Silt: alge vare

[caption id="attachment_392167" align="alignnone" width="2000"] Kolm aastat Läänemaa haiglat juhtinud Edvard Garderi tööleping oleks lõppenud 1. juulil, kuid ahvatlevama pakkumise tõttu paneb ta ameti maha kolm kuud varem. Foto: Peeter Langovits[/caption] Kuu lõpus paneb ameti maha Läänemaa haigla juht Edvard Garder, kes alustab 3. aprillist tööd erameditsiinikeskuse Confido juhatuse esimehe ja tegevjuhina. 1. aprillist on Läänemaa haigla juhita, kinnitas haigla ravijuht Alge Vare. „Kahju on, üks arstist inimene vähem,” ütles Vare. Haapsalu linnapea ja Läänemaa haigla nõukogu liige Urmas Sukles ütles, et talle tuli teade haiglajuhi lahkumisest nädala alguses üllatusena. „Järelikult hinnatakse teda ka mujal,” ütles Sukles. Mis haigla juhtimisest edasi saab, ei osanud Sukles ega teinegi haigla nõukogu liige, perearst Andri Meriloo kolmapäeval veel öelda. Meriloo ütles, et teab vaid haiglajuhi lahkumisest.

[caption id="attachment_389603" align="aligncenter" width="600"] Läänemaa haigla sai Selveri heategevuskampaaniaga ligi 1979eurose toetuse. Foto: Läänemaa haigla[/caption] Selveri heategevuskampaaniaga sai Läänemaa haigla ligi 1979eurose toetuse, mille eest ostetakse lastearsti kabinetti nahakaudne bilirubiini taseme mõõtja. Haigla ravijuht ja lastearst Alge Vare ütles, et kui seni mõõdeti vastsündinute naha kollasust põhjustava bilirubiini hulka veeniverest, siis uue aparaadiga saab näidu kätte puutetundlikult.

[caption id="attachment_227237" align="alignnone" width="765"] Foto: Pixabay[/caption] Läänemaa haigla erakorralise meditsiini osakonda jõuab iga päev koroonaviirusega nakatunuid, kuid levivad ka teised viirushaigused. Haigla ravijuhi Alge Vare sõnul saadetakse enamik haiglasse pöördunud koroonahaigetest kodusele ravile, kuid osa saadetakse ka Lääne-Tallinna või Pärnu haiglasse. Eraldi koroonaosakonda Läänemaa haiglal ei ole, kuid haiglasisese nakatumise tõttu kehtestatud külastuskeeld kehtib veel teadmata aja, kuigi haiglas nakkust enam pole.

[caption id="attachment_340673" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa haiglas olevaid patsiente vaatama minna ei saa. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Läänemaa haiglas on eilsest laialdase koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud külastuskeeld. Haigla ravijuht Alge Vare ütles, et osakondades küll viirust ei ole, kuid mõned töötajad on nakatunud. Läänemaa haiglas eraldi koroonaosakonda veel ei ole, kuigi iga päev jõuab haiglasse keskmiselt üks nakatunud patsient, kes vajab haiglaravi.

[caption id="attachment_227237" align="alignnone" width="765"] Foto: Pixabay[/caption] Kuigi koroonaviirusega nakatunute hulk on tõusmas, põetakse arstide kinnitusel viirust kergemini kui näiteks aasta tagasi. Läänemaa haigla ravijuhi Alge Vare sõnul satub erakorralise meditsiini osakonda üle päeva üks koroonahaige patsient. Vare sõnul umbes pooled EMOsse sattunutest saadetakse kodusele ravile, pooled Pärnusse haiglaravile. Peamiselt on Vare sõnul haiglaravi vajavad patsiendid kaasuvate haigustega. „Noored saadame koju,” ütles Vare.

[caption id="attachment_117574" align="alignnone" width="1024"] Läänemaa haigla ravijuhi Alge Vare sõnul jõuab haiglasse peaaegu iga päev üks-kaks koroonahaiget. Arhiiv[/caption] Vaid kuu ajaga on nakatumine koroonasse kolmekordistanud. Viimase viie nädala jooksul on Läänemaale lisandunud kokku 60 koroonapositiivset. Kui siiani olid nakatunud peamiselt Haapsalu ja Lääne-Nigula elanikud, siis nüüd on viiruse levik jõudnud ka Vormsisse. „Rahvastikuregistri andmetel on Vormsile lisandunud üks nakatunu, kuid kuna praegu me kellelegi ei helista ega inimest eraldi ei uuri, pole me kindlad, kas ta ka elab seal või on sinna sisse kirjutatud,” ütles terviseameti Lääne regiooni vaneminspektor Lea Kiis. Eelmise nädalaga võrreldes on Läänemaale lisandunud 16 nakatunut. Kõige enam on koroonapositiivseid Haapsalus, siis Lääne-Nigulas ja seejärel Vormsi ühe inimesega. „Meie regioonis on tõusnud ka haigestunute keskmine vanus. Läänemaal on see praegu 60, aga see on üldine pilt,” lisas Kiis. Ka reoveeproovid kinnitavad, et koroonaviirus ei ole kuhugi kadumas. Viimati oli Haapsalu reoveeproov roheline ehk viirusekandjaid piirkonnas polnud või oli neid väga vähe, jaanipäeval. Sealt edasi on viirusekandjate hulk reovees kas mõõdukas või viitab kohati ka laiemale levikule. „Viirus on olemas,” ütles Kiis. Küll aga rõhutas ta, et haigestumus on üle Eesti ja see ei ole ainult meie piirkonnas. „Paanikaks ei ole põhjust, sest tõus ei ole liiga järsk. Numbrid tõusevad rahulikult ja stabiilselt,” ütles Kiis.

[caption id="attachment_315209" align="alignnone" width="1920"] Foto: Pixabay[/caption] Läänemaal on PCR-testiga tuvastatud koroonaviirusesse nakatumine viimased kolm nädalat tõusnud, samal ajal teistes Lääne-Eesti maakondades on see kaheksa protsenti langenud. 25. nädalal oli Läänemaal 8 nakatunut, 26. nädalal 10 ja 27. nädalal 11. Nakatumine on kasvanud nii Lääne-Nigula vallas kui ka Haapsalu linnas, Vormsil nakatunuid veel ei ole. Eelmise nädala kohta esmaspäeval ülevaade veel puudus. „Andmete liikumine ei toimu nii nagu varem. Saame korra nädalas ülevaate ja tavaliselt teisipäevaks,“ täpsustas terviseameti Lääne regiooni osakonnajuhataja Kadri Juhkam. Kuigi Läänemaal on koroonasse nakatumine tõusuteel, ei näe Juhkam veel mõtet arve üksipulgi lahti võtta, et tuua välja nakatunute keskmine vanus, sugu ja vaktsineerimisinfo. „Kui näitajad hakkavad drastiliselt tõusma, hakkame asja lähemalt vaatama,“ selgitas Juhkam.