Silt: Ain Iro

Tänavuste riigieksamite tulemuste järgi käivad Läänemaa kõige tublimad õppurid Noarootsi gümnaasiumis, mis on 126 eestikeelse kooli hulgas 37. kohal. Noarootsi gümnaasium oli Läänemaa koolide arvestuses ka suurim tõusja, parandades kohta tabelis mullusega võrreldes 34 koha võrra – läinud aastal oli kool pingereas 71. kohal. „Oleks võinud veel tõusta,” ütles Noarootsi gümnaasiumi direktor Laine Belovas.

[caption id="attachment_346575" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul pole võimalik kolm korda nädalas 700 õpilast korraga testida. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Maakonna suurim, 700 õpilasega Haapsalu põhikool testis eile ühe klassitäie lapsi põhjendusega, et terve kooli testimiseks pole lapsevanemate nõusolekut ja käib üle jõu. Haapsalu põhikoolis testiti eile prooviks üks klassitäis lapsi, direktor Anne Mahoni sõnul võttis see peaaegu terve tunni – 45 minutit. Kuigi lapsed said Mahoni sõnul hakkama ja neile tundus see isegi meeldivat, polnud eile vähimatki selgust, kes ja mis intervalliga hakkab Läänemaa suurimas, 700 õpilasega koolis lapsi testima. Direktor sellega ei kiirusta.

[caption id="attachment_341295" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Ain Iro oma kooli õpilaste pärast muret ei tunne. Foto: Andra Kirna[/caption] Kui Läänemaa vaktsineeritute hulk täiskasvanute hulgas on kõvasti üle Eesti keskmise, siis noorte vaktsineerimise poolest oleme olenevalt vanusegrupist viimase nelja-viie maakonna hulgas. Koolidest on vanematele saadetud nõusolekuvormid, milles küsitakse luba lapse Covid-19 vastu vaktsineerimiseks ja koroonaproovi võtmiseks. Kuigi vastata paluti niipea kui võimalik, on vastamise tähtajad kooliti erinevad. Enamasti on tähtajad alles kätte jõudnud või kohe kätte jõudmas. Läänemaa ühisgümnaasiumi direktori Ain Iro sõnul on ka neil nii. „Info selle kohta, mida vanem vastas, on ainult kooliõel,“ selgitas Iro. „Kooliõde hakkab meil vaktsineerima, kui on neid, kes seda soovivad.“ Kas soovijaid on, Iro ei tea. Enda sõnul keskendub ta juhina kooli peamisele ülesandele, õppetöö korraldamisele.

[caption id="attachment_339966" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul on neil üks selle kandi väheseid koole, kus töötab kooliõde. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Nädal enne õppeaasta algust pole koolijuhtidel veel täit selgust, kas ja kuidas koolid koroonaviiruse leviku tingimustes tööle hakkavad. Haridusminister Liina Kersna sõnas eilsel haridusvaldkonna pressikonverentsil, et enam kui pooled 16–17aastastest ja ligi 40 protsenti 12–15aastastest on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga kaitsepoogitud. Minister lubas, et sügisest saavad kõik soovijad koroonasüsti kooliõdede juures. „Juba praegu on vaktsineerimispäevi koolides ning ka üli- ja kutsekoolides,” ütles Kersna. Läänemaa koolijuhid seevastu ei kujuta koolis vaktsineerimist hästi ette. Oru kooli direktor Andres Kampmann tõdes, et vaktsineerimisega on täpselt nii, nagu lapsevanemad kodus otsustavad ja asja ise korraldanud on. „Keegi pole märku andnud, et tahaks kooli kaudu vaktsineerimist saada,” täpsustas ta.

[caption id="attachment_332613" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi säravaim lõpetaja on Mattias Kerge. Foto: Elen Freivald[/caption] Enim medaleid, kaheksa kulda ja 13 hõbedat, said Läänemaa ühisgümnaasiumi lõpetajad. Läänemaa ühisgümnaasiumi direktori Ain Iro sõnul oli medaliste ka mullu enam-vähem sama hulk. „Kõige säravam lõpetaja on kahtlemata Mattias Kerge,” ütles Iro. Kerge on võitnud kolm üle-eestilist ainevõistlust – eesti keele, geograafia ja majanduse. Üle-eestilisel ühiskonnaõpetuse olümpiaadil tuli ta kolmandaks.

[caption id="attachment_329096" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu vapimärgi sai Valli Ender. Foto Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu vapimärk anti Kalju Aigrole, Valli Enderile ja Vladimir Padamale.

[caption id="attachment_327070" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu põhikooli 1. ja 3. klassi õpilased Maria (vasakul) ja Robin Reimer ootavad kooliminekut pikisilmi. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Kümneaastane Robin Reimer ootab suure elevusega esmaspäeva, et lõpuks ometi sõpradega kokku saada ja neile üle hulga aja tere öelda. Haapsalu põhikooli 3. klassi õpilane Robin Reimer on üks üle 800st Läänemaa 1.–4. klassi lapsest, kes 3. maist tagasi koolipinki pääsevad.

[caption id="attachment_326352" align="alignnone" width="2000"] Läänemaal ja Lihulas tegi eile emakeele riigieksamit üle 130 abituriendi. Foto: Lemmi Kann[/caption] Kuigi gümnaasiumi saab tänavu lõpetada ka eksamiteta, loobus Lihulas ja Läänemaal eesti keele riigieksamist esmaspäeval kokku ainult neli abiturienti. „Kõik 72 on kohal. Tulid, said juhised kätte ja hakkasid kirjutama. Nagu igal aastal,” ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Ain Iro Lääne Elule poolteist tundi pärast eksami algust.

[caption id="attachment_326119" align="alignnone" width="2000"] Mullu loobus Eestis emakeele riigieksamist 800 abiturienti. Lemmi Kann[/caption] Neli päeva enne eesti keele riigieksamit otsustas riigikogu, et kooli lõpetamisega pole sel enam pistmist – kooli saab läbi ka siis, kui eksamitöö saab null punkti või eksameid üldse ei tehta. „Lõpuks on selgus majas,“ ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Ain Iro Lääne Elule. Kolmapäeva õhtu veetis Iro, telefon näpus, ja jälgis riigikogu istungit. Otsus, et gümnaasiumi saab lõpetada ka riigieksamiteta, tehti pärast kella kümmet õhtul. Eesti keele riigieksamini 19. aprillil jäi neli päeva ja üks öö.