Silt: EV100
Haapsalu mudilased tähistasid EV100 juubeliaastat linnapea vastuvõtuga
[caption id="attachment_229060" align="alignright" width="900"]
Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu kultuurikeskuses toimus eile Haapsalu kõikide lasteaedade osavõtul suur ja uhke kontsertaktus, mis oli miniversioon Eesti vabariigi presidendi vastuvõtust.
Peaminister saatis videotervituse
Vastuvõtu külalisteks-pidulisteks olid need Haapsalu lasteaedade lapsed, kes lähevad sügisel 1. klassi.
„Eestil on juubel, Eesti saab sada aastat vanaks. Seda on täitsa palju,” selgitas kultuurikeskuse rõdusaali kogunenud lastele aktuse konferansjee, muusikaõpetaja Ilona Aasvere, miks niimoodi pidulikult kokku on tuldud.
„Kõik pidulikud sündmused algavad kõige pidulikuma lauluga, mis Eestil üldse on. Kas te teate, mis laul see on?”
„Hümn!” hõiskas eelkooliealine publik, kes teadis ka seda, et hümni lauldakse seistes ja sõnad peavad peas olema. Olidki.
Aasvere selgitas lastele, et pärast hümni võtab tavaliselt sõna Eesti vabariigi kõige tähtsam mees.
„Linnapea!” kõlas entusiastlik lapsehäälne hõige publikust.
Väikse naerukahina saatel selgitas Aasvere, et esimesena saab seekord siiski sõna Eesti vabariigi peaminister. Luust ja lihast Jüri Ratast seekord Haapsalus polnud, küll aga läkitas ta Haapsalu lastele videotervituse, mis suurel ekraanil ette mängiti.
Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu kultuurikeskuses toimus eile Haapsalu kõikide lasteaedade osavõtul suur ja uhke kontsertaktus, mis oli miniversioon Eesti vabariigi presidendi vastuvõtust.
Peaminister saatis videotervituse
Vastuvõtu külalisteks-pidulisteks olid need Haapsalu lasteaedade lapsed, kes lähevad sügisel 1. klassi.
„Eestil on juubel, Eesti saab sada aastat vanaks. Seda on täitsa palju,” selgitas kultuurikeskuse rõdusaali kogunenud lastele aktuse konferansjee, muusikaõpetaja Ilona Aasvere, miks niimoodi pidulikult kokku on tuldud.
„Kõik pidulikud sündmused algavad kõige pidulikuma lauluga, mis Eestil üldse on. Kas te teate, mis laul see on?”
„Hümn!” hõiskas eelkooliealine publik, kes teadis ka seda, et hümni lauldakse seistes ja sõnad peavad peas olema. Olidki.
Aasvere selgitas lastele, et pärast hümni võtab tavaliselt sõna Eesti vabariigi kõige tähtsam mees.
„Linnapea!” kõlas entusiastlik lapsehäälne hõige publikust.
Väikse naerukahina saatel selgitas Aasvere, et esimesena saab seekord siiski sõna Eesti vabariigi peaminister. Luust ja lihast Jüri Ratast seekord Haapsalus polnud, küll aga läkitas ta Haapsalu lastele videotervituse, mis suurel ekraanil ette mängiti.
1
Eesti Vabariik 100. Margus Kasterpalu: koristame toad ära ja teeme tordi
[caption id="attachment_228926" align="alignright" width="900"]
Margus Kasterpalu. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Kuigi Eesti vabariigi 100. aastapäev on 24. veebruaril, algas selle tähistamine juba möödunud kevadel ja kestab ülejärgmise aasta 2. veebruarini. Martna mees, EV100 suursündmuste juht ja juhtrühma liige Margus Kasterpalu rääkis, miks nii kaua ja mida selle aja jooksul teha on kavas.
Eesti riigi 100. sünniaastapäeva tähistamine on nii mastaapne üritus, et mul on isegi selle algust raske nimetada. Mäletan, et juba paar aastat tagasi käis korraldustoimkond Lääne maavalitsuses selle plaane tutvustamas. Millal Eesti Vabariik 100 algas ja kui kaua kestab?
See algas 2017. aasta 17. aprillil ja see on kokkuleppeliselt see hetk, kui Ajutine Valitsus Peterburis otsustas Eesti rahvuslike ringkondade survel kaotada piiri lõuna- ja põhjaeestlaste vahelt – selle vana kubermangupiiri, mis lõunaeestlaste pealinnaks tegi Riia. Eesti sai nii autonoomia kui ka rahvusterritooriumi, kuigi mitte veel iseseisvust. Sellest hetkest alates kuni Tartu rahuni ongi tegelikult meie riigi sünniperiood. Ei läinud ühe päevaga.
EV100 kestab 2020. aasta veebruarini, sest riik sai valmis ja rahvusvahelise õiguse subjektiks alles siis, kui Tartu rahuga piir fikseerus ja olime ennast Vabadussõjas niimoodi kaitsnud, et ka teised riigid Eestit tunnustasid.
Iseseisvuse deklareerimisest ei piisa, neid paralleele võib ju tänapäeva kurdide või katalaanide juurde tõmmata. Selles mõttes läks meil küll kaua, aga läks hästi.
Margus Kasterpalu. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Kuigi Eesti vabariigi 100. aastapäev on 24. veebruaril, algas selle tähistamine juba möödunud kevadel ja kestab ülejärgmise aasta 2. veebruarini. Martna mees, EV100 suursündmuste juht ja juhtrühma liige Margus Kasterpalu rääkis, miks nii kaua ja mida selle aja jooksul teha on kavas.
Eesti riigi 100. sünniaastapäeva tähistamine on nii mastaapne üritus, et mul on isegi selle algust raske nimetada. Mäletan, et juba paar aastat tagasi käis korraldustoimkond Lääne maavalitsuses selle plaane tutvustamas. Millal Eesti Vabariik 100 algas ja kui kaua kestab?
See algas 2017. aasta 17. aprillil ja see on kokkuleppeliselt see hetk, kui Ajutine Valitsus Peterburis otsustas Eesti rahvuslike ringkondade survel kaotada piiri lõuna- ja põhjaeestlaste vahelt – selle vana kubermangupiiri, mis lõunaeestlaste pealinnaks tegi Riia. Eesti sai nii autonoomia kui ka rahvusterritooriumi, kuigi mitte veel iseseisvust. Sellest hetkest alates kuni Tartu rahuni ongi tegelikult meie riigi sünniperiood. Ei läinud ühe päevaga.
EV100 kestab 2020. aasta veebruarini, sest riik sai valmis ja rahvusvahelise õiguse subjektiks alles siis, kui Tartu rahuga piir fikseerus ja olime ennast Vabadussõjas niimoodi kaitsnud, et ka teised riigid Eestit tunnustasid.
Iseseisvuse deklareerimisest ei piisa, neid paralleele võib ju tänapäeva kurdide või katalaanide juurde tõmmata. Selles mõttes läks meil küll kaua, aga läks hästi.
