Silt: erkki bahovski
4
Erkki Bahovski: euroskeptikute suurvõitu ei tulnud
[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"]
Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption]
Jälle sekkus Eesti ellu Brexit. Brittide lahkumine Euroopa Liidust tekitas Eestile europarlamendis lisakoha.
Eelmisel korral pidi Eesti nihutama oma Euroopa Liidu eesistumisaega pool aastat ettepoole, sest Ühendkuningriigi eesistumine oli pärast Brexitit mõeldamatu.
Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption]
Jälle sekkus Eesti ellu Brexit. Brittide lahkumine Euroopa Liidust tekitas Eestile europarlamendis lisakoha.
Eelmisel korral pidi Eesti nihutama oma Euroopa Liidu eesistumisaega pool aastat ettepoole, sest Ühendkuningriigi eesistumine oli pärast Brexitit mõeldamatu. Erkki Bahovski: Marine Le Pen Maarjamaal: mida oodata?
[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption]
Täna peaks teiste rahvuskonservatiivsete jõudude seas jõudma Eestisse Prantsuse Rahvusliku Liidu juht Marine Le Pen. Loomulikult on kära tema Eestisse saabumise üle suur, mis on ka mõistetav, sest tegemist on võibolla tuntuima ja mõjukaima rahvuskonservatiivse poliitikuga Euroopas pärast Jörg Haiderit.
Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption]
Täna peaks teiste rahvuskonservatiivsete jõudude seas jõudma Eestisse Prantsuse Rahvusliku Liidu juht Marine Le Pen. Loomulikult on kära tema Eestisse saabumise üle suur, mis on ka mõistetav, sest tegemist on võibolla tuntuima ja mõjukaima rahvuskonservatiivse poliitikuga Euroopas pärast Jörg Haiderit. Bahovski: kas Euroopa tõuseb tuhast?
[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption]
See pole pelgalt sõnakõlks, et tuleroaks langenud Jumalaema kirik Pariisis ühendas Euroopat.
Jumalaema kirik tõepoolest ühendas, sest tegemist oli ehitisega, mida teadsid ka nõukogude ajal teispool raudset eesriiet elavad idabloki inimesed. Või vähemalt meie, sest koolis tuli lugeda Victor Hugo 1831. aastal ilmunud romaani „Jumalaema kirik Pariisis”, mis lõi kiriku ümber pigem positiivse oreooli. Missuguseid ehitisi me veel teadsime? Jah, Eiffeli torn oli ka pigem positiivse tähendusega, aga näiteks Valge Maja, Kapitoolium või Westminsteri palee olid ikka kurjuse kehastuseks.
Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption]
See pole pelgalt sõnakõlks, et tuleroaks langenud Jumalaema kirik Pariisis ühendas Euroopat.
Jumalaema kirik tõepoolest ühendas, sest tegemist oli ehitisega, mida teadsid ka nõukogude ajal teispool raudset eesriiet elavad idabloki inimesed. Või vähemalt meie, sest koolis tuli lugeda Victor Hugo 1831. aastal ilmunud romaani „Jumalaema kirik Pariisis”, mis lõi kiriku ümber pigem positiivse oreooli. Missuguseid ehitisi me veel teadsime? Jah, Eiffeli torn oli ka pigem positiivse tähendusega, aga näiteks Valge Maja, Kapitoolium või Westminsteri palee olid ikka kurjuse kehastuseks. Erkki Bahovski: mida ütles soome rahvas?
[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption]
Erkki Bahovski
Diplomaatia peatoimetaja
„Rahvas on rääkinud,” tviitis soome kirjanik Jari Tervo pärast põhjanaabrite valimistulemuste selgumist, „nüüd tuleks selgusele jõuda, mida rahvas ütles”.
Ja tõepoolest – segadus on suur. Nii mahtusid Antti Rinne juhitud ja valimised võitnud sotsiaaldemokraadid, põlissoomlased ja Koondpartei kõik 0,7 protsendipunkti sisse. Esimest korda sai valimiste võitja alla 20 protsendi häältest. Rekord on ka see, et valitsusparteid kaotasid 200kohalises Eduskunnas 34 kohta. Mingil imelisel viisil sai valitsuses olnud Koondpartei veel ühe koha juurde, kuid peaminister Juha Sipilä juhitav Keskpartei ja põlissoomlastest lahku löönud Sinine Tulevik kaotasid.
Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption]
Erkki Bahovski
Diplomaatia peatoimetaja
„Rahvas on rääkinud,” tviitis soome kirjanik Jari Tervo pärast põhjanaabrite valimistulemuste selgumist, „nüüd tuleks selgusele jõuda, mida rahvas ütles”.
Ja tõepoolest – segadus on suur. Nii mahtusid Antti Rinne juhitud ja valimised võitnud sotsiaaldemokraadid, põlissoomlased ja Koondpartei kõik 0,7 protsendipunkti sisse. Esimest korda sai valimiste võitja alla 20 protsendi häältest. Rekord on ka see, et valitsusparteid kaotasid 200kohalises Eduskunnas 34 kohta. Mingil imelisel viisil sai valitsuses olnud Koondpartei veel ühe koha juurde, kuid peaminister Juha Sipilä juhitav Keskpartei ja põlissoomlastest lahku löönud Sinine Tulevik kaotasid.
