Silt: erkki bahovski

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Vene režiimi juht Vladimir Putin käis läinud nädal Hiinas, kus teda võõrustas Hiina president Xi Jinping. Lisaks visiidiga kaasas käinud pompoossusele võeti Pekingis vastu 7000 sõna pikkune dokument, mis pidi kinnitama Moskva ja Pekingi jäägitut sõprust. Kuid enne, kui tuua välja dokumendi põhilised punktid, tasub tähele panna, et Putini võõrustamise eel oli Xi ise käinud Euroopas – Prantsusmaal, Ungaris ja Serbias. Kui Ungari ja Serbia visiidid meenutasid osalt Leonid Brežnevi visiite omal ajal rahvademokraatlikesse vabariikidesse, siis Prantsusmaal olid Xi vastas president Emmanuel Macron ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Euroopa päev 9. mail tähistab teatavasti kuupäeva, mil 1950. aastal teatas Prantsuse välisminister söe- ja teraseühenduse loomisest. Algas Euroopa lõimumine. Seda juttu pole siin mõtet rohkem lahti kirjutada – seisab Euroopa Liidu ajalugu ju pea igas 20. sajandi ajaloo õpikus ja Euroopa lõimumisest kõnelevas tekstis. Euroopa lõimumise kontekstis tuleks siiski arutada, miks söe- ja teraseühendus tekkis ja missugune seos võiks Euroopa lõimumisel ja 9. mail olla tänapäevaga.

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Film „Tulnukas 2“ on ajanud kriitikud lahte leeri: osa kiidab, teised seevastu arvavad, et tegemist on väga halva filmiga. Ise jääksin oma arvamuses tagasihoidlikult kuskile vahepeale: film jutustab küll düstoopilisest Eestist, aga ei suuda seda teha piisava rafineeritusega. Samas on külluses neid eesti filme, mis on „Tulnukas 2st“ kehvemad. Kuid väga vähe on kirjutatud ja räägitud filmis – ja tegelikult ka filmis „Tulnukas 1“ – kõneldavast ossikeelest, mida viljelevad Märt Avandi, Ott Sepa kehastatud jt tegelaskujud.

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Aprilli algul külastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas Narvat, kus kohtus õpetajate ja lastevanematega, et arutada eesti keelele üleminekut koolis. Delfi andmeil kiskus arutelu kohati emotsionaalseks, nii et üks lapsevanem rääkis, kuidas tema laps nutab, kui peab eesti keelt õppima (Delfi, 3.04).

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Reede, 22. märtsi õhtupoolikul hakkas maailma avalikkuses levima kaks uudist: terrorirünnak Moskvas ja Walesi printsessi Catherine’i vähk. Kui klõpsisin vaheldumisi CNNi ja BBC peal, tuli sealt ainult Catherine’i vähiuudis koos printsessi enda videopöördumise ja lõputute kuningakoja ja vähispetsialistidega.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Eesti välisministeerium postitas Xis (endine Twitter) 9. märtsil ehk Tallinna märtsipommitamise 80. aastapäeval inglise keeles koos fotodega info pealinna tabanud purustuste ja inimohvrite kohta. Kui postitus oli riigiinstitutsioonile kohaselt rutiinne, siis vastureaktsioonid Xi jälgijate poolt enam mitte. Reaktsioonid ei tulnud samas täieliku üllatusena, kuid olid küllalt ebameeldivad. Mida siis Xis vastuseks kirjutati? Enamik jälgijaid avaldas imestust selle üle, miks üldse seda tähistada – kas polnud ju Eesti toona osa Natsi-Saksamaast ja kõik, mis natside vastu käiku läks, oli seega hea.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas 25. veebruaril ehk päev pärast seda, kui täiemahulise sõja algusest oli möödunud kaks aastat, et Ukraina on kaotanud selles sõjas 31 000 ja Venemaa 180 000 sõdurit. Ja ehkki need arvud on palju väiksemad, kui seni on oletatud, annab see ikkagi aimu sellest, missuguseid massikaotusi Ukraina sõda tähendab. Nii näiteks hindas rahvusvaheline sõjauuringute instituut, et lahingus Avdijivka pärast sai Vene sõdureid rohkem surma kui kümme aastat kestnud Nõukogude-Afganistani sõjas (47 000 vs 25 000). Ometi loetakse sõda Afganistanis Nõukogude armeele väga häbistavaks.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Soome presidendivalimised võitis Alexander Stubb. Tema edu vastaskandidaat Pekka Haavisto ees osutus küll väiksemaks, kui olid näidanud küsitlused, aga võit on võit ja Stubbist saab Soome 13. president. Geopoliitiliselt on Soome ehk keerulisimas julgeolekupoliitilises olukorras alates 1944. aastast, mil Soome sõlmis Nõukogude Liiduga Jätkusõjas vaherahu. Stubbi ees seisab mitu ülesannet, millega Soome senised presidendid pole pidanud rinda pistma. Esmalt muidugi saab Stubbist esimene president, kes ametisse astumise hetkel on NATO liikmesmaa juht. Soome eelmine president Sauli Niinistö jõudis olla Soome kui NATO liikmesmaa president mõnda aega, kuid NATO-poliitika ja enda NATOsse kinnistamise ülesanne jääb Stubbi õlule.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Jaanuari keskel sai teatavaks, et Eesti rajab idapiirile umbes 600 betoonpunkrit kaitsmaks end Venemaa võimaliku agressiooni eest. Kokku läheb ettevõtmine maksma umbes 60 miljonit eurot. Oleks mugav langeda siinkohal demagoogilisse retoorikasse ja nentida, et 60 miljonit leitakse, aga umbes 10 miljoni ümber õpetajatele käib igavene tants ja trall. Aga ei, riigikaitse on tõsine asi ning on selge, et valitsus lähtub selgest ohuhinnangust. Neid punkreid kavatseta rajada lihtsalt ilu pärast. Uudise juures on oluline märgata, et samasugune plaan on Lätil ja Leedul. Sest kui näiteks Läti midagi sellist ei teeks, satuks ohtu ka kogu Eesti kaitseliini mõttekus. Siis saaks agressor lihtsalt 600 punkrist mööda minna, okupeerides enne Läti ja tulles Eestisse lõunapiirilt.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Iowa osariigi eelvalimised võitis USA vabariiklaste seas ülekaalukalt eelmine president Donald Trump, saades üle poole (51 protsenti) häältest. Selle peale on paljud avaldanud arvamust, et edasistel eelvalimistel pole mingit mõtet, sest Trumpi ülemvõim on lihtsalt liiga suur. Kusjuures Trump tegi seda, vaatamata mitmele pooleli olevale kohtuasjale, samuti vaatamata asjaolule, et ta ei osale vabariiklaste presidendikandidaatide debatis. Niisiis terendab ülima tõenäosusega võimalus, et 2024. aasta presidendivalimistel lähevad uuesti vastamisi Donald Trump ja praegune president, demokraat Joe Biden. Ainult Biden suudab arvamusküsitlustes praegu Trumpile ligilähedaselt vastu saada. See kõik omakorda tekitab küsimuse, mida peaks Euroopa, sh Eesti, ette võtma, kui Trump on tagasi Valges Majas.