Silt: Anvar Samost
3
Anvar Samost: parlamendis valitud uus president asub oma rolli looma
[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"]
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Presidendivalimiste kaks suurimat võitjat on Reformierakond ja Keskerakond. Kas ka Eesti poliitiline kultuur ja ühiskond tervikuna võitsid, on vara öelda, kuid lootust on – nagu ikka uute asjade ja aegade alguses.
Ei ole palju olulisi küsimusi, milles viimaste riigikogu koosseisude erakonnad oleksid tahtnud ja suutnud kokku leppida nii, et kokkulepe oleks ulatunud üle kogu koalitsiooni ja enam kui poole opositsiooni, andes kokku 72 häält 101 võimalikust. See ei olegi otseselt etteheide Eesti rahvasaadikutele, sest on ka mujal demokraatlikus maailmas on vähe parlamente, kes sellises koosmeeles sageli mõne suure valiku teeksid.

Anvar Samost: mitte külmikud, vaid kahe esimese laine juhtimisanalüüs
caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"]
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Terviseameti külmikutes üles sulanud vaktsiinidest on kriitikud üritanud ehitada ameti või sotsiaalministeeriumi saamatuse sümbolit, kuid see on vale võitlus.
Igal ettevõttel või organisatsioonil juhtub õnnetusi. Kes on midagi juhtinud, saab kindlasti oma kogemusest näiteid leida. Rõhutan: õnnetusi juhtub kõigil ja harva on tegemist just selliste õnnetustega, kus kõik on kõik õigesti teinud ja kogu süü lasub pimedal juhusel. Ikka saab tagantjärele keegi tark öelda, et kriisideks tuleb valmistuda, õnnetusi saab ette näha ja nendeks valmistuda ning kuna valmistutud pole või kriisiplaan ei toiminud, siis keegi peab vastutama, ehk isegi karistatud saama, töö kaotama. Ja tal võibki õigus olla.

Anvar Samost: kinnisvaramaks võibolla juba järgmiste valimiste teema
[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"]
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Rahatrükk, buumiv kinnisvaraturg ja vajadus uute eelarvetulude järele teevad kinnisvaramaksu idee väljakäimise Eestis aina tõenäolisemaks.
Tänavu esimeses kvartalis – ja see kvartal on enamasti Eesti kinnisvaraturul kõige vaiksem – tehti Eestiskokku 13 700 kinnisvara ostu-müügitehingut, viiendiku võrra rohkem kui 2020. aasta samal ajal. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 1,15 miljardit eurot. Sellest kõrgem on tehingute koguväärtus olnud vaid eelmise aasta viimases kvartalis ja 2006. aastal ehk eelmisel buumiajal, millest räägitakseseni legende.

Anvar Samost: süvariik või ABS?
[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"]
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Ametnike ringis tehtavate otsuste must kast on poliitikute omast oluliselt suurem ja lisaks kasvab pidevalt, kuid enamasti ei pane me seda tähele.
Eesti Ekspress on avaldanud järjest ülevaateid sellest, kuidas eelmine peaminister Jüri Ratas oma ringsõitudel majutus, külalisi võõrustas või mida teda külla oodanutele kaasa võttis. See on jätnud paljudele mulje, et peaminister jõi ise kõik autosse kaasa pandud pudelid tühjaks, aga minu jaoks oli silmatorkavam üks teine kordunud motiiv.
„Jüri Ratase ajal käis [Stenbocki maja ametikorteris] toimunud nn musta kasti õhtusöökidel riigi mitteformaalne juhtimine. Mustaks kastiks hüüti neid seetõttu, et seal osalesid vaid valitsusparteide tähtsamad ninad, neile söödeti ette mingid teemad ja ametnikud kuulsid hommikul üllatusega, mida õhtul ja öösel oli otsustatud.”
Ja et veel selgem saaks, siis teine tsitaat Ekspressist siia lisaks: „Eesti Ekspressiga rääkinud ametniku sõnul nimetasid töötajad neid õhtusööke omakeskis „mustaks kastiks”, sest pidude käigus sündisid mõnigi kord „imelikud kokkulepped”, mille sünnilugu ametnikele segaseks jäi.”
Ehk siis, kujutage ette: rahva poolt vabadel valimistel mandaadi saanud erakondade juhid, kes olid moodustanud parlamendi poolt heaks kiidetud valitsuse, arutasid üksteisega riigiasju ning ametnikke polnud mitte üksnes juures, vaid nad said ka alles hiljem teada, mida kokku lepiti!
Vägisi meenuvad kümned poliitikute bürokraatide poolt kodustamise klassikasse kuuluvad sir Humphrey tsitaadid sarjast „Jah, härra minister!”.

Anvar Samost: presidendivalimised tulevad täitsa teisiti
Erakonnad on presidendikandidaatide valimisega ettevaatlikud ning ka laiem avalikkus ei ole uue riigipea isiku peale veel tõsisemalt mõtlema hakanud.
Aprillis 2016 oli Eesti praegusega võrreldes hoopis teistsugune koht. Lapsed käisid koolis, restoranid olid avatud, samuti kaubanduskeskused. Toimusid kontserdid ja teatrietendused. Välismaale reisida oli lihtne ja populaarne. Kaitsemaski kandvat inimest märgates võis olla kindel, et tegu on Jaapani turistiga.
Riigikogus oli esindatud kuus erakonda viie asemel, lisaks kaheksa fraktsioonita saadikut. Siim Kallas pidas kõne, kus teatas, et kandideerib presidendiks. Presidendiks kandideerimise kavatsust Reformierakonna kandidaadina oli kinnitanud ka Marina Kaljurand, sama soov oli Urmas Paetil.
Aga muidugi oli palju sarnast – näiteks peaminister oli Reformierakonnast.
Aprillis 2021 omal initsiatiivil keegi end presidendikandidaadiks seadnud ei ole, keegi isegi ei oota, et peaministri erakond mõne kandidaadi välja käib. Õigupoolest on vaid üks poliitikaväline teadlane, Tarmo Soomere, öelnud vastuseks ajakirjaniku küsimusele, et kui pakutakse, siis ta on nõu
Anvar Samost: ees seisab hulk majanduse kiire kasvu aastaid
[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"]
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Eesti majanduse kasvuväljavaated on suurepärased. Nii näitavad äsja avalikuks tehtud Eesti Panga ja rahandusministeeriumi prognoosid, aga nagu ikka jääb küsimus: kuidas pidu lõpeb?
Rahandusministeerium ennustab tänavu majanduskasvuks 2,5 protsenti ja tuleval aastal 4,8 protsenti. Seejuures on rahandusministeerium Eesti Pangast konservatiivsem. Keskpank prognoosib 2021. aasta majanduskasvuks 2,7 protsenti ja 2022. aasta kasvuks viis protsenti.
