Silt: Hannes Aasma

[caption id="attachment_383046" align="alignnone" width="2000"] Äsja renoveeritud Tallinna maantee 2 on Haapsalu Linnamajanduse juhi Peeter Vikmani sõnul kõige rohkem kriisideks valmis, seal on olemas ruum varjumiseks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Ulatusliku ja pikalt kestva elektrikatkestuse korral on kõige haavatavamad just korterites elavad inimesed, kellel puuduvad alternatiivsed võimalused sooja ja vee saamiseks. Eramajade elanike olukord on veidi parem, sest neil on enamasti kasutusel ka mõni teine kütteliik ja suure tõenäosusega ligipääs oma veele. 70 kortermaja haldava Haapsalu Linnamajanduse juhi Peeter Vikmani sõnul on tuleva aasta alguses plaanis hakata korteriomanikega arutama, kuidas kriisiks valmistuda ja mida elanikud oma majja soovivad. Selleks tahab Linnamajandus teha nimekirja koos maksumusega, mida ühistutele tutvustada. „Praegu ei ole ühelgi majal generaatorit ega varjumiskohta,” ütles Vikman.

[caption id="attachment_380838" align="alignnone" width="2000"] Päästeameti Haapsalu komandopealik Andres Kaljura kleepis kolmapäeva hommikul esimese varjumiskoha märgi Haapsalu kultuurikeskuse uksele. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kolmapäeva hommikul kleepis päästeameti Haapsalu komandopealik Andres Kaljura esimese varjumiskoha märgise Haapsalu kultuurikeskuse uksele. Kokku saab märgise viis Haapsalu varjumiskohta. Lisaks kultuurimajale on need ka Ehte 9 riigimaja keldris, Haapsalu noorte huvikeskuses, Haapsalu kaubamajas ja Uuemõisa lossis. Sõja ajal varjumiskohana tähistatud hooneid pommitada ei tohi. „Arvestades, millist sõda peab meie idanaaber, ei ole see kindel,” ütles Hiiu–Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma.

[caption id="attachment_365214" align="alignnone" width="2000"] Roosta rannast on leitud üksikuid masuuditombukesi, kuid puhkajaid need ei sega. Foto: Urmas Lauri[/caption] Viimaste aastate suurima merereostuse likvideerimise kulud saab välja nõuda reostajalt, kuid seni pole suudetud kindlaks teha, kust on pärit Vormsi, Hiiumaa ja Läänemaa randa jõudnud masuut. Läinud nädala tormituuled viisid Vormsi ja Hiiumaa rannikut reostanud masuudijääke ka Riguldi rannikule, kus Elbiku ja Dirhami küla vaheliselt kaheksa kilomeetri pikkuselt lõigult leiti masuudiklompe. „Ma ei näe praegu katastroofi,” ütles Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo eile ennelõunal. Noarootsi osavalla rannik on tema sõnul ajakirjanike poolt teisipäeval põhjalikult läbi otsitud. Postimees teatas seitsmest masuudikänkrast, mis Roosta puhkeküla ja Dirhami sadama vaheliselt rannaosalt leiti. Paanikaks pole Hirmo sõnul vähimatki põhjust. „Vastavalt vajadusele reageerime. Kui on reostus, korjame kokku,” lausus Hirmo.

[caption id="attachment_363397" align="alignnone" width="2000"] Hannes Aasma. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Kolmapäeval Vormsis avastatud masuudireostus levis pühapäevaks Hiiumaa rannikule ning nüüdseks on reostatud ka Haapsalu linnale kuuluv Hobulaid. Reostuse likvideerimist koordineeriv Hiiu–Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma ütles, et Hobulaiu reostus on suhteliselt väike. Tema sõnul ei ole Hobulaid praegu päästeameti prioriteetide eesotsas. „Meil on praegu poole hullemaid laide, millele rõhku pannakse. Ornitoloogid ja looduskaitsjad koos keskkonnaametiga koostavad nimekirja, kus kõigepealt peaks toimetama,” ütles Aasma.

[caption id="attachment_362922" align="alignnone" width="2000"] Kolme päevaga korjasid päästjad ja vabatahlikud Vormsi rannikult kokku terve tonni reostust. Foto: erakogu[/caption] Läinud kolmapäeval Vormsis avastatud masuudireostus jõudis nädalavahetusel ka Hiiumaa idarannikule. Vormsil on reostunud kokku 15 km ja Hiiumaal 50 km rannariba, reostust on ka laidudel. Pühapäeva õhtuks oli Vormsil kolme koristuspäeva jooksul üle käidud viis kilomeetrit rannajoont ja kogutud tonni jagu masuuti, mis viidi saare jäätmejaama ja ootab mandrile toimetamist. Koristamist alustati Saxbyst, sealt liiguti Förby poole, kus on reostus kõige suurem. Kaasa lõi ka Vormsi vallavanem Maris Jõgeva. „Kas minust oleks rohkem kasu rannas või suhtlemas ametnikega?“ arutles Jõgeva. Eilseks oli suudetud korraldada rannakoristajate toitlustus ja vahenditega varustamine ning kõik toimis.

[caption id="attachment_359861" align="alignnone" width="960"] Kulupõleng. Foto: Hannes Kliss[/caption] Reede pärastlõunal põles Kullamaa lähedal Ubasalus poolteist hektarit kulupõldu. Päästjad said väljakutse põlengule kell 15.39, kustutama sõitsid Palivere vabatahtlikud ja Risti kutselised päästjad. Tulekahju sai alguse hooletust lõkketegemisest. Risti meeskonnavanema Hannes Klissi sõnul oli keset kulupõldu tehtud paarikümnemeetriste vahedega kolm lõket, iga lõke 3–4meetrise ümbermõõduga. Tuul lennutas aga sädemed laiali ja need süütasid kulu. Päästjatel kulus tulekahju kustutamiseks ligi tund aega.

[caption id="attachment_359570" align="alignnone" width="2000"] Hiiu–Lääne päästepiirkonna juhi Hannes Aasma sõnul on Haapsalu spordikeskus linna üks evakuatsioonipunktidest, kus on toimunud ka õppus Orkaan[/caption] Kuigi siinsed omavalitsusjuhid peavad sõjaohtu Läänemaale väikeseks, on Ukraina sõda tõstnud elanikkonnakaitse teravalt päevakorrale. Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et sõjaolukorras ei ole Haapsalu strateegiline sihtmärk. Lääne-Nigula vallavanema Aivar Riisalu hinnangul Eestile praegu sõjalist ohtu ei ole. „Kui me aga Ukraina sõjast ühiskonnas laiemalt ei õpi, oleme lausrumalad,“ ütles ta. Lääne maleva pealiku major Andres Välli on sõjaohu suhtes Suklese ja Riisaluga ühte meelt, kuid tema hinnangul peavad kohalikul omavalitsused ja päästeamet koos kaitseliiduga valmistuma kõikvõimalikeks kriisideks. „Kriis ei pea olema ainult sõjaline, vaid olla võib ükskõik mis muu kriis, kus tuleb elanikkonnaga tegeleda,“ ütles Välli.

2005. aasta jaanuaritormi ja sellega kaasnenud üleujutuse kogemus läänlastel juba on, kuid näiteks ulatuslikest elektrikatkestustest oleme seni pääsenud.

Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainasse koguneb iga nädal regionaalne kriisikomisjon, kuhu kuuluvad omavalitsusjuhid ning pääste, politsei ja kaitseliidu esindajad. Vormsi vallavanema Maris Jõgeva sõnul on kriisikomisjoni kokkusaamistel praegu peamised teemad põgenikud ja julgeolekukriis. „Mulle tundub, et suurte teemade ja kriiside puhul on kõige olulisem koordineerimine – kes kellele infot annab, kuidas on jaotatud vastutus ja rollid,“ ütles Jõgeva.

[caption id="attachment_359149" align="alignnone" width="2000"] Naiskodukaitsega liitudes võib valida püssiga metsas käimise, supikeetmise ja veel mitme tegevuse vahel. Foto: Urmas Lauri[/caption] Ukrainas alanud sõda on kasvatanud huvi kaitseliidu ja naiskodukaitsega liitumise vastu ka Läänemaal. Eestis on sel aastal kaitseliiduga liitunud juba üle 1000 inimese ja avaldusi tuleb iga päev juurde. Kaitseliidu Lääne maleval on liikmeid umbes 900, neist veidi alla veerandsaja on uued liikmed. Lääne maleva pealiku Andres Välli sõnul praegu menetlemises veel 10–15 avaldust. Menetlemine tähendab, et kaitseliitu astuda soovijate kohta tehakse taustakontroll ja näiteks kriminaalse minevikuga inimesi vastu ei võeta. Liitujate keskmist vanust ei osanud Välli nimetada, kuid tema hinnangul on tegemist pigem nooremate inimestega.

[caption id="attachment_354887" align="alignnone" width="1097"] Õppustel on päästjad kannatanuid varemgi tassinud, kuid selle aasta alguses pidid nad Mihkli tänaval lebanud inimese päriselt kanderaamil haiglasse viima. Foto: Urmas Lauri[/caption] Päästeamet on üha enam abistamas kiirabi töötajaid, päästeameti Hiiu–Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma arvab, et selles suunas päästeameti töö liigubki. Sel aastal on kahel korral olnud olukordi, kus kiirabi asemel osutavad haigele abi hoopis päästjad. Näiteks said päästjad tänavu teate, et Mihkli tänaval on mees pikali maas ja ei kontakteeru. Ühtegi kiirabibrigaadi parajasti Läänemaal ei olnud ja kuna päästjad kahtlustasid peatraumat, võtsid nad kanderaami ja tassisid hädalise Läänemaa haiglasse. „Neli meest marssisid kanderaamiga haigega läbi linna,” kirjeldas Aasma. „Häirekeskus hoiatas EMOt ette.”