Silt: erkki bahovski

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Kui eelmise aasta lõpus võis hellitada lootust, et mööduv aasta tuleb parem, siis võta näpust. Mõnes mõttes oli 2023. aasta hullem kui 2022. aasta. Alates kevadest räägiti Ukraina läbimurdest, mis pidi täiendama 2022. aasta sügise pealetungi ja mis pidi viima sõja Ukraina võiduni. Küsimus ongi, kas saab Vene kaitseliinide valguses üldse rääkida läbimurde võimalikkusest. Võibolla oligi vale eeldada Ukrainalt mingit läbimurret – kui lääne doktriinide järgi peab Ukraina pidama piiratud konventsionaalset sõda, ründamata Vene territooriumi, siis Venemaa peab Ukrainas piiramatut konventsionaalset sõda. Kuidas ses tingimustes võiski rääkida Ukraina läbimurdest?

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Kui maailmas keevad sõjad Ukrainas ja Lähis-Idas, tundus, et Ladina-Ameerika on sel aastal konfliktist puutumata jäänud. Aga ei, autoritaarne Venezuela otsustas teha referendumi, millega hääletanud kiitsid heaks, et naaberriigi Guyana Essequibo piirkond kuulub tegelikult Venezuelale. Essequibo piirkond moodustab umbes kaks kolmandikku Guyana territooriumist ja selle pindala on ligemale 160 000 km². Ehk siis ligemale neli Eestit. Lugeja võib nüüd otsustada, et Ladina-Ameerika on piirkond, mis suurt huvi ei paku, ja esitada küsimuse, miks peaks sellest midagi üldse kirjutama. Aga stopp – Venezuela ja Guyana vaidluses on ärevaks tegevaid paralleele meile palju lähemate konfliktide ja sõdadega ning seega on mureks alust küllalt.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Vastates hiljuti USAs väljaande Politico küsimusele, kas ta kandideerib järgmiseks NATO peasekretäriks, ei välistanud Kaja Kallas seda võimalust. Rahvusvaheline meedia oli Kallast pakkunud järgmiseks NATO peasekretäriks varemgi, kuid siis oli Eesti peaminister need spekulatsioonid ümber lükanud. Mis võis Kallast ajendada praegu ütlema „jah“ võimalusele saada alliansi järgmiseks juhiks? Sisepoliitiline olukord? Võibolla adutakse ikkagi kuskil Reformierakonna klaasitagustes sfäärides, et peaministri abikaasa idavedude skandaal ja maksutõusud koos uute maksudega on Reformierakonna populaarsuse katastroofiliselt alla viinud.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Iisraelis on holokausti päev kevadel, seega ei lange see kokku holokausti mälestuspäevaga lääneriikides 27. jaanuaril. Punaarmee jõudis 27. jaanuaril 1945 Auschwitzi (oleks võinud sinna ka varem jõuda, aga see on juba omaette lugu). Iisraeli holokausti päev tuleb heebrea kalendrist, mis tähendab, et gregooriuse kalendris on see liikuv püha. Ma olen viibinud holokausti päeval Iisraelis. Tel Avivist Jeruusalemma sõitev liinibuss peatus kaheks minutiks (ka kõik teised sõidukid) ja inimesed tulid bussist välja, et mälestada teise maailmasõja ajal tapetud kuut miljonit juuti. Praeguse Iisraeli-Hamasi konflikti valguses on oluline teada, miks Iisrael holokausti mäletab.

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] See, mis pidi juhtuma, juhtuski. Ehk siis äraseletatult tõsiasi, et peaminister Kaja Kallase idavedude skandaal on võtnud temalt Euroopa moraalimajaka rolli. Uudisteagentuur Reuters tsiteeris eelmisel nädala Kaja Kallast pärast seda, kui Ungari peaminister Viktor Orbàn oli Hiinas surunud kätt Vene presidendi Vladimir Putiniga. „Väga, väga ebameeldiv,“ ütles Kallas Reutersi teatel. Meie peaminister lisas veel, et Orbàni käitumine on seda ebaloogilisem, kui arvestada Ungari turbulentseid suhteid Venemaaga läbi ajaloo. Budapest sellistele avaldustele vastamata ei jäta. Nii panigi Orbàni pressiesindaja Zoltan Kovacs X-i (endine Twitter) pika jutu, kus tõi eraldi välja Kaja Kallase abikaasa Arvo Halliku ärisidemed Venemaaga. Kovacsi postituses oli juttu teistestki poliitikutest, kelle moraalsus olla vaid fassaad.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Esmaspäeval helistas mulle üks tuttav ja küsis, miks üldse oli vaja Hamasil Iisraeli rünnata. Oli ju selge, et Iisraeli vallutada nad ei suuda ja et Gaza sektoris on oodata taevast Iisraeli pommirahet. Täpselt nii ongi läinud – Gaza on pommirahe all ja Iisraeli kaitsejõud on teatanud Iisraeli territooriumi puhastamisest Hamasi võitlejaist. Hamasi motiivide üle on arutatud maailma meedias päris palju. Laias laastus võib need jagada geopoliitilisteks, psühholoogilisteks ja otseselt kasutoovateks.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Riigikogu endine liige Oudekki Loone (KE) tuli X-s (endine Twitter) lagedale järgmise mõtteavaldusega. „Eestlased, kes agiteerivad, et siinsetel venelastelt õigused ära võtta, nad maalt välja saata jne, kui nood ei vasta nõudele x, y, z, on Eesti demokraatlikule ja vabale riigile suurem oht, kui Putin või ükskõikmilline Venemaa valitsus kokku kunagi saaksid olla“ (autori kirjaviis muutmata, E. B). Kolleegid Vene Postimehest küsisid Loonelt selgitusi, mida too lahkelt ka jagas. Nimelt olla rahvusvahelistes suhetes domineeriv anarhia, kus riigid üritavad saavutada suurimat turvalisust ja parimat majanduslikku positsiooni. Aga riikide sees olevat tema sõnul demokraatia, kus kõigil on oma õigused.

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Lugesin kolleeg Andrus Karnau intervjuud nädalalõpu Postimehes (PM, 9.09) Metsküla kooli eestvedaja Pille Kaiseliga ja jäin mõtlema. Tekkis kahtlus. Võibolla liigagi šabloonne on kanda Metsküla kooli vastupanuaktsioon Eesti tugevale kodanikuühiskonnale. Seda eriti võrdluses Venemaaga, kus kõiki reforme ja algatusi viiakse ellu ülaltpoolt. Rahvas on passiivne. Aga mitte Eestis.

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Piinlik ja paha on sellest kõigest kirjutada. Aga kirjutama peab, sest vait ka ei saa olla. Jutt käib mõistagi peaminister Kaja Kallase abikaasa Vene-äridest, mis raputas sügishooajale vastu minevat Eesti avalikkust põhjani. Selles loos on pea lõputult tahke, mida analüüsida, olgu selleks sisepoliitika, kommunikatsiooni algtõed, meedia, majandus jne. Kuid eeskätt tasub uurida Eesti rahvusvahelist positsiooni ja välispoliitikat.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Tartu ülikooli rektor Toomas Asser põhjendas dekaan Raul Eametsa vallandamist esmaspäeval eetiliste põhjuste ja ülikoolile mainekahju tekitamisega. „Mul on väga kahju, et oma tegevusega on dekaan lisaks ülikooli maine kahjustamisele teinud keeruliseks kõigi oma kolleegide töö, kes korraldavad sõltumatuid teadusuuringuid, järgides kõiki rangeid eetika- ja protseduurireegleid. Praeguse juhtumiga on Eesti elanike usaldust kuritarvitatud ja selle tagasivõitmine on paraku jäetud kogu akadeemilise kogukonna õlgadele”, ütles Asser. Jutt käib mõistagi sihtasutuse Pere Sihtkapital uuringust, millele ülikool polnud luba andnud. Probleemi eetiline dimensioon on kahtlemata olemas ja oluline, ent sellele lisandub ka ülikooli kui sõltumatu asutuse reputatsioon.