Haapsalus Lossi plats 6 tegutses 1917. aasta oktoobrist kuni 1918. aasta aprillini 1. Eesti polgu staap. Foto. Urmas Lauri
Lossiplats 6 maja Haapsalus kaetakse Eesti 100. sünnipäevaks PVC-kattega.
Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva nädala aegu veebruari lõpus on Haapsalu tähelepanuväärsel kohal, sest just Haapsalus oli kavas välja kuulutada riigi iseseisvus. Aastapäevaks on Haapsalu linnavalitsusel kavas kunagine 1. Eesti polgu staap Lossiplatsi ääres katta teemakohase kattega.
Veebruari lõpunädal on pühendatud Eesti riigi sajandale sünnipäevale, ka Haapsalu vabadussamba juures Lossiplatsil korraldatakse siis üritusi.
„Maja [Lossiplats 6] on ajaloolise väärtusega, kuid kole,“ nentis Haapsalu linnapea Urmas Sukles. „Omanikul pole ei raha ega ka huvi selle korrastamiseks, selle tõttu tulebki linnal tegutseda.“ Suklese hinnangul läheb maja üleslöömine linnale maksma umbes paar tuhat eurot.
„Las teeb,“ ütles maja omanik Vambola Vardja. „Ta on saanud linnaelanikelt mandaadi, teda on valitud linnapeaks, las tegutseb.“
Suklese plaani kohaselt kaetakse maja fassaad PVC-kattega, nii nagu seda tehti kunagi üle tänava paikneva Peterburi hotelliga. Kattele joonistatakse ilmselt maja akende kontuurid ning on kujutatud ka selle maja seost 1. Eesti polguga. „Ülla Paras ja Anu Joost tegelevad sellega [kujunduse väljamõtlemisega],“ ütles Sukles.
Majale on kinnitatud tahvel, kus on kirjas, et just seal tegutses Eesti riigi sünni aegu 1. Eesti polgu staap. „Tõnu Tammesalu koos kutseka [Haapsalu kutserariduskeskuse] poistega teeb selle nurga paremaks,“ lausus Sukles.
1. Eesti polk
Ajaloolane Ago Pajur on kirjutanud eesti rahvusväeosade sünnist, et tulevasele 1. Eesti jalaväepolgule pani 1917. aasta 12. aprillil aluse polkovnik Siegfried Pinding. Kui 29. septembril maabusid Saaremaal Saksa väed, saadeti 1. Eesti polk Haapsallu ning selle kaks pataljoni ja mitmed komandod paisati Muhu saarele.
Polk täiendas oma ridu ja asus võitlusse Läänemaad tabanud vägivallaga. Sakslaste tulekut kartvad vene soldatid purustasid, põletasid, rüüstasid ja röövisid nii mõisaid kui talusid. Ei puudunud ka inimohvrid. 1. Eesti polk tegi sellele bardakile otsustava lõpu ning siitpeale kujuneski rahvusväeosade peamiseks ülesandeks Eesti maa ja rahva kaitsmine Vene vägede omavoli eest.
6. detsembril pandi aga alus 1. Eesti jalaväediviisile ning uue aasta alguses kuulusid selle koosseisu Eesti suurtükiväebrigaad ja 1. Eesti jalaväepolk Haapsalus, 2. Eesti jalaväepolk Viljandis ja Pärnus, 3. Eesti jalaväepolk ja Eesti insenerirood Tallinnas, 4. Eesti jalaväepolk Rakveres ja Paides ning Eesti tagavarapataljon Tartus ja Võrus.
Eesti Maapäeva Vanematenõukogu koostatud ja 21. veebruaril 1918 vastu võetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.
Suurte volitustega kolmeliikmeline Päästekomitee kavandas algul omariikluse välja kuulutada 21. veebruaril Haapsalus, kus paiknesid rahvuslikult meelestatud 1. Eesti polgu väeosad. Plaan ei õnnestunud, sest juba varahommikul langes linn Saksa vägede kätte.
Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 kell kaheksa õhtul Pärnus Endla teatri rõdult.
Fotod: Urmas Lauri
Kui hoone kuulub kellelegi Vambolale, siis miks peab linn seda korda tegema? Linn peab nõudma, et see Vambola oma kinnisvara korda teeb ja mitte häbiplekina platsi ääres seista ei lase. Kui korda teha ei suuda, siis müügu maha hinnaga, millele ostja leidub, mitte ärgu lükaku hinda taevani. Sama lugu on ka Sadama tänava endise polikliiniku majaga. Seisab ja laguneb. Neid maju siin-seal veel.
…Sadama tänava endisel polikliinikul on juba uus katuski peal 🙂
Uut katust tehakse Sadama tänaval hoopis teisele majale. Nn Tokoi pansionaat oli endises polikliinikus.
Kui sinna kile kinnitada siis kas linnavalitus ei karda, et maja kogu kukkub? Igaks juhuks tasuks käsult audit tellida!
Mingi aeg ma nägin seda maja müügis. Sellise ulme hinnaga ei osta keegi. Ammu oleks võinud selle tondilossi kinni katta.
Ma käisin seal majas 5-6 aastat tagasi kuid midagi müügiväärilist ei kohanud