Silt: haapsalu linnagalerii
Linnagalerii näitus: peeglitagune maailm sinu ja selle vahel
[caption id="attachment_286246" align="alignnone" width="2000"]
Näitusesaali uksel võtavad vaataja vastu kaks tantsivat guuri. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu linnagaleriis mõtiskleb rootsi fotokunstnik Cloe Jancis olemise võimalikkuse üle hoomamatus maailmas.
Õigemini on Jancis teel mitte kusagilt kuhugi. Rootsis sündinud fotograaf ei küsi, kas olla või mitte olla. Vaieldamatult ta on. Küsimus on vaid selles, kuidas ja kus – ta ei adu iseennast ega ümbritsevat. Jancis eksleb tühjuses püüdega midagigi kogeda ja selgeks saada.
Jancis lähtub eeldusest, et pole midagi loomulikumat kui keha, sest see on alati olemas. Ometi jääb keha kõikide tajude perifeeriasse, kust teda ei ole võimalik üles leida. Keha kaob, jääb eimiskina eikuskile, kaalutu nagu lumehelves õhus.
Kunstnik (taas)loob keha ja seda ümbritsevat maailma puudutuste kaudu – kui nahk puudutust tajub, siis järelikult on mõlemad olemas. Küll hajusad ja arusaamatud, aga reaalsed. Ennast on võimalik tundma õppida ainult ümbritseva kaudu – käest saab käsi siis, kui ta midagi puudutab.
Näitusesaali uksel võtavad vaataja vastu kaks tantsivat guuri. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu linnagaleriis mõtiskleb rootsi fotokunstnik Cloe Jancis olemise võimalikkuse üle hoomamatus maailmas.
Õigemini on Jancis teel mitte kusagilt kuhugi. Rootsis sündinud fotograaf ei küsi, kas olla või mitte olla. Vaieldamatult ta on. Küsimus on vaid selles, kuidas ja kus – ta ei adu iseennast ega ümbritsevat. Jancis eksleb tühjuses püüdega midagigi kogeda ja selgeks saada.
Jancis lähtub eeldusest, et pole midagi loomulikumat kui keha, sest see on alati olemas. Ometi jääb keha kõikide tajude perifeeriasse, kust teda ei ole võimalik üles leida. Keha kaob, jääb eimiskina eikuskile, kaalutu nagu lumehelves õhus.
Kunstnik (taas)loob keha ja seda ümbritsevat maailma puudutuste kaudu – kui nahk puudutust tajub, siis järelikult on mõlemad olemas. Küll hajusad ja arusaamatud, aga reaalsed. Ennast on võimalik tundma õppida ainult ümbritseva kaudu – käest saab käsi siis, kui ta midagi puudutab. 
Sprotid õlis ehk raami pandud aeg Haapsalu linnagaleriis
[caption id="attachment_284626" align="alignnone" width="2000"]
Tiiu Randmann-Mihkla vormis Krimmi holmilt leitust kaelaehte – tükk roostes plekki on mähitud punalipust harutatud niidi sisse. Arvo Tarmula[/caption]
Tiiu Randmann-Mihkla installatsiooni-, foto- ja maalinäitus vaatleb nõukogude aega Haapsalus Krimmi holmil tegutsenud kalatööstuse varemete kaudu.
Täiendi „nõukogude” võiks „aja” eest isegi ära võtta – öelda, et vaatleb aega. Kuigi kunstnik on sidunud näituse kontseptsiooni selgelt ja üheselt just 1980. aastate Haapsaluga, pannud seinale ENSV lipu ja täiendanud kunstiteoseid toonaste lööklausetega, on tal tegelikult läinud korda tabada midagi palju universaalsemat – aja olemust ennast, sõltumata parasjagu valitsevast riigikorrast.
Tiiu Randmann-Mihkla vormis Krimmi holmilt leitust kaelaehte – tükk roostes plekki on mähitud punalipust harutatud niidi sisse. Arvo Tarmula[/caption]
Tiiu Randmann-Mihkla installatsiooni-, foto- ja maalinäitus vaatleb nõukogude aega Haapsalus Krimmi holmil tegutsenud kalatööstuse varemete kaudu.
Täiendi „nõukogude” võiks „aja” eest isegi ära võtta – öelda, et vaatleb aega. Kuigi kunstnik on sidunud näituse kontseptsiooni selgelt ja üheselt just 1980. aastate Haapsaluga, pannud seinale ENSV lipu ja täiendanud kunstiteoseid toonaste lööklausetega, on tal tegelikult läinud korda tabada midagi palju universaalsemat – aja olemust ennast, sõltumata parasjagu valitsevast riigikorrast. 
Haapsallu koguneb 200 akvarellisti üle kogu Euroopa
[caption id="attachment_280543" align="alignnone" width="6000"]
Näitusel olev töö. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu linnagaleriis näeb suurejoonelist akvarellinäitust, kuhu on esitanud oma tööd 176 kunstnikku 14 Euroopa riigist.
„Niisugune suure mõõduga akvarellinäitus on Eestis esimest korda,” ütles Eesti akvarellistide ühenduse juhatuse esimees Anneliis Vabul.
Näitusel olev töö. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu linnagaleriis näeb suurejoonelist akvarellinäitust, kuhu on esitanud oma tööd 176 kunstnikku 14 Euroopa riigist.
„Niisugune suure mõõduga akvarellinäitus on Eestis esimest korda,” ütles Eesti akvarellistide ühenduse juhatuse esimees Anneliis Vabul. 
Haapsalu linnagaleriis näeb Eesti fotorealismi tipptaset
[caption id="attachment_278925" align="alignnone" width="6000"]
Urmas Pedanikku on üheksa aastat inspireerinud tehismaastikud. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu linnagaleriis juuli alguses näituse avanud Urmas Pedanikku peab galerist Agur Kruusing Eesti üheks parimaks realismi esindajaks.
„Minu meelest on Pedanik üks väheseid eesti kunstnikke, kes valdavad realistlikku pildikeelt selliselt, et see ka töötab realismina,” ütles Kruusing.
Urmas Pedanikku on üheksa aastat inspireerinud tehismaastikud. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu linnagaleriis juuli alguses näituse avanud Urmas Pedanikku peab galerist Agur Kruusing Eesti üheks parimaks realismi esindajaks.
„Minu meelest on Pedanik üks väheseid eesti kunstnikke, kes valdavad realistlikku pildikeelt selliselt, et see ka töötab realismina,” ütles Kruusing. 
Kunstitudengid tõid oma maalid linnagaleriisse näitusele
[caption id="attachment_269906" align="alignnone" width="1152"]
Kunstitudengite maalid on eriilmelised, neid ühendab vaid ühesugune lõuendi mõõt. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Linnagaleriis avati reedel Eesti kunstiakadeemia teise kursuse tudengite maalinäitus "Ühine Mõõt".
Maali õppetooli tudengite näitus koosneb eriilmelistest maalidest - teoste ühisosaks on vaid ühesugune lõuendi suurus, sealt edasi on igal maalil oma lugu ja igal autoril oma väljendusviis. Näitus valmis EKA stuudioprojekti raames ja maalide autorid on Aivi Raja, Brenda Purtsak, Eero Alev, Georg Kaasik, Joel Jõevee, Marleen Suvi ja Olev Kuma.
Kunstitudengite maalid on eriilmelised, neid ühendab vaid ühesugune lõuendi mõõt. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Linnagaleriis avati reedel Eesti kunstiakadeemia teise kursuse tudengite maalinäitus "Ühine Mõõt".
Maali õppetooli tudengite näitus koosneb eriilmelistest maalidest - teoste ühisosaks on vaid ühesugune lõuendi suurus, sealt edasi on igal maalil oma lugu ja igal autoril oma väljendusviis. Näitus valmis EKA stuudioprojekti raames ja maalide autorid on Aivi Raja, Brenda Purtsak, Eero Alev, Georg Kaasik, Joel Jõevee, Marleen Suvi ja Olev Kuma. 
