Silt: haapsalu linnagalerii

[gallery ids="423040,423041,423042,423044,423045,423046,423047,423048,423049,423050,423051,423052,423053,423055,423056,423058,423059,423060,423061,423063"]   Läänemaa ühisgümnaasiumi ja Haapsalu kunstikooli õpilased defineerisid õnne ja ootavad kõiki Haapsalu linnagaleriisse kunstipeitust mängima. Kui heita pilk kunstisaali külalisraamatusse, nähtub, et esimesed otsijad on õnne leidnud. Lihtne see pole, sest labürindiks muutunud linnagaleriis võib kaotsi minna. Mõni eksponaat võib kahe silma vahele jääda, otsijale jäävad pihku vaid karvad ja õnn ise lipsab sõrmede vahelt minema, nagu poleks teda olnudki. Vähemalt erkkollane plakat kirjaga „õnn“ ei jää kuidagi märkamata. See särab Haapsalu linnagalerii ukse peal ja meelitab virvatulukesena sisse astuma. Lihtne, aga tõhus. Kes siis ei tahaks õnne leida?!

[caption id="attachment_421597" align="alignnone" width="1920"] Ivar Saki „Posteretro” viib vaatajad jalutuskäigule 30 aasta tagusesse Eestisse. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Ivar Saki „Posteretro“ Haapsalu linnagaleriis mõjub ajakapslina, mis paiskab vaataja otse metsikutesse 1990. aastatesse. Esimese hooga tahaks uksel tagasi pöörata. Ridade kaupa mustvalgeid plakateid kunstisaalis. Kes oskaks neid sõnul seletada või kirjas kirjeldada?! Mitte et värv asja parandaks. Seisan ja tunnen end nagu Haapsalu graafilise disaini festivalil. Juunikuu pidu ja (plakati)pillerkaar. Kuigi õues pani märtsipäike silmad kibedasti vett jooksma ja peale alasti valguse pole kevadest pisimatki märki.

[gallery ids="421316,421319,421320,421322,421321,421323,421324,421326,421325,421327,421328,421329,421330,421310,421311,421332,421312,421317,421313,421314,421333,421318,421315,421331,421334"]   Sellest nädalast Haapsalu linnagaleriis avatud Ivar Saki näitus „Posteretro” viib külastaja ligi 30 aasta tagusesse maailma, sest üksikute eranditega on välja pandu just 1990. aastatel valminud plakatilooming. Laupäeval oli graafiline disainer ja Eesti kunstiakadeemia disainiõppejõud Sakk ise Haapsalus oma plakatinäitust avamas.

[gallery ids="418986,418987,418988,418989,418990"] Eero Alevi näitusel Haapsalu linnagaleriis kaotab aeg oma lineaarsuse ning minevik, olevik ja tulevik sulavad kokku. Seekord ulatab kunstnik vaatajale võtme kohe ukse peal. Kaks esimest maali võtavad näituse kokku. Märkamata need ei jää, sest suurem asub seinal otse välisukse vastas ja väiksem uksest vasakul.

[caption id="attachment_418859" align="alignnone" width="1920"] Arvo Iho pani raamatusse ka filmi „Stalker” valmimise loo. Foto: Andra Kirna[/caption] Filmitegija Arvo Iho, kes on pöördunud tagasi oma esimese armastuse – fotograafia – juurde, esitles laupäeval Haapsalus oma kolmandat fotoraamatut „Unelmate aed. Kadriorg“. Jaanuari algul Haapsalu linnagaleriis avatud näitusel „Unelmate aed“ oli eksponeeritud osa raamatu piltidest. „Pühendasin raamatu Kadrioru pargi töötajatele – neile, kes hoiavad selle imelise aia puhta, õitsva, elava ja säravana,“ ütles autor viie päeva vanust teost käes hoides. „Mõned ütlevad mu piltide kohta, et need on nagu kuuvalgel tehtud, teised, et talvised. Kes varem on fotoga kokku puutunud, arvavad neid esmapilgul negatiivpiltideks. Aga need ei ole seda,“ ütles Iho.

[gallery ids="417870,417866,417867,417868,417869,417871,417872,417873,417874,417875,417876"] Park Arvo Iho fotonäituse „Unelmate aed” piltidel on puhas, selge ja karge – justkui härmas heledad puud ja sõnajalad; tume, salapärane taevas. Esimene heidetud pilk neile Haapsalu linnagaleriis praegu vaadata olevatele fotodele petab ära. Ei, ei ole talv ja härmatis, on suvi ja kogu see heledus tegelikult õitseb ja lokkab. „See oli mu soov: näidata, et ka taimed on elus, et nad kiirgavad edasi energiat, mille nad päikeselt saavad,“ ütles Arvo Iho. On aru saada, et selle, kuidas autor niisuguse tulemuse täpselt sai, tahab ta endale hoida. Õigupoolest on linnagaleriis jaanuaris vaadata olev fotonäitus kogum kahest suuremast projektist, millest üks kannab nime „Unelmate aed” ja teine „Aphrodite lummus”. Iho on mitukümmend aastat elanud Kadrioru pargi kõrval, seetõttu tunneb väga hästi selle igat pisimatki nurka.

[gallery ids="413496,413493,413491,413492,413494,413495,413490"] Manfred Dubovi näitus Haapsalu linnagaleriis mõjub une eeskojana, vahemaailmana une ja ärkveloleku piiril, täis sosinaid ja karjeid. Olgu kohe öeldud, et seekordne käik Haapsalu linnagaleriisse oli niivõrd ebaharilik, et kui sellepärast midagi nihu läheb, siis on see täielikult minu enda süü. Teisalt ehk pidigi see nii minema, minema just Dubovi näitusega, mis hakkas õieti lehvitama ja looma just neis ebaharilikes tingimustes. Loo pealkiri on varastatud, aga sellest allpool.

[gallery ids="412602,412603,412604,412605,412606,412607,412608"]   Valdek Lauri ja Indrek Mesi ühisnäitus Haapsalu linnagaleriis naelutab vaataja ekraani ette, kus voogab ja tuksleb seeneriik. Kui uskuda Facebooki, siis seenesügis on olnud rikkalik. Ise pole metsas käinud, aga virtuaalvald on seeni pungil täis, nii et ajab üle ääre. Kahkjad udulehtrikud voogavad hordidena pärisilma, valguvad põrandale. Öökapid seenetavad kõikides tubades, kus virvendab arvuti silm. Põrandaliistude vahelt pressib naginal kärbseseeni. Kirjutuslaudade all vohavad puravikud, ühekorraga siin- ja sealpool, täiuslikud, justnagu 3D-prinditud, muhedad, aga ometi on neis midagi vaevu tajutavat, pahaendelist.

[caption id="attachment_410450" align="alignnone" width="1920"] Madlen Hirtentreu. Foto Kaire Reiljan[/caption] Madlen Hirtentreu näitus „Hällilaulu tööriistakast“ Haapsalu linnagaleriis paneb küsima, millest neid hällilaule siis õigupoolest tehakse. „Hällilaulu tööriistakast“ iseenesest on tore pealkiri. Tahaks kohe näha, mis seal siis on. Kõigi nende krüptiliste väljapanekukokkuvõtete seas – sest mis see pealkiri muud on kui kokkuvõte – mõjub „Hällilaulu tööriistakast“ kuidagi arusaadava ja praktilisena. Tekib õigustatud ootus, et astud sisse, sorid natuke, leiad, mis vaja, ja teed hällilaulu nagu niuhti valmis. Teed võibolla teise ja kolmanda ka.