8.3 C
Haapsalu
Reede, 29. märts 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Erkki bahovski

Silt: erkki bahovski

Erkki Bahovski: Ukraina vasturünnaku järeldused

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Ukraina viimaste päevade edukas vastupealetung peamiselt idas, nii et kokku on vabastatud umbes 5000 km² (teisipäevase seisuga), on pannud sõjandusanalüütikuid rääkima pöördepunktist. Võibolla on veel vara teha kaugeleulatuvaid järeldusi, kuid samas oleks rumal eitada Ukraina armee edu.

Erkki Bahovski: vajadus ühtsema riigi järele

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Ajalooliselt on sõda vallandanud protsessid, mis on olnud varjatud või mille olemasolust polnud enne sõja puhkemist kellelgi suurt mingit aimu. Sõda paneb proovile riikide siseriikliku ühtsuse, seda mitte ainult sõdivate riikide puhul. Sestap muudab sõda ka riikide seniseid poliitikaid. Näiteid pole vaja kaugelt otsida, seda nii geograafilises kui ka ajalises mõttes. 1871. aastal aset leidnud Saksamaa ühendamisel on otsene mõju Eesti ajaloole. Kuidas?

Erkki Bahovski: kuidas teha koostööd autokraatidega?

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Riik, mis on pidanud alates Ukraina suure sõja puhkemisest 24. veebruaril võibolla enim muutma oma poliitikat ja arusaamu, on Saksamaa. Berliin on loobunud oma tõekspidamisest mitte anda Ukraina relvi (nüüd ka ründerelvi) ja räägib vajadusest Venemaad sanktsioonidega karistada. Aga palju on veel Saksamaal lahtiseks jäänud – kantsler Olaf Scholz ei soovi rakendada viisakeeldu kõikidele Vene kodanikele ja Saksa sotsiaaldemokraadid ei suutnud oma ridadest välja heita ekskantsler Gerhard Schröderit, kes on avalikult tunnistanud end massimõrvade eest vastutava Vladimir Putini sõbraks. Saksamaal on mõistetud, et senine poliitika Venemaa suhtes, kus majandusliku integratsiooniga loodeti Venemaa lõimida rahvusvahelisse kogukonda (nii nagu Lääne-Saksamaa ise pärast Teist maailmasõda), on läbi kukkunud. „Wandel durch Handel” (muutus läbi kaubanduse – e.k.) ei teinud Venemaad sõltuvaks läänest, vaid juhtus vastupidine – lä

Erkki Bahovski: ikka need punamonumendid

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Ukraina sõda on käivitanud uue hooga debati punamonumentide üle. Mida siis nendega teha? Kas viia muuseumisse või mõtestada ümber? Buldooseriga laiali lükata? Suhtuda sellesse kui kunsti? Küsimusi juba jätkub ja minulgi pole ühest vastust. Pigem kaldun ma punamonumentide teisaldamise suunas, aga ka sel teel leidub karisid ja mõttekohti.

Erkki Bahovski: Haapsalu pole nõrkadele

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Mitte miski ei ennustanud hävingut, kui asutasin end pühapäeval 10. juulil Muhust Tallinna sõitma. Et aga päev varem oli Haapsalus avatud uudistes pealkirju tekitanud Posti tänav, otsustasin sõita Haapsalu kaudu. Ja seal ka süüa. Sõna otseses mõttes minutipealt tabas linna rahehoog, kui jõudsin Posti tänavale. Mõne hetkega hakkas uputama – mitte võibolla Posti tänaval –, aga mujal oli hiljem täielik ookean. Sõitsin siis linnuse parklasse, aga seal oli buss parkinud põiki üle kahe invakoha. Kolmas oli ka eemal, kuhu autoga seisma jäin, sest sellise ilmaga ei tahtnud linnas liigelda. Taiplik lugeja sai juba aru, et olen liikumispuudega. Sestap võib pakkuda Posti tänavast rääkides kaht perspektiivi – autojuhi ja liikumispuudega inimese oma. Kumbki pole just ülemäära positiivne.

Erkki Bahovski: NATO uus reaalsus

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Kas keegi mäletab veel vaidlust, mille algatas USA eelmine president Donald Trump? Nimelt küsimust sellest, kui palju peaksid NATO liikmesriigid kulutama kaitsele. Tõsi, seda teemat puudutasid ka varasemad USA presidendid, kuid Trump tegi seda kõige robustsemalt. Nüüd, pärast suuremahulise sõja puhkemist Ukrainas 24. veebruaril, on see küsimus arvatavasti kümnenditeks laualt maas. NATO Euroopa liikmesriigid suurendavad oma kaitsekulutusi, Soome ja Rootsi astuvad allianssi ning seni Euroopa kaitsekoostööst eemale jäänud Taani otsustas referendumil nüüd kaitsekoostöö kasuks. Vahepeal – kui kasutada Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnu – ajusurmas olnud NATO ärkas juuni lõpus peetud Madridi tippkohtumisel ellu. Allianss võttis vastu uue strateegilise kontseptsiooni.

Erkki Bahovski: valitsuskriisi liblikaefekt

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Liblikaefekt seostub üldiselt matemaatiku ja meteoroloogi Edward Norton Lorenziga. Ta märkas, et tornaado täpne teekond võib sõltuda väikestest asjadest nagu näiteks kajakate tiivalöökidest. Et muuta metafoor poeetilisemaks, hakkas Lorenz kasutama 1972. aastal liblikaefekti mõistet. Pärast seda on hakanud liblikaefekt (või ka liblika tiivalöögi efekt) tähendama mingisugust esmapilgul tähtsusetut sündmust, mis on vallandanud hiljem suurema sündmusteahela. Niisiis, kus võiks peituda Eesti praeguse valitsuskriisi liblikaefekt? Trafaretne vastus sellele küsimusele on, et selleks oli riigikogu menetluses oleva lastetoetuste eelnõu muutmise seadus, sest Keskerakond muutus Kaja Kallase välise tähelennu peale liiga kadedaks. Pealegi lendasid üles Reformierakonna reitingud, samas kui Keskerakonna populaarsus tegi vähikäiku.

Erkki Bahovski: Soome pilk on Põhjamaadel

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Peaminister Kaja Kallas ütles, et Eesti on valmis Soome ja Rootsiga jagama oma NATO-kogemust. „Nii Soomes kui ka Rootsis on väga palju hirme selle aja osas, mis jääb liitumisavalduse ja liitumise vahele. Meie oleme saanud ka anda nii soomlastele kui ka rootslastele kinnitusi, et tõenäolised ohud, mis võivad peituda, on kübersfääris. Kui meie saime nendega hakkama, siis saavad ka soomlased ja rootslased," on peaministrit tsiteerinud ERR. Kogemuse jagamise pakkumine on muidugi hea, sest tuleb ju meenutada, et soomlased aitasid meid igati oma ELi-kogemusega, kui Eesti ühines 2004. aastal Euroopa Liiduga, kuhu Soome oli selleks ajaks jõudnud kuuluda üheksa aastat. Ilma soomlaste abita oleksid paljud asjad ELis kulgenud raskemini.

Erkki Bahovski: Eesti peab jääma raudse eesriide õigele poolele

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Esmaspäeval, 9. mail peetud kaks kõnet tõmbasid Eesti geopoliitilise joone võimsalt teravamaks, vähendades meie niigi ahtaid välis- ja julgeolekupoliitilisi võimalusi veelgi. Esmalt pidas Venemaa nn võidupühal kõne president Vladimir Putin. Selles – nagu märkisid juba mitmed Eesti analüütikud – polnud midagi uut. Ei kuulutanud Putin välja sõda ega sellega ka üldmobilisatsiooni, vaid Vene riigipea raius nagu rauda varemgi öeldut ukrainlastest kui bandeeralastest, kes tuleb denatsifitseerida. Samuti olid üsna jämedad viited sellele, nagu oleks Ukraina tegelikult ajalooline Venemaa territoorium. Kuskilt ei paistnud mingeid märke Venemaa tagasitõmbumisest, rahupakkumisest või veel mingist sõnumist, mida võiks tõlgendada soovina sõda lõpetada. Kõik jätkub vanaviisi.

Erkki Bahovski: president Macroni kimbatused

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Emmanuel Macroni võit Prantsusmaa presidendivalimistel oli oodatud, ent samas ei tohiks ta loorberitele puhkama jääda. Seda sellepärast, et nii Prantsusmaa, Euroopa kui ka lääs tervikuna vajavad kordategemist ja Macronil võiks kõiges selles olla oluline roll. Vahepeal võis ju tunduda, et paremäärmusliku Rahvusliku Liidu juht Marine Le Pen pakub Macronile tõsist konkurentsi, kuid tarvitses senisel riigipeal veidi tõsisemalt valimiskampaaniaga tegeleda, kui need kahtlused hajusid. Võit umbes 58 protsendiga umbes 42 protsendi vastu on veenev, kuid kui võtta juurde Prantsusmaa kontekst, muutub pilt hägusemaks. Kontekst seisneb selles, et Macron ei konkureerinud peavoolupartei, vaid äärmuspartei kandidaadiga. 42 protsenti äärmusele tähendab esmajoones küsimust, kas senist äärmust saab üldse nimetada enam äärmuseks. Sinna juurde tuleb lisada esimeses voorus ligi 22 protsenti häältest vasakäärmuslasele Jean-Luc Mélenchonile. See kõik näitab, et Prantsusmaa on lõhenenum kui kunagi varem. Nii võibki oletada – ja nagu paljud tänavaküsitlustel ka ütlesid –, et hääletati mitte nii väga Macroni poolt, vaid Le Peni vastu.