Silt: Anvar Samost

Kolme aasta jooksul on Eesti juhid pidanud ja Eesti rahvas kuulanud suure hulga pidukõnesid, nüüd võiks neile mõtete kogumiseks uue aastani moratooriumi panna. Eesti vabariik on 100 aastat vana. Õigemini 102 aastat, aga 100. sünnipäeva tähistamine on kestnud kaks aastat niisuguse intensiivsusega, et iga Eesti inimene, kui ta ootamatult üles äratada, vastab automaatselt: „Eesti 100!”

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Pärast rohketele skandaalidele vaatamata pool aastat kestnud stabiilsust erakondade populaarsuses võib olla kätte jõudmas hetk, kus tulevad suuremad muutused. Nii ajakirjanikel kui poliitikutel kipuvad kõneldes apteegi- ja pensionireform segi minema – nii hoogsalt on peale jõulupühi poliitikaelu jätkunud. Ajakirjandusväljaannete külastusstatistika näitajad on kõik kõrge tõusunurgaga ning pankade serverid hanguvad mitu korda päevas, kui inimesed lõunapausi ajal või õhtul pärast tööd üheskoos suunduvad oma teise samba seisu vaatama.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Endiste tipp-poliitikute siirdumine poliitika mõjutamise ärisse ei ole probleem, probleem on lobitegevuse puudulik regulatsioon ja vähene läbipaistvus Eestis. Kuhu peab minema Toompeal aastaid veetnud poliitik, kes mingil põhjusel enam riigikogus või valitsuses ei jätka? Tööle, loomulikult – kui ta just ei kavatse surnuks nälgides ja külmetades kliimamuutuste vastu võidelda. See ei tohiks olla keeruline, sest eelduslikult on valijad erakondade koostatud nimekirjadest välja valinud targad ja julged inimesed, kel riigiasju ajades on lisaks tekkinud laiem vaade ühiskonnale. Kas suurest poliitikast lahkunu võib rahva teenimist jätkata omavalitsusjuhina? Muidugi. Kas oleks mõeldav siirdumine riigiametnikuks? Eeldusel, et see koht pole saadud poliitilise seljapesu tulemusena, siis loomulikult.

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] 2020 näib ilusa numbrina, ei enamat – aga juba jaanuari alguses näeme, et Eesti ja maailma jaoks saab aasta olema asju täis. 2020 ei saa kindlasti olema igav aasta. Esiteks pole meil igavaid aastaid ammu olnud. Teiseks, juba erakordne aastanumber kindlasti projitseerib nii järgmise 12 kuu jooksul kui tagasivaates 2020. aastale kõikvõimalikke tähendusi. Kolmandaks, mitu olulist arengut on meil alanud aasta kohta ju teada. Ökonomist Hardo Pajula armastab võrrelda Eestit külaga riigi servas, kuhu varem või hiljem jõuab kohale kõik pealinnas toimuv. Ei ole kindel, kas pealinn on Washington või New York, aga info liikumise kiirenedes kokku tõmbunud maailmas asub see ühemõtteliselt Ameerika Ühendriikides. Kui ei usu, siis vaadake praegusi lapsi: isegi kui nad ei õpi koolis inglise keelt (väheusutav), siis saavad nad selle teismeeaks enamasti selgeks paremini kui keskmised täisealised. Ameerika Ühendriikide kesksest ingliskeelsest kultuuriruumist tulevad kõik suuremad muutused vabas maailmas. 2020. aasta 3. novembril valivad Ameerika Ühendriigid presidenti.