Silt: aivar riisalu

[caption id="attachment_359570" align="alignnone" width="2000"] Hiiu–Lääne päästepiirkonna juhi Hannes Aasma sõnul on Haapsalu spordikeskus linna üks evakuatsioonipunktidest, kus on toimunud ka õppus Orkaan[/caption] Kuigi siinsed omavalitsusjuhid peavad sõjaohtu Läänemaale väikeseks, on Ukraina sõda tõstnud elanikkonnakaitse teravalt päevakorrale. Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et sõjaolukorras ei ole Haapsalu strateegiline sihtmärk. Lääne-Nigula vallavanema Aivar Riisalu hinnangul Eestile praegu sõjalist ohtu ei ole. „Kui me aga Ukraina sõjast ühiskonnas laiemalt ei õpi, oleme lausrumalad,“ ütles ta. Lääne maleva pealiku major Andres Välli on sõjaohu suhtes Suklese ja Riisaluga ühte meelt, kuid tema hinnangul peavad kohalikul omavalitsused ja päästeamet koos kaitseliiduga valmistuma kõikvõimalikeks kriisideks. „Kriis ei pea olema ainult sõjaline, vaid olla võib ükskõik mis muu kriis, kus tuleb elanikkonnaga tegeleda,“ ütles Välli.

2005. aasta jaanuaritormi ja sellega kaasnenud üleujutuse kogemus läänlastel juba on, kuid näiteks ulatuslikest elektrikatkestustest oleme seni pääsenud.

Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainasse koguneb iga nädal regionaalne kriisikomisjon, kuhu kuuluvad omavalitsusjuhid ning pääste, politsei ja kaitseliidu esindajad. Vormsi vallavanema Maris Jõgeva sõnul on kriisikomisjoni kokkusaamistel praegu peamised teemad põgenikud ja julgeolekukriis. „Mulle tundub, et suurte teemade ja kriiside puhul on kõige olulisem koordineerimine – kes kellele infot annab, kuidas on jaotatud vastutus ja rollid,“ ütles Jõgeva.

[caption id="attachment_358245" align="alignnone" width="1143"] Aulepa tuulepargis olevad tuugenid on Risti kanti kavandatavatega võrreldes imepisikesed. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vald ei saavutanud Risti kanti kavandatava tuulepargi läbirääkimistel Enefit Greeniga l kohtuvälist lepet, kuid lepiti kokku, et arutelu jätkub. Esmaspäeval käis Lääne-Nigula esindus Tallinnas Enefit Greeniga kohtumas. Valda esindasid Risti osavallavanem Rein Kruusmaa, osavallakogu esimees Kaido Rehkalt ja osavallakogu aseesimees Lea Lai. Enefit Green kaebas valla kohtusse, sest mullu jaanuaris otsustas Lääne-Nigula volikogu lõpetada Risti tuulepargi eriplaneeringu, mis tähendab Eesti Energia projekti tagasilükkamist. Kuigi Tallinna halduskohus andis hiigeltuuleparki kavandavale Enefit Greenile õiguse ja tühistas Lääne-Nigula vallavolikogu otsuse tuulepargi eriplaneering lõpetada, kaebas energiafirma edasi, et kohtuotsus osaliselt tühistataks ja kohtukulud jääks Lääne-Nigula valla kanda.

[caption id="attachment_357418" align="aligncenter" width="2000"] Aivar Riisalu: „Olen veendunud, et mul on oma käsuga õigus panna omad inimesed tööle sellisesse formatsiooni, nagu probleem seda nõuab." Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vald on valmis 610 sõjapõgeniku majutamiseks, praegu on neid vallas 24. Lääne-Nigula vallavanem Aivar Riisalu ütles neljapäeval vallavolikogu istungil, et ta moodustas Ukraina sõja esimesel päeval vallavalitsuse liikmetest kriisikomisjoni. Volikoguliige Neeme Suur tuletas vallavanemale küll meelde, et praegu ei ole enam igas omavalitsuses kriisikomisjoni, vaid olemas on Läänemaa kriisikomisjon, mida juhib Haapsalu linnapea Urmas Sukles. „Olen veendunud, et mul on oma käsuga õigus panna omad inimesed tööle sellisesse formatsiooni, nagu probleem seda nõuab. Nimetame seda siis mitte kriisikomisjoniks, vaid kriisi reguleerimise struktuuriks,” lausus Riisalu Lääne Elule.

[caption id="attachment_356897" align="alignnone" width="2000"] Martna koolimaja, kus sel õppeaastal õpib 50 last, on ehitatud 120 lapse tarvis. Foto: Urmas Lauri[/caption] Martna saab uue koolimaja vaid siis, kui hinnad lähiajal kättesaamatusse kõrgusesse ei tõuse ja kui ehituseks õnnestub kusagilt toetust saada. Üks rahasaamise võimalus on hoonete energiasäästlikuks muutmise toetus. Kui eelmise aasta lõpus räägiti veel, et uue koolimaja ehitamine maksab hinnanguliselt veidi üle miljoni euro, siis praegu on juttu juba hoopis teistest summadest. Lääne-Nigula volikogu veebruariistungil vallaeelarve arutelul ütles vallavanem Aivar Riisalu, et Martna uue koolihoone ehitamiseks on vaja 1,2–1,8 miljonit eurot. „Meil on teada ehitatavad ruutmeetrid ja enam-vähem ka ehitamise turuhind, selle baasilt julgen öelda, et hind võiks minna 1,8 miljoni juurde. Aga seda raha meil ei ole,” laiutas eile Lääne Eluga vestelnud Riisalu käsi.

[caption id="attachment_356749" align="alignnone" width="2000"] Tanklate tabloodelt praegu vastu vaatavaid kütusehindu pole Eestis varem nähtud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Üha kerkivad kütusehinnad on muretsema pannud nii bussifirmad kui ka omavalitsused, kelle eelarvetesse kõrged hinnad auke söövad. „Kõik näevad, kuidas kütusehind tõuseb. See pole natukene, vaid palju,” ütles GoBusi juht Andrei Mändla. Kui veel jaanuari lõpus maksis bensiin E95 pisut üle 1,6 euro ja diislikütus alla 1,5 euro, olles pikka aega tasapisi kerkinud, siis sel nädalal kerkis hind üle kahe euro liitri kohta, mis on kõrgeim kütusehind läbi aegade. Suurem hinnatõus ongi olnud just märtsis. Üha kiiremini kerkivate hindade tõttu arutab bussifirma järgmise nädala alguses võimalikku piletihinna tõusu. „Karta võib, et tõuseb,” ütles Mändla.

[caption id="attachment_356280" align="alignnone" width="2000"] Kärbla küla elanik Tõnu Nõupuu on juba seni ukrainlasi mitmel moel abistanud ja vajadusel saab ukraina pere ulualust tema Tammeoru talu saunamajas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Esimesed Ukraina sõjapõgenikud on Läänemaale kohale jõudnud ja kaardistatakse võimalusi põgenikevoo majutamiseks. Kullamaa osavallavanem Katrin Viks ütles, et Lääne-Nigula vallas on kaardistamine veel pooleli. „Kõik osavallavanemad vaatavad enda piirkonna üle, kuidas abi pakkuda,” ütles Viks.

[caption id="attachment_355034" align="aligncenter" width="1755"] Lääne-Nigula vallavanem Aivar Riisalu selgitas volikogule, et eelarve puhul on juba arvestatud eeldatava tulumaksulaekumisega. Foto: kuvatõmmis[/caption] Lääne-Nigula volikogu võttis neljapäeval üksmeelselt vastu teisel lugemisel olnud 13,6 miljoni suuruse vallaeelarve. Eelarvele tegid nii volikogu komisjonid, volikogu liikmed kui ka osavallad 38 muudatusettepanekut, millest osa ka arvesse võeti. Näiteks suurenes poole võrra kaasava eelarve maht – senise 40 000 euro asemel jagatakse kaheksa osavalla vahel nüüd 80 000 eurot.

[caption id="attachment_355038" align="aligncenter" width="2000"] Lääne-Nigula uue vallavanema Aivar Riisalu juured on Kullamaal. Juurte juurde tagasi tulnud ta enda sõnul nüüd ongi. Foto: Urmas Lauri[/caption]   Lääne-Nigula uus vallavanem Aivar Riisalu näitab taastuvenergia tulihingelise pooldajana Risti tuulepargile rohelist tuld, käib mõnuga Taeblas tööl ja unistab Noarootsi tammist. Teisipäeva hommikul Lääne Elu toimetuses tunneb Riisalu end nagu kala vees, pajatab ajakirjanikele suure mõnuga tükk aega eestlaste põlvemisest, intervjuu ajaks tõmbub aga ootamatult tõsiseks à la tegime nalja, nüüd on etendus läbi. Või noh… peaaegu läbi. Aivar Riisalu, teid tuntakse ärimehe ja lauljana. Viimased neli aastat olite miljardilise eelarvega Tallinna abilinnapea. Kuidas nii läks, et teist sai Lääne-Nigula vallavanem? Aus vastus on see, et mind kutsuti. Veel ausam vastus on see, et eelmine töö sai otsa. Ütlen häbenemata, et inimesele on olulised kolm asja: et leib oleks laual, et vara kasvaks ja et oleks ühiskondlik tunnustus. Viimast niisama ei jagata. Tunnustus oli juba see, et kutsuti kandideerima. Olete öelnud, et vallavanema amet ei ole mingi unistuste amet. Ma olen Alexela üks loojatest. Endise suurettevõtjana on mul piisavalt raha. Ma ei pea tööl käima. Saan endale lubada luksust töötada ametis, kus saan midagi paremaks muuta, et ka teistel oleks parem elada, teha asju, mis mõjuvad ühiskonnale laiemalt. Sõidan tööle ja olen õnnelik. Üle pika aja. Tallinnal oma miljardilise eelarvega oli ainult üks probleem – raha absoluutselt ei olnud. Sama on Lääne-Nigulas ka, aga keskkond on äge. Minu eelmised neli aastat möödusid steriilses keskkonnas. Ütlesite, et teid kutsuti kandideerima. Kes teid kutsus? Eks võite ju aimata, arvestades, kust ma pärit olen. Eks sealt see initsiatiiv tuli. Jah, olete sündinud ja kasvanud Kullamaal. Kullamaa mehed on ennegi pealinna mehi vallavanemaks toonud. Päris valutult te ametisse siiski ei saanud. Oli isegi oht, et konkurss kuulutatakse luhtunuks. Koalitsioon ei saanud teie asjus kokkuleppele. Ega midagi teha ole. Minu vallavanemaks kinnitamine päädis sellega, et tegin Eestis ajalugu – sain peaaegu kogu opositsiooni toetuse, aga üks koalitsioonis olev poliitiline jõud minu poolt ei hääletanud. (Reformierakond – toim.)

[caption id="attachment_269581" align="alignnone" width="2048"] Viivika Orula. Foto: Urmas Lauri[/caption] Oru kultuurisaali asub märtsis juhtima Viivika Orula. Eve Tamm-Hinno Linnamäe arenguseltsist ütles, et vallavanem Aivar Riisalu on oma nõusoleku Orulale andnud. „Me astume Viivikaga ühte sammu, koostöö sujub juba praegu,” lisas ta.