Silt: Ago Soomre
Läänemaa töötute vägi kasvab kiiresti
[caption id="attachment_298423" align="alignnone" width="2000"]
Läänemaa töötukassa juhil Evelin Kullisonil on lähematel kuudel käed-jalad tööd täis, et töötute väge toetada. Arvo Tarmula[/caption]
Nelja nädalaga on end töötuna arvele võtnud inimeste hulk kiiresti kasvanud. Esmaspäeva hommikul oli kirjas 676 inimest, peale selle maksab 61 ettevõtet palka töötukassa abiga.
Töötukassa palgatoetust saavad Haapsalu uksetehas ja Nurme vabrikus tegutsevad õmblusfirmad. Nii üks kui ka teine on maakonna suuremad ja pikaajalisemad tööandjad, kumbki ei tegutse valdkonnas, mis oleks pidanud suures majandusseisakus esimesena pihta saama.
Haapsalu uksetehase 150 töölise palk on vähendatud, sest ettevõtte tellimuste hulk on kängunud. Samasugune on olukord Nurme õmblusvabrikus. Töötukassa palgatoetus ettevõtteile kestab esialgu mai lõpuni. „Ennustamine on tänamatu töö, aga tööpuuduse kasv seisab ees,” ütles töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullison. „Praegu saavad ettevõtted toetust, aga kui karantiin ei lõpe, siis kõige suurema löögi all on turismiettevõtted.”
Läänemaa töötukassa juhil Evelin Kullisonil on lähematel kuudel käed-jalad tööd täis, et töötute väge toetada. Arvo Tarmula[/caption]
Nelja nädalaga on end töötuna arvele võtnud inimeste hulk kiiresti kasvanud. Esmaspäeva hommikul oli kirjas 676 inimest, peale selle maksab 61 ettevõtet palka töötukassa abiga.
Töötukassa palgatoetust saavad Haapsalu uksetehas ja Nurme vabrikus tegutsevad õmblusfirmad. Nii üks kui ka teine on maakonna suuremad ja pikaajalisemad tööandjad, kumbki ei tegutse valdkonnas, mis oleks pidanud suures majandusseisakus esimesena pihta saama.
Haapsalu uksetehase 150 töölise palk on vähendatud, sest ettevõtte tellimuste hulk on kängunud. Samasugune on olukord Nurme õmblusvabrikus. Töötukassa palgatoetus ettevõtteile kestab esialgu mai lõpuni. „Ennustamine on tänamatu töö, aga tööpuuduse kasv seisab ees,” ütles töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullison. „Praegu saavad ettevõtted toetust, aga kui karantiin ei lõpe, siis kõige suurema löögi all on turismiettevõtted.”
Läänemaa keskmine palk tegi aastaga suure hüppe
[caption id="attachment_288916" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu uksetehase juhi Ago Soomre sõnul on töölised pakutava palgaga rahul ja nende leidmisega muret pole. Urmas Lauri[/caption]
Statistikaameti andmeil on Läänemaa keskmine palk aastaga tõusnud 16,2 protsenti ehk 177 eurot, mis on üks suuremaid kasvuprotsente Eestis, kui võrrelda selle aasta kolmandat kvartalit mullu sama perioodiga.
Läänemaast kiiremini tõusis palk vaid Põlva maakonnas – 17,4 protsenti. Läänemaale järgnes Pärnumaa 13,5protsendilise kasvuga.
Haapsalu uksetehase juhi Ago Soomre sõnul ei ole võimalik, et ühel ettevõttel tõuseb keskmine palk aastas 16 protsenti. „Ükski ettevõte ei jää ellu, kui iga aasta 16 protsenti palka tõstab. Selliseid kasumeid ei ole olemas. Sellel peab teistsugune põhjus olema,” ütles Soomre.
Soomre hinnangul on kiire palgakasvu põhjuseks pigem see, et seni mustalt makstud töötasu on nüüd hakatud ametlikult maksma.
Haapsalu uksetehase juhi Ago Soomre sõnul on töölised pakutava palgaga rahul ja nende leidmisega muret pole. Urmas Lauri[/caption]
Statistikaameti andmeil on Läänemaa keskmine palk aastaga tõusnud 16,2 protsenti ehk 177 eurot, mis on üks suuremaid kasvuprotsente Eestis, kui võrrelda selle aasta kolmandat kvartalit mullu sama perioodiga.
Läänemaast kiiremini tõusis palk vaid Põlva maakonnas – 17,4 protsenti. Läänemaale järgnes Pärnumaa 13,5protsendilise kasvuga.
Haapsalu uksetehase juhi Ago Soomre sõnul ei ole võimalik, et ühel ettevõttel tõuseb keskmine palk aastas 16 protsenti. „Ükski ettevõte ei jää ellu, kui iga aasta 16 protsenti palka tõstab. Selliseid kasumeid ei ole olemas. Sellel peab teistsugune põhjus olema,” ütles Soomre.
Soomre hinnangul on kiire palgakasvu põhjuseks pigem see, et seni mustalt makstud töötasu on nüüd hakatud ametlikult maksma. 
Haapsalu uksetehas võtab tööle robotid
[caption id="attachment_286127" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu uksetehase juhataja Ago Soomre loodab, et tuleval aastal suudab ettevõte viiendiku võrra rohkem toota. Arvo Tarmula[/caption]
Samal ajal, kui Eestile kuulutatakse majanduse mõõdukat jahenemist ja ettevõtted teevad kriisiplaane, oodatakse Haapsalu uksetehases kannatamatult uue üle kolme miljoni euro maksva tootmishoone valmimist.
„Haapsalu uksetehase edu pant on alati olnud see, et suudame olla väga paindlikud ja reageerime muutustele majanduskeskkonnas kohe. Ennegi on kuuldud õudusjutte, et majandus lõppeb kohe ära. Igal ettevõtjal peab selleks puhuks plaan olema, ainult siis jääb ellu,“ rääkis Haapsalu uksetehase juht Ago Soomre.
Plaanid näevad ette, et järgmisel aastal peaks Haapsalu uksetehase tootmisvõimsus kuni 20 protsenti kasvama. Soomre on siiski arvestanud ka sellega, et mingi osa majanduslanguse ennustustest realiseerub, mis omakorda lükkab esialgsete plaanide täitmise veidi kaugemasse tulevikku. Saabuva majanduslanguse vari uksetehase uue tootmishoone kohal Soomret aga üleliia ei häiri.
„Me oleme iga kord ehitanud uue hoone täpselt samal ajal, kui on kohe-kohe majanduslangus tulemas. Keset langust olles oleme küll mõelnud, et oli seda nüüd vaja teha, ja iga kord, kui majandus jälle tõusma on hakanud, oleme taas aru saanud, et õigesti tegime,“ rääkis Soomre.
Haapsalu uksetehase juhataja Ago Soomre loodab, et tuleval aastal suudab ettevõte viiendiku võrra rohkem toota. Arvo Tarmula[/caption]
Samal ajal, kui Eestile kuulutatakse majanduse mõõdukat jahenemist ja ettevõtted teevad kriisiplaane, oodatakse Haapsalu uksetehases kannatamatult uue üle kolme miljoni euro maksva tootmishoone valmimist.
„Haapsalu uksetehase edu pant on alati olnud see, et suudame olla väga paindlikud ja reageerime muutustele majanduskeskkonnas kohe. Ennegi on kuuldud õudusjutte, et majandus lõppeb kohe ära. Igal ettevõtjal peab selleks puhuks plaan olema, ainult siis jääb ellu,“ rääkis Haapsalu uksetehase juht Ago Soomre.
Plaanid näevad ette, et järgmisel aastal peaks Haapsalu uksetehase tootmisvõimsus kuni 20 protsenti kasvama. Soomre on siiski arvestanud ka sellega, et mingi osa majanduslanguse ennustustest realiseerub, mis omakorda lükkab esialgsete plaanide täitmise veidi kaugemasse tulevikku. Saabuva majanduslanguse vari uksetehase uue tootmishoone kohal Soomret aga üleliia ei häiri.
„Me oleme iga kord ehitanud uue hoone täpselt samal ajal, kui on kohe-kohe majanduslangus tulemas. Keset langust olles oleme küll mõelnud, et oli seda nüüd vaja teha, ja iga kord, kui majandus jälle tõusma on hakanud, oleme taas aru saanud, et õigesti tegime,“ rääkis Soomre. 
Haapsalu uksetehas ületas iseenda ootusi
[caption id="attachment_276857" align="alignnone" width="6000"]
Haapsalu uksetehase juhataja Ago Soomre. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu uksetehase 2018. majandusaasta kujunes loodetust paremaks. Peale mullu tehtud investeeringu uute seadmete ostmiseks kerkib sel aastal üle 3 miljoni euro maksev uus tootmishoone.
Haapsalu uksetehase käive tõusis mullu veidi rohkem, kui plaaniti, puhaskasum oli aga lausa 43 protsenti suurem kui 2017. aastal.
„Ütleme nii, et on päris head ajad olnud – majandusel läks eelmisel aastal hästi. Heale aastale lisaks oleme saanud ka valida objekte, mis meile endile rohkem meele järgi on ja rohkem sisse toovad,” võttis Haapsalu uksetehase juht Ago Soomre mulluse edu põhjused kokku.
Haapsalu uksetehase juhataja Ago Soomre. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu uksetehase 2018. majandusaasta kujunes loodetust paremaks. Peale mullu tehtud investeeringu uute seadmete ostmiseks kerkib sel aastal üle 3 miljoni euro maksev uus tootmishoone.
Haapsalu uksetehase käive tõusis mullu veidi rohkem, kui plaaniti, puhaskasum oli aga lausa 43 protsenti suurem kui 2017. aastal.
„Ütleme nii, et on päris head ajad olnud – majandusel läks eelmisel aastal hästi. Heale aastale lisaks oleme saanud ka valida objekte, mis meile endile rohkem meele järgi on ja rohkem sisse toovad,” võttis Haapsalu uksetehase juht Ago Soomre mulluse edu põhjused kokku. 
Ülehomme on Haapsalus töömess
Reedel Haapsalu kultuurikeskuses peetaval töö- ja karjäärimessil on esimest korda esindatud nii tööpakkujad kui ka koolid.
Töötukassa Läänemaa osakonna karjäärinõustaja Triinu Karolini sõnul on täiskasvanutele mõeldud töömess ja varem õpilastele suunatud mess „Oma rada” tänavu ühendatud – ühelt poolt on põhjuseks see, et jaanuarist pakub kõigile karjääriinfot ja -nõu töötukassa, teisalt on maakond nii väike, et kahe ürituse korraldamisel pole mõtet.
