Korrakaitsepolitsei juht Joosep Kaasik selgitab Delfile antud intervjuus, et kuigi viimasel ajal on liiklusõnnetustes hukkunute arv märgatavalt tõusnud, on see siiski samal tasemel eelmiste aastatega. Õnnetuste põhjused on Kaasiku sõnul küll erinevad, kuid taanduvad tihtilugu juhtide tähelepanematusele ja kogenematusele.
Kui 2012. aasta tõi kaasa 87 liiklussurma, siis mullu oli neid 83.
Korrakaitsejuht selgitab, et kui vaadata liikluses hukkunute keskmist arvu aastate lõikes, ei ole varasemaga võrreldes midagi oluliselt muutunud.
Siiski tõi politseijuht välja, et märgatavalt on tõusnud näiteks õnnetuste arv jalakäijatega. Näiteks kaotas traagiliselt elu eakas vanapaar Viljandis ülekäigurada ületades.
Kaasik pakub, et palju õnnetusi võib olla tänavu juhtunud lume puudumise tõttu – lumi sunniks nii jalakäijaid kui ka juhte ettevaatlikkusele ning valgel taustal on ka inimest kergem märgata.
15. detsembril Padise vallas Tallinna–Nõva liinibussiga toimunud ja Nõva naise elu nõudnud õnnetust kommenteerides ütles Kaasik, et teeolud olid õnnetuskohas väga rasked, tee libe.
“Tegelikult ei taha keegi ju kedagi surnuks sõita, aga need asjad juhtuvad, tavaliselt kas siis hooletusest või kogenematusest,” ütleb ta.
Kaasik rõhutab ka turvavarustuse tähtsust. “Uutel bussidel on olemas kõigil hea turvavarustus ja ma isegi bussiga sõites kinnitan alati turvavöö,” ütleb politseijuht.
Politseijuht tõi välja, et kunagi peeti näiteks ka tagaistmel turvavöö kinnitamist tabuks, kuid nüüd on see arvamus muutunud ning turvavarustus võimaldab üldjuhul õnnetustest ikkagi kergemalt pääseda.
Rääkides politsei rollist liikluses, leiab Kaasik, et hetkel on politsei järelevalve piisav. Peamiselt pannakse rõhku kolmele teemale: alkohol, kiirus ja vähekaitstud liiklejad. Veel rõhutas politseijuht helkuri tähtsust, täpsustades, et loomulikult ei päästa helkur üksi õnnetusest: liiklejate vahel peab kehtima vastastikune kokkulepe ning mõlemad, nii juhid kui ka jalakäijad, peavad üksteisega arvestama ja teineteist märkama.
Mullu jaanuaris ja veebruaris hukkus liikluses kummalgi kuul kaks inimest, märtsis hukkunuid polnud, aprillis oli liiklussurmasid kolm, mais kaheksa, juunis 13, juulis viis, augustis üheksa, septembris seitse, oktoobris üheksa ning novembris 12, selgub politsei statistikast.
Esialgsetel andmetel juhtus mullu kokku 1335 inimvigastustega liiklusõnnetust, milles said vigastada 1664 inimest. Tunamullu olid need näitajad vastavalt 1381 ja 1723.
Joobes juhtide süül või osalusel juhtunud avariisid oli mullu 143 ehk tunamullusest 24 võrra vähem. Neis hukkus mullu 19 ja sai vigastada 203 inimest. Aasta varem olid need näitajad vastavalt 13 ja 239.
