13.3 C
Haapsalu
Reede, 18. aprill 2025

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Andres Ammase fond

Silt: Andres Ammase fond

Krista Kumberg: trükivärv lõhnab peaaegu sama hästi kui kaneelisai

Haapsalu lasteraamatukogu bibliograafil ja raamatulugemise väsimatul propageerijal Krista Kumbergil on seljataga haruldane veebruar. Esmalt andis president talle Valgetähe V klassi teenetemärgi ja sel nädalal pälvis ta Andres Ammase fondi stipendiumi. Andrese auhinda saada on teine tunne, kui presidendi auraha puhul, sest see on nagu oma pere kiitus, leiab Kumberg. President alustas oma Eesti vabariigi aastapäeva kõnet Valdur Mikita luuletusega „Loomad”. Huvitav, mida ta sellega mõelda võis? Kuulasin presidendi kõnet küll, aga päris algust mitte, muidu ütleks midagi tarka. Aga mulle meeldis, et tema kõnes tuli kirjandust mitmel korral ette. Tulid ka Andres ja Pearu, mis nüüd on palju vastukaja tekitanud, kas nii või naa. Vahet pole, aga selge on, et meie president loeb raamatuid.

Ann Murik – tüdruk nagu säraküünal

11aastane Ann Murik on esimene, kes pälvis Andres Ammase fondi väikese lugeja auhinna. Ann sai auhinna kätte eile pärastlõunal Haapsalu lasteraamatukogus. Intervjuu ajal ta seda veel ei teadnud. Juttu ajasime temaga kui tubli lugejaga, kellena ta oli raamatukogusse kutsutud koos veel 29 väikese raamatusõbraga.

Anti Nöör – korstnapühkijast pillimees

[caption id="attachment_263906" align="alignnone" width="797"] Anti Nöör. Eduard Laur[/caption] Üle Läänemaa tuntud pottsepast muusik Anti Nöör õppis lõõtsa tõmbama alles mõned aastad tagasi, usina pillimängu eest sai ta Andres Ammase fondi esimese stipendiumi. Et midagi sellist juhtuda võiks, oli Nööri enda sõnul täiesti ootamatu. „Mulle?! Mille eest?!” olnud tema esimene reaktsioon, kui ta 2000 euro suurusest stipendiumist teada sai. Vastus on lihtne – Läänemaal täiesti uue traditsiooni, rahvamuusikafestivali Rannalõõts algatamise eest. Nagu fondi algatajad ütlesid: „Lõuna-Eesti juurtega lõõtsamängu traditsioon pole kaugeltki igasse Eesti nurka jõudnud, kuigi pillimehi tuleb igal pool aina juurde. Pillimeeste kogukond tunneb tänu Rannalõõtsale ja Antile Haapsalut hoopis rohkem kui seni. Anti ettevõtmistes on ehedust, kuulsuse ja au ihkamiseta tegutsemist.”