Avakülg Tags Ain Iro

Silt: Ain Iro

Õpilaste vaktsineerimine Läänemaal võtab hoogu

[caption id="attachment_341295" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Ain Iro oma kooli õpilaste pärast muret ei tunne. Foto: Andra Kirna[/caption] Kui Läänemaa vaktsineeritute hulk täiskasvanute hulgas on kõvasti üle Eesti keskmise, siis noorte vaktsineerimise poolest oleme olenevalt vanusegrupist viimase nelja-viie maakonna hulgas. Koolidest on vanematele saadetud nõusolekuvormid, milles küsitakse luba lapse Covid-19 vastu vaktsineerimiseks ja koroonaproovi võtmiseks. Kuigi vastata paluti niipea kui võimalik, on vastamise tähtajad kooliti erinevad. Enamasti on tähtajad alles kätte jõudnud või kohe kätte jõudmas. Läänemaa ühisgümnaasiumi direktori Ain Iro sõnul on ka neil nii. „Info selle kohta, mida vanem vastas, on ainult kooliõel,“ selgitas Iro. „Kooliõde hakkab meil vaktsineerima, kui on neid, kes seda soovivad.“ Kas soovijaid on, Iro ei tea. Enda sõnul keskendub ta juhina kooli peamisele ülesandele, õppetöö korraldamisele.

Läänemaa koolid ei hakka õpilasi vaktsineerima

[caption id="attachment_339966" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul on neil üks selle kandi väheseid koole, kus töötab kooliõde. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Nädal enne õppeaasta algust pole koolijuhtidel veel täit selgust, kas ja kuidas koolid koroonaviiruse leviku tingimustes tööle hakkavad. Haridusminister Liina Kersna sõnas eilsel haridusvaldkonna pressikonverentsil, et enam kui pooled 16–17aastastest ja ligi 40 protsenti 12–15aastastest on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga kaitsepoogitud. Minister lubas, et sügisest saavad kõik soovijad koroonasüsti kooliõdede juures. „Juba praegu on vaktsineerimispäevi koolides ning ka üli- ja kutsekoolides,” ütles Kersna. Läänemaa koolijuhid seevastu ei kujuta koolis vaktsineerimist hästi ette. Oru kooli direktor Andres Kampmann tõdes, et vaktsineerimisega on täpselt nii, nagu lapsevanemad kodus otsustavad ja asja ise korraldanud on. „Keegi pole märku andnud, et tahaks kooli kaudu vaktsineerimist saada,” täpsustas ta.

Läänemaal lõpetas gümnaasiumi 28 medalisti

[caption id="attachment_332613" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi säravaim lõpetaja on Mattias Kerge. Foto: Elen Freivald[/caption] Enim medaleid, kaheksa kulda ja 13 hõbedat, said Läänemaa ühisgümnaasiumi lõpetajad. Läänemaa ühisgümnaasiumi direktori Ain Iro sõnul oli medaliste ka mullu enam-vähem sama hulk. „Kõige säravam lõpetaja on kahtlemata Mattias Kerge,” ütles Iro. Kerge on võitnud kolm üle-eestilist ainevõistlust – eesti keele, geograafia ja majanduse. Üle-eestilisel ühiskonnaõpetuse olümpiaadil tuli ta kolmandaks.

Galerii: Haapsalu tunnustas tublimaid

[caption id="attachment_329096" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu vapimärgi sai Valli Ender. Foto Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu vapimärk anti Kalju Aigrole, Valli Enderile ja Vladimir Padamale.

Lapsed pääsevad lõpuks kooli

[caption id="attachment_327070" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu põhikooli 1. ja 3. klassi õpilased Maria (vasakul) ja Robin Reimer ootavad kooliminekut pikisilmi. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Kümneaastane Robin Reimer ootab suure elevusega esmaspäeva, et lõpuks ometi sõpradega kokku saada ja neile üle hulga aja tere öelda. Haapsalu põhikooli 3. klassi õpilane Robin Reimer on üks üle 800st Läänemaa 1.–4. klassi lapsest, kes 3. maist tagasi koolipinki pääsevad.

Abituriendid arutlesid spordi ja libauudiste üle

[caption id="attachment_326352" align="alignnone" width="2000"] Läänemaal ja Lihulas tegi eile emakeele riigieksamit üle 130 abituriendi. Foto: Lemmi Kann[/caption] Kuigi gümnaasiumi saab tänavu lõpetada ka eksamiteta, loobus Lihulas ja Läänemaal eesti keele riigieksamist esmaspäeval kokku ainult neli abiturienti. „Kõik 72 on kohal. Tulid, said juhised kätte ja hakkasid kirjutama. Nagu igal aastal,” ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Ain Iro Lääne Elule poolteist tundi pärast eksami algust.

Gümnaasiumi saab lõpetada riigieksamiteta

[caption id="attachment_326119" align="alignnone" width="2000"] Mullu loobus Eestis emakeele riigieksamist 800 abiturienti. Lemmi Kann[/caption] Neli päeva enne eesti keele riigieksamit otsustas riigikogu, et kooli lõpetamisega pole sel enam pistmist – kooli saab läbi ka siis, kui eksamitöö saab null punkti või eksameid üldse ei tehta. „Lõpuks on selgus majas,“ ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Ain Iro Lääne Elule. Kolmapäeva õhtu veetis Iro, telefon näpus, ja jälgis riigikogu istungit. Otsus, et gümnaasiumi saab lõpetada ka riigieksamiteta, tehti pärast kella kümmet õhtul. Eesti keele riigieksamini 19. aprillil jäi neli päeva ja üks öö.

Eksamieelset koroonatesti tahab teha alla poole lõpetajatest

[caption id="attachment_325841" align="alignnone" width="2000"] LÜGi direktor Ain Iro ei tea siiani päris täpselt, kuidas testimist korraldada. Foto: Andra Kirna[/caption] Sel aastal pakutakse kõigile aprillis riigieksamite või Cambridge'i inglise keele tasemeeksami sooritajatele võimalust enne eksamit teha koroonatest, paljud noored pole sellest aga huvitatud. 19. aprillil toimuva esimese riigieksami – eesti keele eksami – eel said soovijad end kooli kaudu testile registreerida eile hommikul kella kümneni. Test ise tehakse kolm päev enne eksamit, 16. aprillil.

Vastuvõtukatsed kolivad internetti

[caption id="attachment_324866" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi direktori Ain Iro sõnul ei ole sisseastumiskatsete ärajätmist isegi arutatud – need tulevad kindlasti. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Kui läinud kevadel jäid vastuvõtukatsed üldse ära, siis tänavu peavad gümnaasiumijuhid hinge kinni, et kooli pürgijatega saaks vähemalt vestelda. 7. aprillil istuvad Läänemaa ühisgümnaasiumisse astujad igaüks oma kodus arvuti taga, et näidata oma teadmisi eesti keeles ja matemaatikas. „Teevad elektrooniliselt,” ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Ain Iro. „Sisenevad meie veebiruumi ja saavad sealt juhised.” Läänemaa ühisgümnaasiumi veebiruumi aadressi saavad sisseastujad meili peale katsetele eelneval päeval. Avalduste vastuvõtt Läänemaa ühisgümnaasiumisse algas 8. märtsil ja eilseks oli end kirja pannud 93 noort – kolme jagu rohkem, kui kooli pääseb. „Üle 90 me vastu ei võta,” ütles Iro. See teeb kolm klassitäit. Et aega registreerida on 4. aprillini, tuleb avaldusi juurde.