Silt: erkki bahovski

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Nende ridade kirjutamise aegu peaks üleatlandiliselt purjereisilt New Yorki jõudma Rootsi keskkonnaaktivist, 16aastane koolitüdruk Greta Thunberg. Purjereisi võttis Thunberg ette selleks, et veenda inimesi vähem lennukiga sõitma. Thunberg pälvis meedia tähelepanu nn koolistreikidega Rootsi parlamendi ees. Praeguseks on temast saanud üleilmne keskkonnaaktivist, kelle sõnul tuleb tegutseda kohe, sest muidu ei jää planeedist suurt midagi alles. Kliimastreigid on levinud nüüdseks üle maailma, kaasa arvatud Eestisse, kus kliimamuutustele on tähelepanu juhtinud esmajoones koolilapsed. Thunbergi tegevus pole jätnud mõju avaldamata. Rootslased on näiteks võtnud kasutusele sõnad flygskam ja tågskry, mis tähendavad vastavalt lennuhäbi ja rongiuhkust. Ehk siis kokkuvõetuna: üha vähem rootslasi lendab lennukiga ja üha rohkem sõidab rongiga. Sest nii on keskkonnasõbralikum.

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Siseminister ja EKRE esimees Mart Helme õnnitles Briti vastset peaministrit Boris Johnsonit ja pakkus brittidele abi suveräänsuse taastamisel, kui nad lahkuvad Euroopa Liidust. Et see ongi umbes nii, nagu meie kunagi lahkusime  Nõukogude Liidust. Helme võrdlus Euroopa Liidu ja Nõukogude Liidu vahel ajas närvi välisministeeriumi asekantsleri Matti Maasika (nentigem samas, et temast saab Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas), kes küsis Twitteris, missugune on õieti Eesti välispoliitiline kurss. Sealtpeale on vallandunud sõnasõda EKRE, EKRE toetajate ja Maasika vahel.

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Välispoliitikat defineeritakse üldiselt kui instrumenti, millega riik edendab ja kaitseb oma huve väljaspool riigipiire. Seda muidugi üldiselt, sest üleilmastumine on teinud ka sellesse klassikalisse definitsiooni oma korrektiivid: riigi huve tuleb edendada ja kaitsta ka riigipiiride sees ning tihti pole riigipiirid olulised ehk välispoliitika on segunenud sisepoliitikaga ja vastupidi.

[caption id="attachment_218287" align="aligncenter" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Juuni keskel oli majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas sunnitud tegema avalduse, et raha raudtee ehitamiseks Haapsalu ja Rohukülani ei jätku. Esialgu ehitatakse raudtee valmis Turbani. Võib muidugi küsida, missugune mõte on Turbal kui lõpp-peatusel – sest tavaliselt jookseb raudtee kahe linna vahel –, aga kui raha ei ole, siis pole midagi teha. Mäletatavasti oli Haapsalu raudtee sees igasugustes valimislubadustes, seda nii kohalike kui ka praeguste, riigikogu valimiste eel. Haapsalu raudtee eelarvest mahakriipsutamisele oli eelnenud valitsuse otsus taganeda kokkuleppest, mille järgi kasvab teaduse rahastamine Eestis ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Sellega kaasnes teadlaste mõnitamine nende nimetamisega punaprofessoriteks. Pole kahtlust, et mõneski ülikoolis on tööl nõukogude aja jäänukid, kes on üles kasvanud marksismi-leninismi „viljastavates” tingimustes, kuid enamik teadlasi on juba nooremad ja pole suure tõenäosusega Marxi lugenudki. Kuid nii see riigivanker – või peaks äkki ütlema: riigirong – meil veereb. Rahaga on lihtne: seda kas on või ei ole. Ilusad valimislubadused on sattunud tegelikkusega silmitsi.

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Mis on laulupeo mõte? Tõepoolest, mis võiks viia inimesed 2019. aastal laulukaare alla koos laulma? Mikk Pärnitsa 2017. aasta artikkel Sirbis (14.07.2017), kus ta võrdles laulupidu apartheidiga, väites, et laulupidu eksisteerib üldse tänu Venemaale, sest aitab koos hoida eestlust, tekitas tormi veeklaasis ja pani mõne eriti rahvuslikult meelestatud inimese tegema üleskutseid kultuurileht sulgeda.

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Jälle sekkus Eesti ellu Brexit. Brittide lahkumine Euroopa Liidust tekitas Eestile europarlamendis lisakoha. Eelmisel korral pidi Eesti nihutama oma Euroopa Liidu eesistumisaega pool aastat ettepoole, sest Ühendkuningriigi eesistumine oli pärast Brexitit mõeldamatu.

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Täna peaks teiste rahvuskonservatiivsete jõudude seas jõudma Eestisse Prantsuse Rahvusliku Liidu juht Marine Le Pen. Loomulikult on kära tema Eestisse saabumise üle suur, mis on ka mõistetav, sest tegemist on võibolla tuntuima ja mõjukaima rahvuskonservatiivse poliitikuga Euroopas pärast Jörg Haiderit.

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] See pole pelgalt sõnakõlks, et tuleroaks langenud Jumalaema kirik Pariisis ühendas Euroopat. Jumalaema kirik tõepoolest ühendas, sest tegemist oli ehitisega, mida teadsid ka nõukogude ajal teispool raudset eesriiet elavad idabloki inimesed. Või vähemalt meie, sest koolis tuli lugeda Victor Hugo 1831. aastal ilmunud romaani „Jumalaema kirik Pariisis”, mis lõi kiriku ümber pigem positiivse oreooli. Missuguseid ehitisi me veel teadsime? Jah, Eiffeli torn oli ka pigem positiivse tähendusega, aga näiteks Valge Maja, Kapitoolium või Westminsteri palee olid ikka kurjuse kehastuseks.

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Erkki Bahovski Diplomaatia peatoimetaja „Rahvas on rääkinud,” tviitis soome kirjanik Jari Tervo pärast põhjanaabrite valimistulemuste selgumist, „nüüd tuleks selgusele jõuda, mida rahvas ütles”. Ja tõepoolest – segadus on suur. Nii mahtusid Antti Rinne juhitud ja valimised võitnud sotsiaaldemokraadid, põlissoomlased ja Koondpartei kõik 0,7 protsendipunkti sisse. Esimest korda sai valimiste võitja alla 20 protsendi häältest. Rekord on ka see, et valitsusparteid kaotasid 200kohalises Eduskunnas 34 kohta. Mingil imelisel viisil sai valitsuses olnud Koondpartei veel ühe koha juurde, kuid peaminister Juha Sipilä juhitav Keskpartei ja põlissoomlastest lahku löönud Sinine Tulevik kaotasid.