Silt: erkki bahovski

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Perfektse düstoopia otsingud on lõpuks vilja kandnud, mõtlesin, kui olin lugenud uudist, mille järgi soovitas arenguseire keskuse juht Tea Danilov paigutada automaksu sisse seadmiseks sõidukitesse GPS-seadmed. Momentaanselt meenus Suur Vend George Orwelli teosest „1984“ ja ühismeediaski leviv meem, et Orwell kirjutas selle raamatu kui hoiatuse, mitte kui juhendi. Kuid enne, kui hakata halama sammumisest totalitaarse ühiskonna suunas, võtaks korraks hoo maha ja peaks aru. Kas ei loovuta mitte me ise liigagi palju vabatahtlikult oma andmeid kõiksugu meediaplatvormidele? Nii näiteks sain teisipäeval Google’ilt igakuise ülevaate sellest, kus olin autoga eelmisel kuul olnud.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Mai keskel peetud Lennart Meri konverentsil räägiti mõistetavalt palju Ukrainast. Millal võiks sõda lõppeda, mis saab Ukrainast ja Venemaast pärast sõda ja missuguse sõnumi võiks NATO tippkohtumine juulis anda Ukrainale, need olid küsimused, mis konverentsisaale ja -tube kaks ja pool päeva täitsid. Ent minu jaoks oli kõige huvitavam paneel – ja siinkohal kiidan korraldajaid selle peale tulemise eest – see, kus esinesid nn globaalse lõuna esindajad. Ja pilt maailmale on sealt vaadatuna hoopis teistsugune, võrreldes sellega, millega meie siin oleme harjunud. Kui meile on USA meie suurim liitlane ja sõda Ukrainas midagi sellist, mis on kõigile üheselt süüdlase osas arusaadav, siis globaalses lõunas pole see nii lihtne. Iseäranis huvitavaks läks küsimus kolonialismist.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Kunagi kerkis ühe mu lapse koolis küsimus, kas koolis tuleks keelata õpilastel mobiiltelefonide kasutamine. Ei, ütlesin, lisaks praktilistele kaalutlustele (häda korral peab laps saama kohe helistada) tekib probleem sanktsioonidest ehk siis asjaolu, et mobiiltelefonide keeldu tuleb kuidagi ka jõustada. Õpetajal tekib juurde üks karistusfunktsioon, mis ei suurenda tema populaarsust. Lõppeks tekivad ka need, kes aitaksid keelust mööda hiilida, pakkudes rendiks või müügiks teisi mobiiltelefone jne. Ma ei tea, kas minu jutt midagi luges, aga keeldu lõpuks ei tulnud. Euroopa Liit paistab olevat jõudnud nüüd samale arusaamisele – et sanktsioonide välja kuulutamisest Venemaa vastu ei piisa, vaid need tuleb ka jõustada. Kui erinevalt mobiiltelefonidest koolis olid sanktsioonid Venemaa vastu sisuliselt peale sunnitud otsus, sest ilma sanktsioonideta oleks Euroopa Liit end täielikult lolliks teinud, siis nüüdseks on Brüsselis mõistetud, et leidub terve rida riike ja organisatsioone, kes aitavad Venemaal sanktsioonidest mööda hiilida.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Liisk on langenud – teisipäeval teatas USA president Joe Biden, et kandideerib presidendiks teist korda. Juba praegu on Biden 80aastane, Valgesse majja tagasi pääsedes oleks tema vanus 82 ja sealt lahkudes 86 aastat. Kuid ega pilt ole palju parem ka teiselt poolt ehk vabariiklaste ridadest – nende tõenäolisim kandidaat on 76aastane ekspresident Donald Trump. Niisiis kujuneb väga tihe ja kurnav presidendivalimiste kampaania selliseks, kus üks kandidaat on üle 80 ja teine ligi 80 aastat vana.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Kära uue valitsuse koalitsioonilepingu, iseäranis maksutõusude ümber pole jõudnud veel vaibuda. Rahvas tunneb end petetuna, sest midagi sellist nagu maksutõus valimiskampaanias ei lubatud. Lubati ju ilusat elu, kindlates kätes Eestit, sissetuleku samastumist julgeolekuga ja kõiki võimalusi koos Eesti 200ga. Aga kuidas ikkagi juhtus nii, et paljudele on vastne koalitsioonileping kui sahmakas külma vett krae vahele? Esmalt tuleks kiigata korra Soome lahe teisele kaldale ja uurida, kuidas toimus sealne parlamendivalimiste kampaania.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Pühapäevased Soome parlamendivalimised eeldavad väga tasavägist mõõduvõttu. Erinevalt Eestist, kus küsitlused andsid valdavalt Reformierakonnale küllalt suure edu, on Soomes olukord kardinaalselt erinev. Näiteks 21. märtsil tehtud küsitluse järgi juhtis reitinguid opositsiooniline Soome Koondpartei (Kokoomus) 20,8 protsendiga. Aga teised ei jäänud palju maha – peaminister Sanna Marini juhitav sotsiaaldemokraatlik partei oli 19,6 protsendiga populaarsuselt teine ja Põlissoomlased kolmas (19,2 protsenti). Suure kukkumise on läbi teinud varem samuti nn suurte parteide hulka kuulunud Keskpartei (Keskusta) 10,1 protsendiga. Et Eesti ja Soome valimisi on viimastel aastatel peetud peaaegu ühel ajal, annab see suurepärase võimaluse võrrelda kummagi riigi poliitilist stabiilsust ja vastuvõtlikkust välistele mõjudele. Muidugi on kummaski riigis ka oma spetsiifilised arengud, kuid säärased välised mõjutajad nagu koroonapandeemia, inflatsioon ja sõda Ukrainas on ühised nii Eestile kui ka Soomele.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand teeb viimases lehenumbris (Sirp, 10.03) ettepaneku, et koalitsioonikõnelustest tuleks alustada otseülekandeid. Tarandi põhjendus on, et ajakirjandus ei suuda katta neid kõnelusi piisavalt adekvaatselt ja vastavates uudistes polevat tegelikult midagi uudisväärtuslikku. „Poliitika usaldusväärsuse igipõline probleem on see, et avalikkus näeb küll tulemust, selle vormistamise teatraalsemat osa riigikogus, kuid mitte kogu protsessi, probleemi püstitust, lahendusvariantide otsimist, arutlust ja arvutamist,“ kirjutab Tarand. Seega oleks Eesti valijal õigus teada saada, mida täpselt koalitsioonikõnelustel tehakse, ja lahenduseks oleks tuua kaamerad töötuppa. Oleks see kõik vaid nii lihtne. Tarandi skeptilisest suhtumisest ajakirjanikesse võib aru saada, oli ta ju omal ajal Mart Laari valitsuse pressibüroo direktor ja pidi seetõttu pidevalt vastama ajakirjanike ebamugavatele küsimustele. Polegi siis imestada, et ajakirjanikud tuleks tema sõnul justkui poliitikute ja valijate vahelt ära võtta ja kõik saab korda.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Ajal, mil eel- ja e-hääletus on alanud, on ühismeedia täis pilte inimestest, kes on oma otsuse juba langetanud. Mõni on lisanud ka kandidaadi numbri, seda vaatamata asjaolule, et meie valimised on salajased. Aga eks ilmselt muuda ühismeedia privaatsuse ja avalikkuse sfääri mõistet ning sellest muutusest ei jää puutumata ka valimised. Ühismeedias ringlevatest valimispiltidest hoolimata leidub ilmselt palju inimesi, kes pole oma valimisotsust veel teinud ja kes – kui üldse valima lähevad – teevad selle alles valimiskabiini sisenedes või arvuti taha istudes. Tõepoolest, keda valida? Mis on need kriteeriumid, mille põhjal langeb otsus?

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Laupäeval, 13. veebruariks sai teatavaks, et NATO peasekretär Jens Stoltenberg paneb oktoobris ameti maha ega püüa oma peasekretäriaega pikendada. Muidugi avas see kohe jälle spekulatsioonide laeka, kes võiks saada alliansi järgmiseks peasekretäriks. Enne aga tasuks vaadata, mida Stoltenberg oma ametis korda saatis. Mõistagi on parim kohtumõistja Stoltenbergi saavutuste üle ajalugu. Ent kiire tagasivaade ütleb, et alates 2014. aastast ehk aastast, mil temast sai NATO peasekretär, tasub esile tuua kolme asja.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Türgi president Recep Tayyip Erdoǧan vihjas pühapäeval, et Türgi võib ratifitseerida NATO-leppe üksnes Soomega pärast seda, kui Ankarat oli vihastanud koraani põletamine Rootsis. Mäletatavasti sõlmisid Türgi, Soome ja Rootsi NATO osas kolmepoolse kokkuleppe, millega Soome ja Rootsi arvestavad Türgi pretensioonidega, nii et viimane ratifitseerib Soome ja Rootsi NATOsse astumise. Pärast koraani põletamist ja Erdoǧani valulist reaktsiooni sellele on selge, et enne Türgi valimisi mais on Rootsi NATO liikmesuse küsimus laualt maas.