Silt: Andres Kaljura
Päästjate reid tuvastas aegunud andurid
[caption id="attachment_466668" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu päästekomando pealiku Andres Kaljura ja ohutusjärelvalve inspktori Egne Lappmaa sõnul on andurite aegumiskuupäev anduri tagaküljel. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Päästjate sügisene suitsu- ja vinguandurite reid näitas, et paljudes kodudes on üleval kehtivusaja ületanud suitsuandurid.
Seda, et suitsuandur annab tühjenevast patareist piiksumisega märku, teavad ilmselt kõik. Et aga ka suitsuandurid ise aeguvad, on paljudele üllatus. Sügisesel andurite reidil nägid kontrollijad palju aegunud andureid.
Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma tunnistas, et suitsuandurite aegumine jõudis ka päästeameti teadvusesse mõne aasta eest. Haapsalu päästekomando pealiku Andres Kaljura sõnul on teavitamine suitsuandurite aegumisest olnud nõrk.
Kui tühjenevast patareist annab tunnistust piiksumine, siis Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve inspektori Egne Lappmaa sõnul andur ise aegumisest märku ei anna, vaid vaada
Päästepealik: eks me olegi sotsiaaltuletõrje
[caption id="attachment_466139" align="alignnone" width="1920"] Päästeameti tõstukauto. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Pooled väljasõidud viivad Läänemaa päästjad tormiga langenud puid saagima või kiirabile appi, mitte kellegi elu või vara tulest päästma.
Eelmisel aastal oli Läänemaa päästjatel väljakutseid ligi 30 võrra vähem kui tunamullu – 550. Päästesündmusi oli veerandsaja võrra vähem – 264.
Tulekahjude arv püsis 2024. aastaga samal tasemel – tuld sõitsid Läänemaa päästjad mullu kustutama poolesajal korral. Neist kuuel korral põles elumaja või korter ja kümnel mitteeluhoone.
Pärast kevadist koolitust, kus Läänemaa päästemeeskondade vanematele tutvustati redelauto võimalusi, on
Läänemaa vedur on Haapsalu rehabilitatsioonihaigla
[gallery ids="464717,464714,464691,464690,464718,464692,464693,464695,464696,464697,464698,464699,464700,464701,464702,464703,464704,464705,464706,464707,464708,464709,464711,464713,464715"]
Läänemaa veduriks kuultati neljapäeva õhtul Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus ja sädeinimese tiitli said Ene Sarapuu ja Eve Tamm-Hinno.
Neljapäeva õhtul tunnustas SA Läänemaa Haapsalu kutsehariduskeskuse saalis inimesi, kes muutsid oma tegemistega lõppeva aasta paremaks ja turvalisemaks. Tänati maakonna parimaid sotsiaal-, noorsoo töö ja turvalisuse ala tublimaid.
Läänemaa Veduri tiitli ja kohalikku ettevõtte Catree valmistatud puidust veduri sai Haapsalu neuroloogiline r
Päästeamet: suhelge üksi elavate lähedastega
[caption id="attachment_446992" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu päästekomando pealiku Andres Kaljura (vasakul) sõnul tuleb üsna sageli aidata hätta sattunud üksikuid inimesi. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Esmaspäeva hommikul kell 9.23 kutsuti päästjad Linnamäele, kus inimene oli üle kahe päeva olnud kättpidi kinni korstnalõõris.
Vanem naine hakkas puhastama korstnalõõri ja jäi kättpidi sinna kinni. Enda sõnul oli ta seal kinni olnud reede õhtust. Naise avastasid tuttavad, kes teavitasid hädasolijast päästjaid.
Haapsalu päästekomando meeskonnavanema Janno Osa sõnul püüdis naine ilmselt tuhaluugi kaudu hakata korstnast tahma eemaldama.
Päästjatel ei õnnestunud kannatanu õla
Päästjad harjutasid Rohukülas reostuse tõrjet
[caption id="attachment_454914" align="alignnone" width="1920"]
Päästeõppus Rohukülas. Aivar Õepa[/caption]
Haapsalu ja ja Lihula päästekomandod harjutasid neli päeva Rohuküla sadamas laevast tulnud õlilekke piiramist ja kokku kogumist.
Harjutuses sõidavad päästjad paadiga sadamas seisva laevani ja piiravad selle sisse aedpoomiga, mis kinnitatakse mõlemast otsast kai külge. Pärast seda simuleeritakse reostuse kogumist veest skimmeriga ehk pealmist veekihti puhastava seadmega. Skimmeriga kogutud reostus pumbatakse teises paadis olevasse paaki, tõstetakse kraanaga kaldale ja viiakse jäätmejaama utiliseerimisele.
Haapsalu päästekomando pealiku Andres Kaljura sõnul on õppuses n-ö lekkivana kujutatud laeva omanikud harjutustega kursis, samuti on õppustesse soosivalt suhtunud sadam. „
Päästeõppus Rohukülas. Aivar Õepa[/caption]
Haapsalu ja ja Lihula päästekomandod harjutasid neli päeva Rohuküla sadamas laevast tulnud õlilekke piiramist ja kokku kogumist.
Harjutuses sõidavad päästjad paadiga sadamas seisva laevani ja piiravad selle sisse aedpoomiga, mis kinnitatakse mõlemast otsast kai külge. Pärast seda simuleeritakse reostuse kogumist veest skimmeriga ehk pealmist veekihti puhastava seadmega. Skimmeriga kogutud reostus pumbatakse teises paadis olevasse paaki, tõstetakse kraanaga kaldale ja viiakse jäätmejaama utiliseerimisele.
Haapsalu päästekomando pealiku Andres Kaljura sõnul on õppuses n-ö lekkivana kujutatud laeva omanikud harjutustega kursis, samuti on õppustesse soosivalt suhtunud sadam. „Haapsalu komando sai uue päästeauto
[gallery ids="446991,446994,446989,446993,446992"]
Päästeameti Haapsalu komando sai uue päästeauto. Nüüd hakkavad päästjad selle kasutamist õppima ning teenistusse peaks masin jõudma mai lõpuks.
Päästeamet saab tänavu 46 uut tipptasemel päästeautot. Esimesed on komandodesse juba jõudnud, sealhulgas ka Haapsallu.
„Palju tööriistu, mis enne olid sisepõlemismootoriga, on nüüd akudel: näiteks kogu hüdrauliliste päästevahendite komplekt ja suured ketaslõikurid,“ kirjeldas päästeameti Haapsalu komandopealik Andres Kaljura.
„Tõenäoliselt läheme sel nädalal harjutusi tegema. Katsume selgust saada hüdrauliliste töövahendite võimekuses,“ rääkis Kaljura.
Kui vana päästeauto varustuses olev pinnaltpäästelaud on plastikust, siis uuel autol on see täispumbatav. Pumbasüsteem o
Reostusoht Läänemerel on kasvanud peaaegu kolm korda
[caption id="attachment_362922" align="alignnone" width="1920"]
Vormsi toonase vallavanema Maris Jõgeva sõnul oli 2022. aasta masuudireostuse ajal väga suur abi päästjatest.. Foto: erakogu.[/caption]
Vene varilaevastikku kuuluvate tankerite saalimine Läänemerel ohustab 415 kilomeetri pikkuse rannajoonega Läänemaad varasemast enam reostuskatastroofiga. Seniste reostusõnnetustega võrreldes on aga Eesti tõrjevõimekus nüüd kasvanud.
Energia ja puhta õhu uuringute keskuse (CREA) raporti järgi kasvas Venemaa varilaevastikku kuuluvate tankerite liiklus Taani väinades 2024. aasta augustis 277 protsenti võrreldes 2022. aasta sama perioodiga. Kaitseväe ohutusspetsialisti Mati Kose sõnul on samamoodi kasvanud risk reostusõnnetuse juhtumiseks Läänemerel.
„Peame korrigeerima ohuhinnangu sellele vastavaks. Oleme sattunud uude
Vormsi toonase vallavanema Maris Jõgeva sõnul oli 2022. aasta masuudireostuse ajal väga suur abi päästjatest.. Foto: erakogu.[/caption]
Vene varilaevastikku kuuluvate tankerite saalimine Läänemerel ohustab 415 kilomeetri pikkuse rannajoonega Läänemaad varasemast enam reostuskatastroofiga. Seniste reostusõnnetustega võrreldes on aga Eesti tõrjevõimekus nüüd kasvanud.
Energia ja puhta õhu uuringute keskuse (CREA) raporti järgi kasvas Venemaa varilaevastikku kuuluvate tankerite liiklus Taani väinades 2024. aasta augustis 277 protsenti võrreldes 2022. aasta sama perioodiga. Kaitseväe ohutusspetsialisti Mati Kose sõnul on samamoodi kasvanud risk reostusõnnetuse juhtumiseks Läänemerel.
„Peame korrigeerima ohuhinnangu sellele vastavaks. Oleme sattunud uudeTulest sagedamini on päästjad silmitsi sotsiaalprobleemidega
[caption id="attachment_442519" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu päästekomando. Kaire Reiljan[/caption]
Päästjad peavad lõppenud aastat heaks, sest lisaks uuele majale annab rõõmustamiseks põhjust seegi, et ei tuli ega vesi ei võtnud Läänemaal ühtegi inimelu.
„Oli väga äge aasta,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Kõige tähtsam oli päästjatele muidugi kolimine Uuemõisa kerkinud uude, kauaoodatud päästemajja.
Aasma sõnul on ta rahul veel sellega, et Läänemaal on kõik päästjate töökohad täidetud ning et maakonnas on tublid vabatahtlikud, kes lõppenud aastal uut tehnikat soetasid.
Kutseliste päästjate endi tööaasta oli tunamullusest veidi rahulikum, sest väljakutseid oli 135 võrra vähem kui 2023. aastal.
Vähem torme ja metsapõlenguid
„Vähem on olnud peamiselt ohtude likvideerimisi,” ütles Aasma. Ohu likvideerimine on näiteks see, kus päästjad peavad minema teele või elektriliinidele lan
Haapsalu päästekomando. Kaire Reiljan[/caption]
Päästjad peavad lõppenud aastat heaks, sest lisaks uuele majale annab rõõmustamiseks põhjust seegi, et ei tuli ega vesi ei võtnud Läänemaal ühtegi inimelu.
„Oli väga äge aasta,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Kõige tähtsam oli päästjatele muidugi kolimine Uuemõisa kerkinud uude, kauaoodatud päästemajja.
Aasma sõnul on ta rahul veel sellega, et Läänemaal on kõik päästjate töökohad täidetud ning et maakonnas on tublid vabatahtlikud, kes lõppenud aastal uut tehnikat soetasid.
Kutseliste päästjate endi tööaasta oli tunamullusest veidi rahulikum, sest väljakutseid oli 135 võrra vähem kui 2023. aastal.
Vähem torme ja metsapõlenguid
„Vähem on olnud peamiselt ohtude likvideerimisi,” ütles Aasma. Ohu likvideerimine on näiteks see, kus päästjad peavad minema teele või elektriliinidele lanGalerii: kaitseliidu Lääne maleva lipp anti üle uuele pealikule Jaanus Tuulikule
[gallery ids="440978,440979,440980,440981,440982,440983,440984,440985,440986,440987,440988,440989,440990,440991,440992,440993,440994,440995,440996,440997,440998,440999,441000,441001,441002,441003,441004,441005,441006,441007,441008,441009,441010,441011,441012,441013,441014,441015,441016,441017,441018,441019,441020,441021,441022"]
.
Neljapäeval andis aasta aega kaitseliidu Lääne malevat juhtinud major Kristjan Muld pidulikul tseremoonial maleva lipu üle uuele malevapealikule major Jaanus Tuulikule.
“Tõde ja õigus. Kumba me taga ajame? Mõlemat on vaja,” ütles kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm, viidates oma kõnes ilmselgelt Lääne malevas eelmise pealiku, major Mulla ajal algatatud kriminaalasjadele. “Mis on valesti, mida saaks parandada, mida saaks korda teha?” Kindralmajor Tamm nentis, et eesmärk ei olegi alati otsida süüdlasi, kui mingid asjad on käest ära, tuleb need korda teha. Kordategemine on kaitseliidu ülema sõnul pikk protsess, seda on vaja teha üheskoos.
Kindralmajor Tamm ütles, et on major Mullale tänulik, et ta tõi uurimisalused asjad päevavalgele, kuigi nad ei ole meeldivad ja tekitavad paksu verd. “Ma usun, et kui see pro
1
150 aastat hiljem on Uuemõisas taas pritsimaja
[caption id="attachment_437452" align="aligncenter" width="1920"]
Kui lipud olid vardasse tõmmatud, istutati maja juurde ka kaks õunapuud. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Poolteist sajandit tagasi ehitati Uuemõisa põllule esimene Haapsalu pritsimaja. Nüüd on päästjad taas Uuemõisa kolinud.
Reedel avati pidulikult Uuemõisas Tallinna mnt 85 asuv Läänemaa päästemaja.
Komandopealik Andres Kaljura nentis oma pidupäevakõnes, et see on juba teine kord, kui Uuemõisa on ehitatud pritsimaja. Esimene ehitati Uuemõisa põllule 1874. aastal. Poolteise sajandi jooksul on tuletõrjujad asunud nii Haapsalu kesklinnas Karja tänaval kui ka suure trummi taga
Kui lipud olid vardasse tõmmatud, istutati maja juurde ka kaks õunapuud. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Poolteist sajandit tagasi ehitati Uuemõisa põllule esimene Haapsalu pritsimaja. Nüüd on päästjad taas Uuemõisa kolinud.
Reedel avati pidulikult Uuemõisas Tallinna mnt 85 asuv Läänemaa päästemaja.
Komandopealik Andres Kaljura nentis oma pidupäevakõnes, et see on juba teine kord, kui Uuemõisa on ehitatud pritsimaja. Esimene ehitati Uuemõisa põllule 1874. aastal. Poolteise sajandi jooksul on tuletõrjujad asunud nii Haapsalu kesklinnas Karja tänaval kui ka suure trummi taga












