-6.1 C
Haapsalu
Teisipäev, 27. jaanuar 2026

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Andrei Taratuhin

Silt: Andrei Taratuhin

Politsei jätkas surnuna leitud vastsündinu ema otsinguid

[caption id="attachment_419168" align="alignnone" width="1920"] Politsei kammis kolmapäeval ahelikus läbi Suure-Lähtru maastikku. Foto: Andra Kirna[/caption] Politsei jätkas täna Suure-Lähtru külas maastikuotsingut, et saada vihjeid esmaspäeval leitud vastsündinu ja tema ema kohta. Esmaspäeva lõuna ajal sai politsei teate külast leitud surnud vastsündinu kohta ja alustas koheselt ema otsingutega, kes võib abi vajada. Kolmapäeval kammis politsei ahelikus läbi maastikku Suure-Lähtru ümbruses, otsides kohta, kust koer vastsündinu leida võis, et saada sedakaudu vihjeid edasi tegutsemiseks. „Kammisime veelkord suuremate jõududega läbi kogu piirkonna ja suurendasime otsinguala, et veenduda, et oleme leidnud ja talletanud kõik võimalikud jäljed ja infokillud, mis piirkonnas olla võivad,” ütles Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin.

Koer tõi vastsündinu surnukeha taluhoovi (täiendatud 19.15)

[caption id="attachment_326375" align="alignnone" width="2000"] Politsei. Foto: arhiiv[/caption] Politsei jätkab täna otsinguid, et leida Suure-Lähtrust äsja sünnitanud naine, kes võib terviseseisundi tõttu vajada kiiret abi. Politsei sai eile lõuna ajal teate, et Suure-Lähtru küla piirkonnas võis hommikul viibida naine, kes on värskelt lapse sünnitanud, kuid ei pruugi olla saanud sünnituse järgselt vajalikku arstiabi. „Mõistame, et meie otsingu palve võib tekitada küsimusi, millele oodatakse vastust, kuid praegu on meie peamine eesmärk võimaliku abivajava naise leidmine ja selleks vajaliku info kogumine. Kõigi täpsemate asjaolude selgitamisega tegeleme samuti, kuid inimese elu ja tervis on praegu meie prioriteet,” ütles Lääne prefektuuri operatiivjuht Üllar Kütt teisipäeva keskpäeval. Külaelanike sõnul tõi esmaspäeval koer oma pererahva hoovi elutu vastsündinu, kellel oli nabanöör küljes. Kelle lapse koer tuua võis, külaelanikud arvata ei osanud.

Libedus ja külgtuul viis teelt välja rekka ja liinibussi

[gallery ids="418250,418251,418252,418253,418255,418257,418256"] Libedus ja tugev tuul on muutnud liiklusolud keeruliseks ja viinud Läänemaal teelt kraavi nii rekka kui ka liinibussi.

Pühade ajal välkusid noad

[caption id="attachment_416992" align="alignnone" width="1920"] Kolme ohvriga pussitamine tõi esmaspäeva hilisõhtul kohale nii politsei, kiirabi kui ka päästjad. Foto: erakogu[/caption] Tänavused jõulud tõid Haapsalus politseile tavapärasest rohkem tööd – pühade ajal toimus kaks pussitamist, milles sai viga kokku neli inimest. Esimese pussitamise kohta sai politsei teate laupäeva ööl vastu pühapäeva kella 1 paiku. Politseile anti teada, et Haapsalu kortermajas lõi 48aastane naine noaga tuttavat 23aastast meest. Kiirabi viis mehe haiglasse ja politseinikud pidasid naise kahtlustatavana kinni. 25. detsembril õhtul kella 23 ajal sai politsei teate järjekordsest pussitamisest. Haapsalu kortermajas lõi 46aastane mees ühise joomingu käigus tekkinud konflikti tõttu noaga 36aastast meest. Ohver sai raskelt viga ja viidi haiglasse. Kergemaid vigastusi said ka samas korteris olnud 51aastane ja 36aastane naine. Politsei pidas noaga kaaslast haavanud mehe kahtlustatavana kinni.

Spithamis pääsesid veised hulkuma

[caption id="attachment_400929" align="alignnone" width="2000"] Hulkuvad veised. Foto: erakogu[/caption] Nädalavahetusel Spithamis vabalt uitama pääsenud veiseid püüdis omanik veel esmaspäevalgi. Spithami suveelanik Sofja Pevzner kohtus loomadega esimest korda pühapäeva hommikul. Tema teada oli neid külas nähtud juba varem. „Meil nende külaskäigust mingit kahju ei sündinud, sest aiavilja maas ei ole,“ ütles Pevzner.

Kiire tegutsemine päästis poisi uppumisest

[caption id="attachment_317863" align="alignnone" width="2000"] Fra Mare spaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Pühapäeval kella 13 ja 14 vahel juhtus Fra Mare spaas õnnetus, kus eelkooliealine poiss sattus uppumisohtu. Lapse elu päästis kiire tegutsemine. „Laps sattus vette ja äärepealt oleks uppunud,” kinnitas juhtunut Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin.

Juhtivprokurör Kristel Toming: on aus, kui inimene saab vastuse kahe kuu jooksul

[caption id="attachment_393416" align="alignnone" width="2000"] Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kristel Toming ja Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin selgitasid kuritegude uurimise lõpetamise juhist. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Kristel Tomingu sõnul on aus, kui kannatanu saab kahe kuu jooksul vastuse, et menetlus lõpetatakse, mitte ei usu, et sellega aktiivselt edasi tegeletakse. Peaprokurör Andres Parmas andis sel kuul välja juhise, mille järgi võib väiksemate kuritegude uurimise lõpetada kahe kuuga. Nii juhist kui ka Läänemaa kuritegevust selgitasid Toming ja Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin. Toming tõi välja, et prokuröride töö on üha enam võrreldav sotsiaaltööga ja kurjategijate kohtu ette viimine on viimane lahendus.

Andrei Taratuhin: meeskonnavaimu näitab, et võetakse end kokku

[caption id="attachment_389246" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu politseijaoskonna juhi Andrei Taratuhini sõnul on politseil viimasel kolmel aastal tulnud täita ülesandeid, mis ei kuulu just tavapärase töö hulka. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Kolm aastat järjest on politseinikel tulnud täita ülesandeid, millega nad varem kokku pole puutunud, kuid Haapsalu politseijaoskonna juhi Andrei Taratuhini ja juhtivuurija Vello Palmitsa sõnul pole tavapärane politseitöö sellepärast tegemata jäänud.

Kuritegevus ei kasva, kuid muutub

Kuritegevus Läänemaal küll ei kasva, kuid Haapsalu politseijaoskonna juhtivuurija Vello Palmitsa sõnul on see pidevalt muutuv. Politseile möödunud aasta jooksul tehtud väljakutsete arv jäi tunamullusega samale tasemele, samale tasemele jäi ka registreeritud kuritegude arv. „35 protsenti kuritegudest on kehaline väärkohtlemine,” ütles Palmits. Kui 2021. aastal registreeriti Haapsalu politseijaoskonnas 83 kehalise väärkohtlemise juhtumit, siis mullu oli neid juba 101. „Tõusnud on nii perevägivallajuhtumite kui ka löömiste arv,” ütles Palmits. Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Tartuhin täpsustas, et lähisuhtevägivalla teadete arv küll vähenes 13 protsenti (2021 – 120, 2022 –105), kuid kuritegude arv kahekordistus – kui 2021. aastal menetleti 31 lähisuhtevägivallakuritegu, siis mullu oli neid juba 59. „Kui võtta laiem pilt, siis ajas on nende arv siiski vähenenud. 2018. aastal oli 266 lähisuhtevägivalla juhtumit. Siiski loodame, et see tendents muutub,” ütles Taratuhin.