Läänemaa seakasvatajad pelgavad surmava Aafrika katku levimist Leedust Eestisse.
„Erilisi abinõusid ei ole tarvitusele võtnud,” ütles osaühingu Fazenda juhatuse esimees Tiit Seiton, aga Lääne Elu palveist hoolimata ei lubanud fotograafi farmi sisse. „Eks hirm ole ikka, selge see.”
Seitoni sõnul nad Martnas oma sigala juures Leedu autosid näha ei taha. Leedust autodega kaupa Martna sigalasse ei toodagi, aga oht on ikka, sest „kaubaautosid sõidab Leedu vahet Eestis ju igasuguseid”.
Farmis, kus katk avastatakse, tuleb hukata kõik loomad. Fazendal on Martna sigalas koos põrsaste, emiste ja nuumikutega tuhatkond siga.
„Jälgime Leedus toimuvat,” ütles seafarme Lõuna–Eestis ja Läänemaal Linnamäel pidava Atria Eesti tegevdirektor Olle Horm. „Pöörame tähelepanu autodele, mis veavad sigu ja vilja, et need oleksid korralikult desinfitseeritud.”
Hormi sõnul nõuab Atria vedajailt kirjalikku garantiid, et kõik oleks nõuetekohane.
Kui ohtlik on Aafrika katk Eesti seakasvatusele, ei osanud Horm öelda.
„Valgevenes on katk pikalt sees, nüüd ületas see esimest korda Euroopa Liidu piiri,” ütles Horm. Ta lootis, et kuna metssiga on paikne loom, siis see haigus väga kiiresti ei levi.
Läinud reedel, 24. jaanuaril diagnoositi Leedus kahel metsseal väga nakkav sigade Aafrika katk ja Eestis on kõikjal tarvitusele võetud abinõud haiguse vältimiseks.
Aafrika katk diagnoositi Alytuse maakonnas Valgevene piiri läheduses.
„Oht on täiesti olemas,” ütles veterinaar– ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. „Inimesed, sõidukid ja kaubad liiguvad üle riigipiiride.”
„Peame olema nii ettevaatlikud kui võimalik,” ütles Läänemaa veterinaarkeskuse juhataja Urmas Johanson.
Loomad hukkamisele
Veterinaar– ja toiduamet on kehtestanud piirangu, et loomafarmi territooriumile võib Leedust saabunud elusloomade vedamise auto sõita alles pärast seda, kui Eesti piiri ületamisest on möödunud 48 tundi ja sõiduk on Eestis täiendavalt desinfitseeritud.
Ohutusnõuete täitmine peab olema dokumentaalselt tõestatud. Sõidukite desinfektsiooniks sobivad kloori sisaldavad desovahendid.
Loomasööda sissevedu Leedu vabariigi Alytuse maakonnast on keelatud.
Pärtel toonitas, et seakasvatusega seotud inimesed ise peavad olema samuti valvel, jälgima, „kust tullakse, miks tullakse ja kas üldse peab tulema”.
Kes on käinud mis tahes riigi loomakasvatusasutuses, ei tohiks 48 tunni jooksul meie farmidesse minna, lisas Pärtel.
„See on halb haigus, levib metssigade hulgas, raske on kontrollida,” ütles Pärtel.
Ulukiuurija Peep Männil ütles, et metssigade rännet ei ole uuritud, aga tõenäoliselt nad pikki rändeid ette ei võta.
„Nii et metssigade kaudu see haigus meile järsult ei tule,” lootis Männil.
Teised loomad ja inimesed katku ei jää
„Inimesele ja teistele loomadele katk külge ei hakka,” ütles Urmas Johanson. Küll aga võivad nad olla viiruskandjad. Ravi ja vaktsiini selle katku vastu ei ole.
Metssea haigestumine on ka palja silmaga nähtav. Katku võib kahtlustada, kui sea naha all on verevalumid. Need tekivad nahale ja elunditele.
„Sigade suremus on peaaegu sajaprotsendiline,” ütles Johanson. Haige loom sureb nädalaga.
Sigade Aafrika katku on leitud Venemaal ja Valgevenes. Eestile on lähim katkukolle olnud paari aasta eest Peterburi kandis. Siis oli oht praegusest suuremgi, katkukolle oli lähemal, aga toona tõkestas haiguse levikut piir Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Nüüd on katk Euroopa Liidus, kus liikumine on vaba.
Leedus uuriti katku suhtes metssigu, katk avastati kahel seal, lisas Johanson. Pärteli sõnul püsib oht seni, kuni leitakse katkuviirust.
