6.3 C
Haapsalu
Reede, 29. märts 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Anvar Samost

Silt: Anvar Samost

Anvar Samost: poliitikarindel muutuste ootel?

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Pärast rohketele skandaalidele vaatamata pool aastat kestnud stabiilsust erakondade populaarsuses võib olla kätte jõudmas hetk, kus tulevad suuremad muutused. Nii ajakirjanikel kui poliitikutel kipuvad kõneldes apteegi- ja pensionireform segi minema – nii hoogsalt on peale jõulupühi poliitikaelu jätkunud. Ajakirjandusväljaannete külastusstatistika näitajad on kõik kõrge tõusunurgaga ning pankade serverid hanguvad mitu korda päevas, kui inimesed lõunapausi ajal või õhtul pärast tööd üheskoos suunduvad oma teise samba seisu vaatama.

Anvar Samost: kui ministrist saab lobist

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Endiste tipp-poliitikute siirdumine poliitika mõjutamise ärisse ei ole probleem, probleem on lobitegevuse puudulik regulatsioon ja vähene läbipaistvus Eestis. Kuhu peab minema Toompeal aastaid veetnud poliitik, kes mingil põhjusel enam riigikogus või valitsuses ei jätka? Tööle, loomulikult – kui ta just ei kavatse surnuks nälgides ja külmetades kliimamuutuste vastu võidelda. See ei tohiks olla keeruline, sest eelduslikult on valijad erakondade koostatud nimekirjadest välja valinud targad ja julged inimesed, kel riigiasju ajades on lisaks tekkinud laiem vaade ühiskonnale. Kas suurest poliitikast lahkunu võib rahva teenimist jätkata omavalitsusjuhina? Muidugi. Kas oleks mõeldav siirdumine riigiametnikuks? Eeldusel, et see koht pole saadud poliitilise seljapesu tulemusena, siis loomulikult.

Anvar Samost: 2020 – ilus number või oluline aasta?

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] 2020 näib ilusa numbrina, ei enamat – aga juba jaanuari alguses näeme, et Eesti ja maailma jaoks saab aasta olema asju täis. 2020 ei saa kindlasti olema igav aasta. Esiteks pole meil igavaid aastaid ammu olnud. Teiseks, juba erakordne aastanumber kindlasti projitseerib nii järgmise 12 kuu jooksul kui tagasivaates 2020. aastale kõikvõimalikke tähendusi. Kolmandaks, mitu olulist arengut on meil alanud aasta kohta ju teada. Ökonomist Hardo Pajula armastab võrrelda Eestit külaga riigi servas, kuhu varem või hiljem jõuab kohale kõik pealinnas toimuv. Ei ole kindel, kas pealinn on Washington või New York, aga info liikumise kiirenedes kokku tõmbunud maailmas asub see ühemõtteliselt Ameerika Ühendriikides. Kui ei usu, siis vaadake praegusi lapsi: isegi kui nad ei õpi koolis inglise keelt (väheusutav), siis saavad nad selle teismeeaks enamasti selgeks paremini kui keskmised täisealised. Ameerika Ühendriikide kesksest ingliskeelsest kultuuriruumist tulevad kõik suuremad muutused vabas maailmas. 2020. aasta 3. novembril valivad Ameerika Ühendriigid presidenti.

Anvar Samost: kui muud ideed pole, siis võiks rikkaks saada

Eesmärgipuudus paneb Eesti ühiskonna igapäevaselt kisklema tühiste küsimuste üle. Kui poliitikutel mingit muud suurt ideed pakkuda pole, siis võiks sihiks seada lihtsalt rikkaks saamise.

Anvar Samost: aeg vormistada digitaalne lehetellimus

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Digitaalsed ajalehetellimused hakkavad jõudma mahtudeni, mis lubavad väljaannetele jätkusuutlikku ärimudelit ja lugejatele paremat ajakirjandust. Kas ajaleht on pigem nagu helikassett või vinüülplaat? Vinüülplaat on vaieldamatult haua servalt elujõulisena tagasi tulnud, helikassett kõigele vaatamata ilmselt ei tule. Eks nad on mõlemad äärmuslikud näited, eriti ajalehe kõrval. Aga oma loogika võrdluses on.

Anvar Samost: miinusintresside tegelik mõju on suur küsimärk

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eesti Pank võiks kokku panna kriitilise analüüsi aastaid kestnud negatiivse intressikeskkonna mõjudest majandusele. Hiljuti võisime uudistest näha, et üks Pärnu linnaasutus, kelle pangaarvele SEBs oli kogunenud üle miljoni euro, sai teate, et hoiustamise eest tuleb pangale peale maksta. Nii ongi, SEB on esimese pangana Eestis enam kui miljonit eurot pikemat aega arvel hoidvatele äriklientidele juba mõnda aega tasu rakendanud. Põhjus, et otseselt niisugustest näidetest varem kuulda polnud, on ilmselt selles, et ettevõtted ja asutused, kel kauemaks kui mõneks päevaks nii suur raha arvele jääb, tegelevad tavaliselt sihipäraselt finantsjuhtimisega ning paigutavad raha erineval viisil ja erinevatesse pankadesse, et parim võimalik tulemus saavutada. Miinusmärgiga hoiuseintressid on aga ühemõtteliselt ka meil kohal. Eraisikutelt pangad raha hoiustamise eest tasu ei võta, kuid mitmes Euroopa riigis neid näiteid juba on. Pankadevahelisel turul on intressid aastaid negatiivsed. Euroopa Keskpanga poliitika on rahaturu intressimäärade taset näitava Euribori iga nädalaga üha sügavamale miinusesse viinud. Muutust pole oodata.

Anvar Samost: kas võtaksite vastu raha, mis teile ei kuulu?

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Ausus ei ole paraku inimese loomulik olek, kuid see muudab elu paremaks, mistõttu edukamad on ühiskonnad, kus varastamine on vastikuks tehtud. Ukrainas valiti hiljuti uus parlament. Suur osa rahvasaadikutest vahetus, sest valijad soovisid muutust ja vabanemist riiki aastakümneid kurnanud korruptsioonist. Mõne nädala eest käis üks mu tuttav Ukrainas ja kohtus mitmete sealsete oluliste inimestega. Küsisin, mis mulje jäi, kas asjad hakkavad arenema paremas suunas? Üllatuslikult ütles ta, et on pigem pessimistlik. Oma kohtumistel oli tuttav kuulnud, et Ukraina oligarhid ja muud sealsest laialdasest poliitilisest korruptsioonist elatuvad tegelased on väheste nädalatega jõudnud uutele parlamendi liikmetele teha pakkumised. Lihtsustatult näevad need välja nii: miljon dollarit kohe, edaspidi sada tuhat dollarit kuus. Vastuteenet pole esialgu vaja osutada.