Neeme Suur: Ärge kartke! Meil on tulevikku!

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Päris palju olen saanud viimastel nädalatel proteste kooseluseaduse vastu. Kurjad kirjad. Ikka väga palju ja väga kurjad. See on mind pannud sügavalt muretsema meie ühiskonna pärast, kirjutab riigikogu õiguskomisjoni esimees Neeme Suur oma ajaveebis.

Neeme Suur. Foto: Urmas LauriKuivõrd haavatavad me rahvana oleme ja kuidas me rahvana käitume? „Meid peaks saama rohkem – aga nüüd tahetakse lubada samasoolistel oma kooselu registreerida…mis meie rahvast nii saab? “ Nii kõlab tüüpiline lause ühe hirmunud inimese suus. Eesti ema Heli Reichardt ütles hiljuti Postimehes, et kooseluseadus kõigutab inimeksistentsi põhialust – mehe ja naise kooselu ja sellest tulenevat elu jätkumist. Kuidas küll?

Kas tõesti on Eesti inimesed niivõrd vaenulikud kõige erineva vastu? Kuidas küll kõigutab meie inimeksistentsi paarsada samast soost paari, kes loodavad kooseluseaduse abil oma tsiviilsuhteid korraldada? Kas ei ole meie põhiprobleemiks hoopis see, et suurem osa paare ei abiellu, üle poole abiellujaid lahutab ja üle poole Eesti lastest sünnib väljaspool abielu kaitset? See sotsiaalne nähtus on aga nii ulatuslik, et seda pigem ignoreeritakse. Olen päris kindel, et vaenamine ei ole inimesele loomuomane, et sellised väljaütlemised on pigem kantud inimeste sisemisest ebakindlusest. Hirmunud ja kuri Eesti ema. Väga kurb. Ma tahaks nii väga inimestele öelda, et ärge kartke.

Neid inimesi, kes samast soost kaaslase vastu õrnemaid tundeid omavad, on ikka olnud kogu inimkonna ajaloo vältel ja saab ka edaspidi olema. Nende olemasolu ei ole vähendanud inimkonna jätkusuutlikkust. Pigem on vihkamine ja vaen rahvaid ohtu seadnud ja hävitanud. Rahvast saab rohkem siis, kui inimesed tunnevad ennast ühiskonnas hästi ja turvaliselt. Ühiskond on turvaline siis kui valitseb omavaheline mõistmine ja arvestamine, kui arvestatakse ka vähemate osapooltega. Ma ei usu, et dogmadesse klammerdumine, tegelikkuse tõrjumine ja vähemate vaenamine on midagi, mis paneb Eesti rahvaarvu kasvama. Väga suur osa Eesti inimesi on juba valinud teistsuguse tee – nad ei abiellu. Kas me peaksime nüüd astuma sammu eemale ja ütlema – tehke nii nagu kirjas või muidu…? Või peaksime astuma sammu lähemale ja pakkuma veel ühe, alternatiivse võimaluse oma kooselu turvalisemaks muuta?

Mul tekib ikka veel teinekord selline tunne, et Eesti on pisike, tige ja tagurlik endine nõukogude vabariik, mis ei ole lahti saanud oma pikaajalisest allasurutusest põhjustatud mentaalsetest hädadest. Aeg on saada vabaks. Loodan, et Eesti on liikumas vaba, hooliva ja sidusa ühiskonna suunas. Loodan, et Eesti liigub Põhjamaade ja Euroopa ühiskondliku mudeli suunas, liigub ajas edasi, mitte aga ajas tagasi.

Inimesed tunnetavad instinktiivselt ühiskonna hoiakuid. Kui vaatame seda, kuhu meie kaaskodanikud pagema kipuvad, siis liigutakse hoolivate ja sallivate ühiskondade poole. Kui need Euroopa kombed meile nii vastukarva on, miks siis sinna Euroopasse nii meelsasti kolitakse? See, et nendes maades kuhu kolima kiputakse, abielu kõrval ka kooselu seadustatud on, see ei pane kedagi muretsema. Sündivuse tase nendes maades on oluliselt kõrgem, kui Eestis. Miks küll? Sest need ühiskonnad hoolivad oma liikmetest. Mis siis on see, mis meid oma kodus nii kurjaks teeb? Kurjus on ebakindluse ja hirmu tunnus, see on ammu psühholoogiast teada. Ärge kartke, head inimesed. Me saame hakkama. Lähme ikka edasi, mitte tagasi. Meil on tulevikku.

Neene Suur, riigikogu õiguskomisjoni esimees (SDE)

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
45 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
.
10 aastat tagasi

Põhiväärtused on ilu,headus,armastus jne.Mittetraditsiooniline perekond neid ei riku.

Aga
10 aastat tagasi
Reply to  .

võrdsus,vendlus õiglus jne?Asi nimelt selles,et kuna ilu neis põhiväärtustes on vaataja silmades,siis pole võimalik ühiskonnaelu rakenduslikes küsimustes neist otseselt lähtuda.Selleks peab olema ike midagi maisemat,kasvõi seesama lihtne tõdemus,et kui üks rahvas ei taastooda ennast piisavalt,siis ta sureb välja koos kõige oma kultuuri ja tolerantsiga.

Küsida
10 aastat tagasi

tuleks ka seda kuhu üldse on nn lääne heaoluühiskonnad teel.Milline on nende kiiresti multikultuuristuvate,tegelikust tootvast tööst loobuvate ja laenust-rahatrükist ja rantjeepõlvest elavate rahvaste tulevik?Edukad ei ole mitte need ühiskonnad kes edukatele järgi jooksevad,pigem peab suutma arengukõveraid ette näha ja õiged eesmärgid seadma.Suuri visioone(narratiive)polevat meile tarvis-teavad targad mehed rääkida-aga siis ongi parem hoida konservatiivset joont,kus vanad head põhiväärtused au sees hoitud.

ikka kardan
10 aastat tagasi

Parem karta kui kahetseda ütleb eesti vanasõna. Neeme soovitab meil täna küll mitte karta aga kui palju oskab ta meile öelda, kuhu see homotee lõpuks välja viib? Ei oska öelda, sest see ei huvitagi teda. Talle on tähtis, et rikkad ja ilusad sõbrad vikerkaarevärviliselt poliitika maastikult täna kurvad ei oleks. Minul, une arvelt tööd rabaval üksikemal, ei ole ei huvi ega jaksu perverssustesse viskuda. Kõlab kibestunult? Aga ei ole. Faktide kiretu edastamine ei räägi midagi indiviidi emotsioonidest või seisundist. Kui ta just vandesõnu ei kasuta. Huvitav, kus siis Neeme kurjust näeb? Minu teada on Varro Vooglaiu juhitud liikumine äärmiselt emotsioonitu… Loe rohkem »

Maali
10 aastat tagasi

Miks on Suure Neemest tehtud mingi arvamusliider, kelle iga une-eelset mõtisklust peab ajakirjandus avaldama? Tehku riigikogus oma tööd. Mina teda ei valinud, ei huvita. Keda huvitab, saab ju tema blogist siis lugeda. Noor mees, saab infarkti niimoodi varsti. Ükskõik, mis ta kirjutab, sugeda saab nagunii.

Naine
10 aastat tagasi

Liigne tolerantsus pole millekski hea ja seda võib vaadata kas või Rootsis toimuvast. Kogu see vaestest riikidest pärit harimatu rahvamass, kelle Rootsi riik on lahkelt oma hõlma alla võtnud, on hakanud pead tõstma ja nõudmisi esitama.Meil siis nüüd homod ja lesbid, kes leiavad, et on samasugune perekond kui üldsuse ja põhiseaduse mõistes traditsiooniline pere seda on. Aga nad ei ole ju! Jah, koos võib elada kellega tahes, nt koeraga, kassiga, juhututtavaga jne, aga kõike ei saa PEREKONNAKS nimetada ja samu õigusi anda. Oma varalisi asju saavad sellised inimesed ka muud moodi korraldada.

t
10 aastat tagasi

nii et Neeme Suure poole pöördutakse homoteemas ähvardavalt,nagu oleks see tema ISIKLIK küsimus?

-
10 aastat tagasi

naeruvääristamine-pada sõimab katelt

?
10 aastat tagasi

Selgitustööd pole võimalik tehagi,sest kohe oled sa ,,propagandist,,ja midagi ära ei seleta,sest ta jääbki vastu raiuma või topiks kõrvad kinni-kes nn.pilust kaugemale näha ei suuda….

heh
10 aastat tagasi
Reply to  ?

No aga siis on ju lihtne. Olemegi konnatiik ja meie rahvas on lääneriikide arengust maas. Tädi Maali teab, mis pidi lehma tiss pihku käib, aga seksuaalrevolutsioonist pole kuulnudki. Kui väga vaja, siis tuleb oodata paar aastakümmet, kuni pimedam põlvkond eest ära läheb.

/
10 aastat tagasi

Malle Pärna kunagi ette loetud muinasjutus oli selliseid lauseid nagu:šätskin-pätškin,katus on katškin….
Kui katus homojutu peale sõitma hakkab või katki läheb,ei ole me küpsed selleks.
Vaatasin TV2 filmi kõrgklassimoe loojatest Valentinost ja ta kaaslasest,kes terve elu koos olid ja töötasid.Nad olid suured tegijad ja austatud.

Volli
10 aastat tagasi

Oletame kui kahel inimesel on tõmme ja sobivus,siis nad hakkavad kaaluma,mis kooselust tulla võib ja kõiki ohte ette kujutama ning karisid ikkagi,mis ees võib oodata.Seda mõistuspäraselt võttes ja üleliia ettevaatlik olles jääksid mõlemad vanapoisiks,vanapiigaks.Etem mõelda et kõik läheb hästi,siis kui midagi tuleb,ikka ajab asja korda.