Silt: erkki bahovski

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Laupäeval, 13. veebruariks sai teatavaks, et NATO peasekretär Jens Stoltenberg paneb oktoobris ameti maha ega püüa oma peasekretäriaega pikendada. Muidugi avas see kohe jälle spekulatsioonide laeka, kes võiks saada alliansi järgmiseks peasekretäriks. Enne aga tasuks vaadata, mida Stoltenberg oma ametis korda saatis. Mõistagi on parim kohtumõistja Stoltenbergi saavutuste üle ajalugu. Ent kiire tagasivaade ütleb, et alates 2014. aastast ehk aastast, mil temast sai NATO peasekretär, tasub esile tuua kolme asja.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Türgi president Recep Tayyip Erdoǧan vihjas pühapäeval, et Türgi võib ratifitseerida NATO-leppe üksnes Soomega pärast seda, kui Ankarat oli vihastanud koraani põletamine Rootsis. Mäletatavasti sõlmisid Türgi, Soome ja Rootsi NATO osas kolmepoolse kokkuleppe, millega Soome ja Rootsi arvestavad Türgi pretensioonidega, nii et viimane ratifitseerib Soome ja Rootsi NATOsse astumise. Pärast koraani põletamist ja Erdoǧani valulist reaktsiooni sellele on selge, et enne Türgi valimisi mais on Rootsi NATO liikmesuse küsimus laualt maas.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] 8. jaanuaril leidsid endise presidendi Jair Bolsonaro toetajad Brasiilias, et uueks presidendiks saanud Luiz Inácio Lula da Silva (tuntud kui Lula) valimisvõit pole õige ja asusid ründama pealinna Brasília valitsushoonete kvartalit. Pärast valitsushoonetes märatsemist mindi lihtsalt laiali, kuid politsei jõudis hiljem arreteerida umbes 1500 inimest, kellest umbes 1200-le esitati süüdistus. Loomulikult olid pildid-kaadrid Brasília valitsuskvartali rüüstamisest ehmatavalt sarnased kaks aastat varem aset leidnud USA pealinnas Washingtonis toimunud Kapitooliumi ründamisega. Ka ründamise aeg oli väga sarnane – kui Kapitooliumi ründamine leidis aset 6. jaanuaril 2021, siis Brasília oma 8. jaanuaril 2023. Peaaegu oli tegemist Kapitooliumi ründamise teise aastapäevaga.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Alanud aasta kohta on midagi väga keeruline prognoosida, sest Ukrainas käib sõda. Ja sõda on teatavasti nähtus, mille kulgu ja lõppu keegi ei tea. Kui keegi ütleb näiteks, et sõda on aprilliks läbi, säilitage umbusk – sõjapidamises on nii palju muutujaid, et mingisuguse lineaarse protsessi konstrueerimine on mõttetu. Sestap võib prognoosida vaid tõenäosusi ja sedagi vaid „Tambovi konstandiga“ ehk arvestusega, et mingi eksimus tuleb kindlasti. Praegu on ikkagi tõenäoline öelda, et Ukraina võidab sõja või säilitab vähemalt oma iseseisvuse ja läänemeelse poliitika.

Aasta 1989 sai endale tagantjärgi nimeks annus mirabilis, imede aasta. Meenutagem, et sel aastal langes ikkagi kiiruga ja ootamatult Berliini müür.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Ajal, mil ukrainlased võitlevad oma elu ja iseseisvuse eest, tegeletakse Eestis märksa kergekaalulisemate küsimustega. Nimelt tõusis hiljuti fookusse peaminister Kaja Kallase kleit, mis jäi ette kunstiteadlasele Karin Paulusele. Viimase arvates oli Kallase kleit liiga militaarne. Pauluse süüdistus ei jäänud sinnapaika, vaid peaminister vastas, imestades, mida täpselt Paulus tema kleidile ette heidab. Iseenesest pole taasiseseisvunud Eesti ajaloos naiste riietuse hindamine ja isehakanud moekeisrid midagi uut. Esimesed leedid Ingrid Rüütel ja Evelin Ilves olid pidevalt oma riietusstiiliga moekeisrite hambus. Tuleb pattu tunnistada, et korra olen pidanud naiste kleiti kommenteerima minagi, kui praeguseks juba eetrist kadunud Tallinna televisioon palus mul kommenteerida president Kersti Kaljulaidi kleiti. Õnneks suutsin öelda, et nüüd kommenteerivad kaks meest (saatejuht oli ka mees) ühe naise kleiti. Tõsi, Kaljulaidi kleit ei olnud tavaline, sest sel ilutses ÜRO logo. Aga ikkagi.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Statistikaamet raporteeris 16. novembril, et murdekeelte elujõud Eestis kasvab. „Kõige rohkem on murdekeele oskajate osakaal kasvanud suurematel saartel: Hiiumaal 11 protsendipunkti (PP), Muhu vallas 9 PP ning Saaremaal 8 PP võrra,“ teatab statistikaamet. Seega paistab murdekeelte populaarsus suurenevat just Lääne-Eesti saartel. Varasemast teame, et murdekeelt räägiti palju Lõuna-Eestis, saared ei jäänud muidugi suurt maha, aga erinevus – tahtmata nüüd kedagi solvata – seisneb ikkagi asjaolus, et saarte murdekeelest saavad üldiselt aru ka mandriinimesed, aga võru keelega võib väljaspoolsetel tekkida raskusi.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Kliimaaktivistide aktsioon loopida tomatisupiga Londonis Vincent van Goghi maailmakuulsat maali „Päevalilled“ ei jäänud ainsaks selliseks tegevuseks. Riburada on tulnud juurde kunstiteoste ründamist. Kui küsisin Tartu Postimehes (19.10), miks roheaktivistid ei tee oma proteste näiteks Moskvas Punasel väljakul, leidus ühismeedias vastukaja, et see on juhtunud. Tõepoolest on. Eksisin. Ent ikkagi on mugavam loopida tomati- või mingit muud suppi kuskil soojas kunstigaleriis. Kui kunstigaleriis märatsemine tekitab nördivaid tundeid, siis roheaktivistide aktsioon Hollandis Schipholi lennuväljal oli vähemasti naljakas, kui nad blokeerisid eralennukite lahkumise ja kui politsei neid taga ajas.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Juba enne Konstantin Pätsi pea kuju avamist Tallinnas Estonia taga puhkes pea ümber meemitorm. Kes meenutas olmeekide peasid, kes leidis mujalt midagi. Mulle endale meenutas pea foto Itaalia diktaatori Benito Mussolini pilti fašistide peakorteris Roomas. Aga oma silm on kuningas. Nii võtsingi pühapäeval ette retke uurimaks Pätsi pead lähemalt. Kaugematest maadest tuleb mõnikord kirjutada ilma, et oleks võimalik neis käia, aga korralik ajakirjanik läheb ikka võimalusel kohale.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Sõja olemus on juba kord selline, et selle kulgu ja lõpptulemust on raske, kui mitte võimatu ennustada. Mingisugune sündmus võib kardinaalselt muuta sõja käiku. Nii paistab olevat juhtunud ka Kertši silla plahvatusega, millele vastuseks korraldas Venemaa terroristlikud raketilöögid Ukraina linnadele, kaasa arvatud Kiievile, mille kesklinn oli seni Vene pommitamisest puutumata jäänud. Nüüd enam mitte, üks rakett kukkus Eesti saatkonnast vaid poole kilomeetri kaugusele. Senine näiline turvalisus, mida kiievlased ja välissaatkonnad olid nautinud, oli hetkega kadunud.