Silt: erkki bahovski

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Liisk on langenud – teisipäeval teatas USA president Joe Biden, et kandideerib presidendiks teist korda. Juba praegu on Biden 80aastane, Valgesse majja tagasi pääsedes oleks tema vanus 82 ja sealt lahkudes 86 aastat. Kuid ega pilt ole palju parem ka teiselt poolt ehk vabariiklaste ridadest – nende tõenäolisim kandidaat on 76aastane ekspresident Donald Trump. Niisiis kujuneb väga tihe ja kurnav presidendivalimiste kampaania selliseks, kus üks kandidaat on üle 80 ja teine ligi 80 aastat vana.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Kära uue valitsuse koalitsioonilepingu, iseäranis maksutõusude ümber pole jõudnud veel vaibuda. Rahvas tunneb end petetuna, sest midagi sellist nagu maksutõus valimiskampaanias ei lubatud. Lubati ju ilusat elu, kindlates kätes Eestit, sissetuleku samastumist julgeolekuga ja kõiki võimalusi koos Eesti 200ga. Aga kuidas ikkagi juhtus nii, et paljudele on vastne koalitsioonileping kui sahmakas külma vett krae vahele? Esmalt tuleks kiigata korra Soome lahe teisele kaldale ja uurida, kuidas toimus sealne parlamendivalimiste kampaania.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Pühapäevased Soome parlamendivalimised eeldavad väga tasavägist mõõduvõttu. Erinevalt Eestist, kus küsitlused andsid valdavalt Reformierakonnale küllalt suure edu, on Soomes olukord kardinaalselt erinev. Näiteks 21. märtsil tehtud küsitluse järgi juhtis reitinguid opositsiooniline Soome Koondpartei (Kokoomus) 20,8 protsendiga. Aga teised ei jäänud palju maha – peaminister Sanna Marini juhitav sotsiaaldemokraatlik partei oli 19,6 protsendiga populaarsuselt teine ja Põlissoomlased kolmas (19,2 protsenti). Suure kukkumise on läbi teinud varem samuti nn suurte parteide hulka kuulunud Keskpartei (Keskusta) 10,1 protsendiga. Et Eesti ja Soome valimisi on viimastel aastatel peetud peaaegu ühel ajal, annab see suurepärase võimaluse võrrelda kummagi riigi poliitilist stabiilsust ja vastuvõtlikkust välistele mõjudele. Muidugi on kummaski riigis ka oma spetsiifilised arengud, kuid säärased välised mõjutajad nagu koroonapandeemia, inflatsioon ja sõda Ukrainas on ühised nii Eestile kui ka Soomele.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand teeb viimases lehenumbris (Sirp, 10.03) ettepaneku, et koalitsioonikõnelustest tuleks alustada otseülekandeid. Tarandi põhjendus on, et ajakirjandus ei suuda katta neid kõnelusi piisavalt adekvaatselt ja vastavates uudistes polevat tegelikult midagi uudisväärtuslikku. „Poliitika usaldusväärsuse igipõline probleem on see, et avalikkus näeb küll tulemust, selle vormistamise teatraalsemat osa riigikogus, kuid mitte kogu protsessi, probleemi püstitust, lahendusvariantide otsimist, arutlust ja arvutamist,“ kirjutab Tarand. Seega oleks Eesti valijal õigus teada saada, mida täpselt koalitsioonikõnelustel tehakse, ja lahenduseks oleks tuua kaamerad töötuppa. Oleks see kõik vaid nii lihtne. Tarandi skeptilisest suhtumisest ajakirjanikesse võib aru saada, oli ta ju omal ajal Mart Laari valitsuse pressibüroo direktor ja pidi seetõttu pidevalt vastama ajakirjanike ebamugavatele küsimustele. Polegi siis imestada, et ajakirjanikud tuleks tema sõnul justkui poliitikute ja valijate vahelt ära võtta ja kõik saab korda.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Ajal, mil eel- ja e-hääletus on alanud, on ühismeedia täis pilte inimestest, kes on oma otsuse juba langetanud. Mõni on lisanud ka kandidaadi numbri, seda vaatamata asjaolule, et meie valimised on salajased. Aga eks ilmselt muuda ühismeedia privaatsuse ja avalikkuse sfääri mõistet ning sellest muutusest ei jää puutumata ka valimised. Ühismeedias ringlevatest valimispiltidest hoolimata leidub ilmselt palju inimesi, kes pole oma valimisotsust veel teinud ja kes – kui üldse valima lähevad – teevad selle alles valimiskabiini sisenedes või arvuti taha istudes. Tõepoolest, keda valida? Mis on need kriteeriumid, mille põhjal langeb otsus?

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Laupäeval, 13. veebruariks sai teatavaks, et NATO peasekretär Jens Stoltenberg paneb oktoobris ameti maha ega püüa oma peasekretäriaega pikendada. Muidugi avas see kohe jälle spekulatsioonide laeka, kes võiks saada alliansi järgmiseks peasekretäriks. Enne aga tasuks vaadata, mida Stoltenberg oma ametis korda saatis. Mõistagi on parim kohtumõistja Stoltenbergi saavutuste üle ajalugu. Ent kiire tagasivaade ütleb, et alates 2014. aastast ehk aastast, mil temast sai NATO peasekretär, tasub esile tuua kolme asja.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Türgi president Recep Tayyip Erdoǧan vihjas pühapäeval, et Türgi võib ratifitseerida NATO-leppe üksnes Soomega pärast seda, kui Ankarat oli vihastanud koraani põletamine Rootsis. Mäletatavasti sõlmisid Türgi, Soome ja Rootsi NATO osas kolmepoolse kokkuleppe, millega Soome ja Rootsi arvestavad Türgi pretensioonidega, nii et viimane ratifitseerib Soome ja Rootsi NATOsse astumise. Pärast koraani põletamist ja Erdoǧani valulist reaktsiooni sellele on selge, et enne Türgi valimisi mais on Rootsi NATO liikmesuse küsimus laualt maas.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] 8. jaanuaril leidsid endise presidendi Jair Bolsonaro toetajad Brasiilias, et uueks presidendiks saanud Luiz Inácio Lula da Silva (tuntud kui Lula) valimisvõit pole õige ja asusid ründama pealinna Brasília valitsushoonete kvartalit. Pärast valitsushoonetes märatsemist mindi lihtsalt laiali, kuid politsei jõudis hiljem arreteerida umbes 1500 inimest, kellest umbes 1200-le esitati süüdistus. Loomulikult olid pildid-kaadrid Brasília valitsuskvartali rüüstamisest ehmatavalt sarnased kaks aastat varem aset leidnud USA pealinnas Washingtonis toimunud Kapitooliumi ründamisega. Ka ründamise aeg oli väga sarnane – kui Kapitooliumi ründamine leidis aset 6. jaanuaril 2021, siis Brasília oma 8. jaanuaril 2023. Peaaegu oli tegemist Kapitooliumi ründamise teise aastapäevaga.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Alanud aasta kohta on midagi väga keeruline prognoosida, sest Ukrainas käib sõda. Ja sõda on teatavasti nähtus, mille kulgu ja lõppu keegi ei tea. Kui keegi ütleb näiteks, et sõda on aprilliks läbi, säilitage umbusk – sõjapidamises on nii palju muutujaid, et mingisuguse lineaarse protsessi konstrueerimine on mõttetu. Sestap võib prognoosida vaid tõenäosusi ja sedagi vaid „Tambovi konstandiga“ ehk arvestusega, et mingi eksimus tuleb kindlasti. Praegu on ikkagi tõenäoline öelda, et Ukraina võidab sõja või säilitab vähemalt oma iseseisvuse ja läänemeelse poliitika.

Aasta 1989 sai endale tagantjärgi nimeks annus mirabilis, imede aasta. Meenutagem, et sel aastal langes ikkagi kiiruga ja ootamatult Berliini müür.