Haapsalu kolledži mullu sulgemisohus olnud klassiõpetaja eriala ähvardab ka tänavu oht jääda avamata.
„Peame olema realistid ja arvestama selle võimalusega,” sõnas Haapsalu kolledži õppejuht Liina Viiret.
Neljapäeval avalikustati kolledžisse vastuvõetud. Õpetajakoolituse eriala nimekirjas seisab kümne soovija nimi. Tasuta õppekohti on aga 15 ja alla 15 inimesega õpperühma tänavu avada ei saa, sõnas Viiret.
Viie inimese leidmiseks on kolledž kuulutanud välja lisavastuvõtu 15.–16. augustil.
Siiski on asi Viireti sõnul pisut parem kui mullu, mil kümnest klassiõpetaja õppekohast täitus esialgu pool. Toona õnnestus rühm järelvastuvõtuga täita.
Ka nüüd on Viiret kindel, et järelvastuvõtt toob avaldusi.
„Aga me peame hoidma ka taset,” sõnas Viiret. Iga soovijat vastu võtta ei saa.
Viireti sõnul lootis kolledž tänavu selle peale, et inglise keele õpetaja kõrvaleriala asemel pakutav haridustehnoloogia ehk nutiõpetaja kõrvaleriala toob rohkem soovijaid.
„Aga tundub, et õpetajaamet iseenesest on ühiskonnas ebapopulaarne,” nentis Viiret.
Viireti sõnul on see riiklike prioriteetide küsimus, mille lahendamisel kolledž üksi jääb jänni.
Järelvastuvõtu kuulutas kolledž ka tervisejuhi erialal, kus on vaba üks koht 23st.
Viireti sõnul oli selle eriala alatäitumus suur üllatus, sest tervisejuhi erialal oli konkurss 1,7 inimest kohale; 23 õppekohale laekus 38 avaldust. Paraku ei ilmunud 12 inimest vastuvõtukatsetele.
Kolledži ülejäänud erialade õppekohad on täidetud.
Liiklusohutuse erialal laekus 20 õppekohale 50 avaldust, sissesaamislävendi ületas 31 inimest, 20 võeti vastu, 11 on varunimekirjas.
„Kui põhinimekirjast peaks keegi loobuma,” selgitas Viiret.
Konkurss liiklusohutuse erialal, 2,5 inimest kohale on kolledži suurim. „Liiklusohutus on meie lipulaev,” sõnas Viiret.
Rakendusinformaatika erialal alustab õpinguid 18 inimest, ootenimekirjas on 9. Konkurss oli 2,1 inimest kohale.
Käsitöötehnoloogiate ja disaini erialal alustab õpinguid 15 inimest, varunimekirjas on 5. Konkurss oli 1,6 inimest kohale.
Ka mina, Haapsalu elanik, läksin õpetajaks õppima TLÜ-sse kohapeale, sest Haapsalus puudub kaugõppe vorm. Olen eelkõnelejaga 100% nõus.
Töökohale Haapsalus ma aga väga ei panusta. Pensionile ei taha ju koolidest keegi minna.
Jah,aga ilmselt see töökoha teema just Haapsalus nii oluline ei olegi. Mina isiklikult sooviksin küll õpetajaks õppida ja ennekõike olen eeldanud,et töötan kusagil väikekohas….õppida aga 5 aastat ilma tööta, see on minu jaoks tõsine probleem, sest mul on ka pere,kes kõik sissetulekutest oma osa saavad. Ja näiteks kuidas koolitab üks Haapsalus alampalka teeniv lapsevanem kolledžis üliõpilast, tõesti ainult läbi raskuste. Väikese töökoha linnas, isegi kui see eeldab vaid klienditeenindajana olemist,saab hea tahtmise juures tudeng kindlasti. Ausalt kolledži juhtkond, võtke oma pead kokku ja tehke asjad paindlikumaks,teema ei ole selles,et amet ei ole popp!
Mina tahan küll pensionile minna, aga ei lasta. Mudkui lükatakse pensionile saamise iga edasi. Hambad katki, mälu vigurdab, tervis vilets, aga näe imet, süüa tahan iga peäev saada! Kui ühiskond lubab vanamutid kord pensionile, siis ka läheme. Paraku näljasurma ikka vabatahtlikult minema ei kipu. Palun kaaskodanikelt väga vabandust, et naissoost olen ja ikka veel kuuekümneselt koolis tööl.
Õpetaja koolitus kolledžis kestab 5 aastat ja tegemist on päevaõppega. Seega,see eeldab seda, et üliõpilane on valmis töötuna 5 aastat Haapsalus elama. Töötavad inimesed sellel õpingul aga kahjuks kaasa lüüa ei saa. Kui koolitust ähvardab sulgemine,siis minu ettepanek on teha koolitus paindlikumaks, et ka töötavatel inimestel (lastevanematel) oleks võimalik eriala omandada. Põhjus ei ole kindlasti mitte selles, et eriala ei ole popp, vaid see,et ei ole meie elukalliduse juures reaalne olla 5 aastat töötu üliõpilane. Isegi kui hetkel alustatud töötuna,siis paari aasta pärast võib tekkida vajadus tööle minemiseks ja mis siis saab-kooli peab pooleli jätma. See aga ei tohiks olla… Loe rohkem »
laske rohkem naisi õpetajateks, kes neid vanamutte ikka kuulata tahab. Teisalt pole õppekavas mitte ühtegi ainet, mis läänemaa probleeme lahendaks. Pole seda seni suudetud ega suudeta seda ka edaspidi.
tegelikult on meie riigis õpetajaamet ohus….aga ega see kedagi huvita.Järjest avatakse erakoole,kuhu saab jõukas inimene oma lapsed panna…kuidas meelitada tavakooli häid pedagooge,see ei huvita enam ammu kedagi…