Kersa. Kell 9.09 oli masti heisatud lipumasti esimene sinimustvalge. Liputoimkonnas olid üksuste tublimad. Ajalukku talletuvad heiskajad kaitseliitlane Hardo Viigipuu, naiskodukaitsja Kaja Rüütel, noorkotkas Kert Mets ja kodutütar Kairi Mets.
Laulu "Võitluslipp" esimese salmi "Meil võitluslipp sinimustvalge aatekõrgusse näidaku teed! Lehvi, lehvi sa hõõguma palged süüta südames õitsuse leek!" ajal tuli masti tagant aeglaselt välja lipp, mis kätest hoituna vaikselt ja kindlalt tipu poole tõusis.
See oli härdakstegev hetk. Võibolla tänased kodutütar Kairi Mets ja noorkotkas Kert Mets ei oska veel aduda selle olukorra ainulaadsust ja ajaloolist tähtsust, kuid aastakümnete pärast võivad nad uhkusega tõdeda, et nemad olid need väljavalitud, kes h
Rehkalt: ajalugu teeb spiraale
[caption id="attachment_432885" align="aligncenter" width="1280"]
Hardi Rehkalt. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Teisipäeval tähistati iseseisvuse taastamise aastapäeva tänuhetkega Lääne-Nigula vabadussamba juures.
Mälestushetke Lääne-Nigula Vabadussõja mälestussamba juures juhatas sisse valla kultuuri- ja spordinõunik Varje Paaliste, kõnelesid vallavanem Janno Randmaa ja Risti malevkonna pealik Hardi Rehkalt. Ühispalvuse pidasid kirikuõpetajad Risto Hüdsi ja Leevi Reinaru.
Paaliste esitas sissejuhatuseks ühe 33aastase noore arhitekti mõtte, mida ta oli hommikul raadiost kuulnud. “Et mis tähtsus sel päeval [20. augustil -toim] on? See noor inimene ütles nii toredasti, et tema jaoks on kõige tähtsam päev veebruarikuine tähtpäev – Eesti Vabariigi aastapäev, aga taasiseseisvumispäev või iseseisvuse taastamise päev, see on tema jaoks helge, rõõmus, pidulik ja selline ilus päev. Ta ei taju ajaloo raskust ja ränkust selja taga. Ja võib-olla see tõe poolest nii ongi,” lausus Paaliste.
Vallavanem Janno Randmaa soovitas mõelda, et mis asi see taasiseseisvumine on.
Hardi Rehkalt. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Teisipäeval tähistati iseseisvuse taastamise aastapäeva tänuhetkega Lääne-Nigula vabadussamba juures.
Mälestushetke Lääne-Nigula Vabadussõja mälestussamba juures juhatas sisse valla kultuuri- ja spordinõunik Varje Paaliste, kõnelesid vallavanem Janno Randmaa ja Risti malevkonna pealik Hardi Rehkalt. Ühispalvuse pidasid kirikuõpetajad Risto Hüdsi ja Leevi Reinaru.
Paaliste esitas sissejuhatuseks ühe 33aastase noore arhitekti mõtte, mida ta oli hommikul raadiost kuulnud. “Et mis tähtsus sel päeval [20. augustil -toim] on? See noor inimene ütles nii toredasti, et tema jaoks on kõige tähtsam päev veebruarikuine tähtpäev – Eesti Vabariigi aastapäev, aga taasiseseisvumispäev või iseseisvuse taastamise päev, see on tema jaoks helge, rõõmus, pidulik ja selline ilus päev. Ta ei taju ajaloo raskust ja ränkust selja taga. Ja võib-olla see tõe poolest nii ongi,” lausus Paaliste.
Vallavanem Janno Randmaa soovitas mõelda, et mis asi see taasiseseisvumine on. 
Galerii: Iseseisvuse taastamise aastapäeva tähistamine Lääne-Nigulas
[gallery ids="432860,432861,432862,432863,432864,432865,432866,432867,432868,432869,432870,432871,432872,432873,432874,432875,432876,432877,432878,432879,432880,432881,432882,432883,432884,432885,432886,432887,432888,432889,432890,432891,432892,432893,432894,432895,432896,432897,432898,432899,432900,432901,432902,432903,432904,432905,432906,432907,432908,432909,432910"]
Täna ennelõunal peeti iseseisvuse taastamise aastapäeva tänuhetk Lääne-Nigula vabadussamba juures. Lääne-Nigula pastoraadis pakume pidupäevakooki ja kohvi.
Läänemaal algas viljalõikus
[caption id="attachment_431546" align="alignnone" width="1920"]
Teisipäeval sai Läänemaa suurima teraviljakasvataja Ohtla Põllu OÜ kombaini punker täis esimese poole tunni jooksul. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Teisipäeval kella ühe paiku lõgistas Läänemaa suurima teraviljakasvataja Hardi Rehkalti nisupõllul Niinjas kolm helerohelist Claasi kombaini, nii et tihe tolmupilv taga.
„Mida rohkem tolmab, seda parem,” märkis Rehkalt rahulolevalt. Kui põld on märg, siis lõigata ei saa. Teisipäeval tolmas nii, et tuul lõi suud-silmad viljapepri täis. Tunni ajaga oli paarkümmend tonni talinisu kombainide lõugade vahelt läbi käinud ja rappus traktori kastis mööda kitsast põlluvaheteed kuivati poole.
Teisipäeval sai Läänemaa suurima teraviljakasvataja Ohtla Põllu OÜ kombaini punker täis esimese poole tunni jooksul. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Teisipäeval kella ühe paiku lõgistas Läänemaa suurima teraviljakasvataja Hardi Rehkalti nisupõllul Niinjas kolm helerohelist Claasi kombaini, nii et tihe tolmupilv taga.
„Mida rohkem tolmab, seda parem,” märkis Rehkalt rahulolevalt. Kui põld on märg, siis lõigata ei saa. Teisipäeval tolmas nii, et tuul lõi suud-silmad viljapepri täis. Tunni ajaga oli paarkümmend tonni talinisu kombainide lõugade vahelt läbi käinud ja rappus traktori kastis mööda kitsast põlluvaheteed kuivati poole. 
Läänemaa vili küpseb rahvakalendri järgi
[caption id="attachment_430349" align="alignnone" width="696"]
Martna kandi suurpõllumees Hardi Rehkalt loodab järgmisel nädalal põllule saada. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Kui Lõuna-Eestis on kombainid juba vilja koristamas, siis Läänemaal minnakse põllule alles kuu lõpu poole, jaagupipäeva paiku.
Martna kandi suurpõllumees Hardi Rehkalt loodab järgmisel nädalal põllule saada. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Kui Lõuna-Eestis on kombainid juba vilja koristamas, siis Läänemaal minnakse põllule alles kuu lõpu poole, jaagupipäeva paiku. 
Läänemaa EKRE mureneb tasapisi
[caption id="attachment_428022" align="alignnone" width="1920"]
Lääne-Nigula vallavolikogu liige, kümme aastat EKREsse kuulunud Ahto Lääts pettus erakonnas lõplikult ja astus sealt välja pärast EKRE kongressi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Nädalaga kaotas EKRE Läänemaa piirkond üheksa liiget, Lääneranna vallas tegutseb tosin aastat erakonda kuulunud ja sealt lahkunud Viktor Kruuse uue partei loomise nimel.
„Mina tean üheksat väljaastumist eileõhtuse seisuga,“ ütles EKRE Läänemaa piirkonna esimees Hardi Rehkalt Lääne Elule eile. Piirkonna ligi 250 liikme kohta ei ole see suur hulk. „Nagu ei ole üle terve Eesti suur hulk need 400–500 lahkunut, aga tähtis on see, kes on numbrite taga. Tähtis on ka see, kes on meil kohapeal need persoonid, kes lahkuvad, kas nad on volikogu liikmed või kes,“ ütles Rehkalt.
Läänemaa EKRE ridadest on lahkunud Lääne-Nigula noortevolikogu juht, üle viie aasta erakonda kuulunud Kaitlyn Lääts ning Lääne-Nigula vallavolikogu liige Ahto Lääts, kes kandideeris ja valiti EKRE kongressil pühapäeval aukohtu liikmeks.
Lääne-Nigula vallavolikogu liige, kümme aastat EKREsse kuulunud Ahto Lääts pettus erakonnas lõplikult ja astus sealt välja pärast EKRE kongressi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Nädalaga kaotas EKRE Läänemaa piirkond üheksa liiget, Lääneranna vallas tegutseb tosin aastat erakonda kuulunud ja sealt lahkunud Viktor Kruuse uue partei loomise nimel.
„Mina tean üheksat väljaastumist eileõhtuse seisuga,“ ütles EKRE Läänemaa piirkonna esimees Hardi Rehkalt Lääne Elule eile. Piirkonna ligi 250 liikme kohta ei ole see suur hulk. „Nagu ei ole üle terve Eesti suur hulk need 400–500 lahkunut, aga tähtis on see, kes on numbrite taga. Tähtis on ka see, kes on meil kohapeal need persoonid, kes lahkuvad, kas nad on volikogu liikmed või kes,“ ütles Rehkalt.
Läänemaa EKRE ridadest on lahkunud Lääne-Nigula noortevolikogu juht, üle viie aasta erakonda kuulunud Kaitlyn Lääts ning Lääne-Nigula vallavolikogu liige Ahto Lääts, kes kandideeris ja valiti EKRE kongressil pühapäeval aukohtu liikmeks. 
Hardi Rehkalt: selge on see, et lahkujaid tuleb veel
[caption id="attachment_389908" align="alignnone" width="2000"]
EKRE Läänemaa piirkonna esimees ja erakonna volikogu liige Hardi Rehkalt. Malle-Liisa Raigla[/caption]
EKRE Läänemaa piirkonna esimees ja erakonna volikogu liige Hardi Rehkalt ütles Lääne Elule, et korraga nii mitme liikme erakonnast väljaheitmine üllatas teda.
„Ta oli selles mõttes üllatus, et julgesin arvata, et väljaviskamist tuleb, aga et nii palju ja korraga, seda ei julgenud prognoosida,“ ütles Rehkalt.
Eile õhtul heideti erakonnast välja EKRE juhatuse liige Silver Kuusik, poliitik Henn Põlluaas, EKRE juhatuse liige ajaloolane Jaak Valge ning EKRE Pärnumaa piirkonna juht Helle Kullerkupp.
Täna hommikul teatas EKREst ainsana europarlamenti pääsenud Jaak Madison, et astub erakonnast välja. Peale Madissoni lahkus erakonnast ka diplomaat ja poliitik Ants Frosch.
EKRE Läänemaa piirkonna esimees ja erakonna volikogu liige Hardi Rehkalt. Malle-Liisa Raigla[/caption]
EKRE Läänemaa piirkonna esimees ja erakonna volikogu liige Hardi Rehkalt ütles Lääne Elule, et korraga nii mitme liikme erakonnast väljaheitmine üllatas teda.
„Ta oli selles mõttes üllatus, et julgesin arvata, et väljaviskamist tuleb, aga et nii palju ja korraga, seda ei julgenud prognoosida,“ ütles Rehkalt.
Eile õhtul heideti erakonnast välja EKRE juhatuse liige Silver Kuusik, poliitik Henn Põlluaas, EKRE juhatuse liige ajaloolane Jaak Valge ning EKRE Pärnumaa piirkonna juht Helle Kullerkupp.
Täna hommikul teatas EKREst ainsana europarlamenti pääsenud Jaak Madison, et astub erakonnast välja. Peale Madissoni lahkus erakonnast ka diplomaat ja poliitik Ants Frosch. 
Taliviljasaak läks krõbeda pakase nahka
[caption id="attachment_422382" align="alignnone" width="1920"]
Reinu-Einari agronoom Sandra Pärnpuu kartis juba jaanuaris, et külm võtab rapsi ära. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lumeta jaanuaris paukunud pakane hävitas mõnel pool Läänemaal kogu taliviljasaagi, rapsist ja odrast paremini pidas vastu nisu.
„Taliraps, tundub, on läinud ja talioder ka,“ ütles Einar Pärnpuu, Läänemaa ühe suurema teraviljakasvataja Reinu-Einari osaühingu omanik. „Mina näen pangaarvet unes ja agronoom näeb paljaid põlde unes.“ Kui mullu läks Pärnpuul pool saaki põua nahka ja pool miljonit eurot võis korstnasse kirjutada, siis taliviljakahjuna lisandub sellele nüüd veerand miljonit eurot. „See, mida kõige vähem oodati: kaks halba aastat jutti. Praeguse seisuga tundub nii minevat,“ märkis Pärnpuu.
Reinu-Einari agronoom Sandra Pärnpuu kartis juba jaanuaris, et külm võtab rapsi ära. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lumeta jaanuaris paukunud pakane hävitas mõnel pool Läänemaal kogu taliviljasaagi, rapsist ja odrast paremini pidas vastu nisu.
„Taliraps, tundub, on läinud ja talioder ka,“ ütles Einar Pärnpuu, Läänemaa ühe suurema teraviljakasvataja Reinu-Einari osaühingu omanik. „Mina näen pangaarvet unes ja agronoom näeb paljaid põlde unes.“ Kui mullu läks Pärnpuul pool saaki põua nahka ja pool miljonit eurot võis korstnasse kirjutada, siis taliviljakahjuna lisandub sellele nüüd veerand miljonit eurot. „See, mida kõige vähem oodati: kaks halba aastat jutti. Praeguse seisuga tundub nii minevat,“ märkis Pärnpuu.
Käre külm räsib talivilju
[caption id="attachment_417495" align="alignnone" width="1920"]
Üdruma kandis tegutseva Reinu-Einari OÜ agronoomi Sandra Pärnpuu sõnul on raps teraviljadest külmaõrnem kultuur. Foto Urmas Lauri[/caption]
Paukuv pakane teeb taliviljadele kurja, osa selle aasta saagist võib juba hävinud olla, aga asjatundjate arvates pole paanikaks veel põhjust.
Nii Läänemaa suuremad viljakasvatajad kui ka Maaelu teadmuskeskuse teadurid on ühel meelel selles, et lagedatel põldudel kasvavale taliviljale on nädal aega kestnud paukuv pakane tugevasti viga teinud. Kui suured on külmakahjud, selgub aga alles kevadel. „Ma ei tekitaks veel paanikat,” ütles talinisu aretaja Reine Koppel.
Üdruma kandis tegutseva Reinu-Einari OÜ agronoomi Sandra Pärnpuu sõnul on raps teraviljadest külmaõrnem kultuur. Foto Urmas Lauri[/caption]
Paukuv pakane teeb taliviljadele kurja, osa selle aasta saagist võib juba hävinud olla, aga asjatundjate arvates pole paanikaks veel põhjust.
Nii Läänemaa suuremad viljakasvatajad kui ka Maaelu teadmuskeskuse teadurid on ühel meelel selles, et lagedatel põldudel kasvavale taliviljale on nädal aega kestnud paukuv pakane tugevasti viga teinud. Kui suured on külmakahjud, selgub aga alles kevadel. „Ma ei tekitaks veel paanikat,” ütles talinisu aretaja Reine Koppel.