Ei möödu vist päevagi, kui sõna roolijoodik meediast läbi ei käiks. Küll on politsei tabanud kas reidi või tavakontrolli käigus mingi hulga alkoholijoobes juhte või siis on roolijoodik põhjustanud järjekordse avarii. Hea on, kui see viimane jääb inimohvriteta.
Rääkimine pole aidanud ja nüüd on politsei, prokuratuur ja kohus Läänemaalgi asunud jõulisemalt roolijoodikute vastu võitlema.
Joodikud kipuvad olema nagu lapsed. Kui mõnele lapsele piisab pahanduse peale sõrme viibutamisest ja teisele suulisest keelamisest, siis mõne lapse puhul ei aita muu kui vitsa viibutamine ja mänguasja käest ära võtmine.
Nii on see ka roolijoodikutega — kaua sa ikka sõrme viibutad ja sõnu peale loed, kui sellest tolku pole. Lõpuks tuleb mänguasi käest ära võtta, olgu see nii armas kui tahes.
Autoomanikuna võib tunduda, et karistuseks sõiduki käest ära võtmine on päris suur õnnetus ja majanduslik löök.
Kui aga mõelda sammuke kaugemale, siis on see vägagi õnnelik lõpp. Õnnelik eelkõige kõigile ülejäänud liiklejatele, kes võivad nüüd sellevõrra julgemalt tänavatel–teedel liigelda, teades, et üks ohuallikas on vähem.
Kaire Reiljan
