Silt: Anvar Samost

Kui juba võrdleme käimasolevat võitlust koroonaviiruse vastu sõjaga, siis peame meeles pidama, et demokraatlikus riigis ei tee otsuseid ka sõjas mitte kindralid, vaid poliitikud. Kohe saab täis aasta võitlust koroonaviirusega, maailmas ja Eestis. Kui eelmisel vabariigi aastapäeval ei kasutanud sõja metafoori keegi suurte institutsionaalsete kõnede pidajatest peale kaitseväe juhataja, siis seekord jäi silma, et seda tegid ka luteri kiriku peapiiskop, riigikogu esimees, peaminister ja õiguskantsler. Ise hakkasin sõja peale mõtlema, kui proovisin kokku arvata, kui palju minu kahel lapsel on päris õigeid koolipäevi vahele jäänud, kuna kuude kaupa on oldud distantsõppel. Kas see lünk hariduses kujundab mitut tulevast põlvkonda, samamoodi nagu viimane maailmasõda või nõukogude okupatsiooni lõpp kujundasid minu (eakaaslastega võrreldes vanade) vanemate ja minu enda oma? Paljusid inimesi nimetame juba ligi aasta eesliini

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Euroopa Liitu ei maksa Nõukogude Liiduga võrrelda. Kui aga kahe nii erineva liidu vahel hakkab leiduma liiga palju paralleele, siis peaks küsima, mis on valesti. Jälgin mitme Euroopa Komisjoni voliniku Twitterisse tehtavaid postitusi. Ajakirjanikuna tuleb kursis olla, aga pigem selleks, et meeleolusid tabada. Kõige olulisem neist on mõistagi Eesti voliniku Kadri Simsoni kirjutatav. Kuigi ma ausalt öeldes ei usu, et Kadri Simson ka tegelikult neid postitusi teeb. Esiteks on kõikide volinike postitused üsna klassikalise viletsa suhtekorralduse moega. Aga teiseks ma pisut tunnen Kadri Simsonit ja ei usu, et tema suudaks lisaks klišeelikule vormistusele sedavõrd sisuliselt jaburat teksti produtseerida. Minge vaadake ise ja kui te olete vanem kui 45 aastat, siis tekib paljudel kindlasti lõpuks tunne, et midagi sarnast olete juba kuskil teises riigis loosungitelt ja lehtede esikülgedelt lugenud. Nii ei peaks tegelikult olema. Euroopa tippametitesse saanud inimesed, on nad siis eestlased või mõnest muust, teistsuguse ajalooga rahvusest, peaksid saama säilitada võimaluse suhelda inimlikult ja edastada sõnumeid, mida nad vähemalt mingil määral ise usuvad. Aga tundub, et kedagi ei huvita, keegi ei taju siin vastutust asjade eest, mis oleks nagu väikesed, aga tegelikult on olulised, sest tihti määrab keel sõnumi. Väikestest asjadest algavad suured.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Ootamatult sündinud uus valitsus võtab päeva korraga, sest üksteist ei usaldata ning jätkuv koroonakriis haarab lõviosa tähelepanust ja energiast. Reformierakonna ja Keskerakonna esimene kahe peale tehtud valitsus on suurem muutus Eesti poliitikas kui eelmisse koalitsiooni Keskerakonna ja Isamaa poolt EKRE kaasamine. Samas ei maksa oodata, et näeme poliitikas suuri muutusi, sest tegemist on valitsusega, kelle eesmärk on järgmiste riigikogu valimisteni jooksev Eesti elu ära hallata.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] USA tehnoloogia- ja sotsiaalmeediaettevõtete vahel alanud võitlus otsustab, milliseks kujuneb sõnavabadus kogu maailmas. Uus aasta on toonud suuri uudiseid ning ma ei pea silmas valitsuse lagunemist Eestis või rahutusi Ameerika Ühendriikide pealinnas. Tegelikuks uudiseks on globaalse haardega Ühendriikide internetimonopolide sammud poliitiliste eelistuste, kontrollimatu võimu ja aktiivse kirjastajarolli näitamisel. Sündmuste käik iseenesest on lihtne ja avalik. Pärast sissetungi USA kongressi hoonetesse teatas Ühendriikide ametist lahkuva presidendi Donald Trumpi peamiseks suhtluskanaliks olnud sotsiaalmeediaplatvorm Twitter, et sulgeb Trumpi konto. Samal ajal asusid Twitter ja temast suurem sotsiaalmeediaettevõte Facebook sulgema veel sadade tuhandete kasutajate kontosid, tuues põhjenduseks vägivalla toetamise. Sulgemised olid valikulised, jättes näiteks puutumata kõik tuntud diktatuurirežiimid.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Kuigi riigikogu viimaste aastate roll ei anna põhjust uhkust tunda, võib abielu rahvahääletuse otsuse arutamisel heast parlamentaarsest tavast kinnipidamine anda märku, et kõik pole veel kadunud. Riigikogus käib suuremate vaidlusteta tihti aasta tähtsaimaks seaduseks nimetatava riigieelarve eelnõu arutamine. Ööl vastu eelmist neljapäeva läbis see teise lugemise. Läbirääkimistel võttis sõna 25 saadikut ja siis tegid Reformierakonna fraktsioon ja sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon – opositsioon – ettepaneku teine lugemine katkestada. Poolt hääletas 41 ja vastu 54 seadusandjat ehk vähemalt oli hilisel kellaajal riigikogu enamus suures saalis kohal.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Viimastel nädalatel on üksteise järel tulnud teateid erinevatest seaduseelnõudest või algatustest, mille kõigi ühiseks nimetajaks on vabaduste piiramine ja suurema kontrolli kehtestamine meie kõigi elude üle.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Suusatreener Mati Alaveri toimiku avalikuks saamine on suur võit mitte ainult ajakirjanikele, vaid ka õigusemõistmisele ja ühiskonnale. Ilmselt on tõesti nii, et aastaid Eesti suusatamist kajastanud ja viimase ligi kümne aasta jooksul üha enam ka selle spordiala dopingupoolse piinliku küljega tegelema pidanud ajakirjanikud ei leidnud esmaspäeval pärast pikka vaidlust avalikuks saanud treener Mati Alaveri kohtutoimikutest peaaegu midagi üllatavat. Kõike seda võis kaudsete viidete põhjal aimata, pigem võis selles isegi kindel olla.